Kuidas aidata õpetajatel koolis tasakaalu jääda
Värske uuring tõestab, et koolitustega saab parandada õpetajate stressitaluvust ja sotsiaalseid oskusi.
Õpetajate puudus koolides on püsiv ja süvenev probleem, mille mõjud laotuvad täies mahus meie ees lahti alles aastate pärast. Riigikontrolli 2024. aasta aruande1 kohaselt on kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate puudus suurem, kui Eesti hariduse infosüsteem näitab. Juba 2022. aasta augustis teatas Haridustöötajate Liit, et kvalifikatsiooniga õpetajaid on puudu umbes tuhatkond ja probleem süveneb aasta-aastalt. Koolijuhid püüavad probleemi lahendada olemasolevate õpetajate koormuse suurendamisega ja ootavad riigilt terviklikumat lahendust.2
See vastamata ootus toob kaasa uued süsteemist lahkujad. Väikese palga ja ülekoormuse tõttu on ligi 60% õpetajatest kaalunud töölt äraminekut ning lausa 92% kogenud läbipõlemist, nagu näitas Eesti Haridustöötajate Liidu 2022. aasta uuring. Riigikontrolli 2023. aasta aruande järgi lahkub kolmandik alustavatest õpetajatest koolist esimese kolme aasta jooksul ja seda järjest enam halbade suhete tõttu õpilaste ja lapsevanematega ning kolleegide ja juhi vähese toe tõttu.3
Vastupanuvõime saab omandada. Halbu uudiseid ja mõrusid prognoose on viimasel ajal liigagi palju kuuldud ega taha sellesse oma panust anda. Ent loogiline mõttekäik ütleb, et meie majanduse vilets konkurentsivõime ja vähene innovatsioon, kehvenev kirjaoskus ja kultuuri mõistmise võime üha süvenevad, kui Eesti kool on kriisis.
Rõõm on tuua vahelduseks ka häid uudiseid. Äsja valminud Tervise Arengu Instituudi (TAI) tellitud ja Balti Uuringute Instituudi tehtud katseuuring näitas, et õpetajate sotsiaal-emotsionaalset pädevust on võimalik koolituste abil arendada. See pädevus tugevdab märkimisväärselt õpetajate sotsiaalseid ja kognitiivseid võimeid, parandab suhteid, tööga rahulolu ja stressiga toimetulekut. Nii saaks koolituste abil kaasa aidata, et need 60% õpetajatest, kes on tõsiselt lahkumist kaalunud, leiaksid tugevama jalgealuse, et siiski jääda.
Alljärgnev annab ülevaate koolituste uuringuga tõestatud mõjust ja õpetajate tagasisidest, kuidas mõjutas koolitustel osalemine nende oskusi ja elukvaliteeti.
Kuidas õpetajaid uuriti. TAI tellitud eeluuringu põhjal4 oli selgunud, et õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamiseks võiksid kõige paremini sobida „Vaikuseminutite“ koolitusprogramm õpetajale ja Gordoni õpetajate kool. Uue uuringu eesmärk oli hinnata, milliseid sotsiaal-emotsionaalseid oskusi need kaks koolitust arendavad ja milline on nende mõju õpetajatööks vajalikele oskustele, muu hulgas enesetõhususele, aga ka tööpingega toimetulekule ning suhetele õpilaste ja kolleegidega.
Kokku osales uuringus 207 õpetajat üle Eesti. 2023/2024. õppeaastal moodustati soovijatest kolm rühma: esimene rühm läbis „Vaikuseminutite“ koolitusprogrammi, teine Gordoni õpetajate kooli ning kolmas oli kontrollrühm. Kõik osalejad vastasid põhjalikule eel- ja järelküsitlusele ning 23 õpetajaga tehti pärast koolitusi individuaalintervjuud. Uurijad rääkisid põhjalikult kõigi koolitajate ja mõlema koolituse pakkujaga, uuringusse andis lisasisendi koolitajate jooksvalt täidetud koolitajapäevikute sisu.
Pärast koolitusi tagab edu praktika. Uuring kinnitas, et õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse koolitused, nt Gordoni õpetajate kool ja „Vaikuseminutite“ koolitusprogramm, on tõhusad vahendid õpetajate professionaalseks ja isiklikuks arenguks, kuid nende rakendamise edu sõltub järjepidevast praktikast ning kolleegide ja juhtkonna toetusest.
Koolitustel osalenud õpetajad tundsid end enesekindlamalt ja osavamana emotsioonide juhtimisel ning klassiruumi keskkonna parandamisel. Suur osa osalenutest tõi välja, et ehkki koolitused olid peamiselt mõeldud õpetajapädevuste edendamiseks, oli õpitust palju abi ka isikliku elu probleemide lahendamisel. Eduelamusi lähisuhtes ja oma lastega saab tihti üle kanda klassiruumi või laiemalt koolis toimivatesse suhetesse, samuti on õnnelik õpetaja tahvli ees tasakaalukam, hea meeleolu looja ja õpilastele parem eeskuju. Või nagu sõnastas „Vaikuseminutite“ koolitusprogrammi läbinud õpetaja: „Sel koolitusel õpid ennast paremini tundma ja mõistma. Kui seda enda peal oskad ja mõistad, siis mõistad ja saad ka teistega hakkama.“
Mõlema koolituse läbinud õpetajad tajusid pärast kursuste lõppu suhete paranemist õpilastega, aga ka eraelus. „Kursus aitab parandada suhteid õpilastega, muutes nad avatumaks ja paremini töötavaks,“ kirjeldas üks Gordoni õpetajate kooli osaleja. Teine lisas: „Kursus õpetab, kuidas tunda ennast õpetajana hästi ja kuidas teha oma tööd rõõmuga. Sa saad praktilisi ja konkreetseid nippe, kuidas enda jaoks asju paremini korraldada.“
Eduna toodi esile kolleegidega suhete paranemise. Huvitav oli aga märgata, et mitte kummaski koolitusrühmas ei parandanud koolituste läbimine ja õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse kasv statistiliselt märkimisväärsel määral läbisaamist juhtidega. Selgituseks tasub siin arvestada, et paranenud eneseteadlikkus ja enesejuhtimine aitavad õpetajal muu hulgas selgemini meeles pidada ja sõnastada isiklikke eesmärke, kehtestada piire ja loobuda üleliigsetest kohustustest. Selline on käitumine aitab õpetajal hoida tasakaalu ja vältida läbipõlemist, ent lühemas perspektiivis võib olla juhile ebamugav.
Kuidas kahe koolituse mõju erines? Koolituskursuste maine põhjal eeldasid paljud õpetajad, et Gordoni meetod parandab suhtlemisoskusi ja „Vaikuseminutite“ koolitustel tegeletakse inimese siseilmaga. Ehkki mõnevõrra on selles tõtt, tuleb tõdeda, et kursuste õpiväljundite kattuvus on suur ja mõlemad koolitused edendasid enamikku sotsiaal-emotsionaalse pädevuse osistest.
Gordoni koolitusel osalenud õpetajad pidasid suhtlusoskust oma enim arenenud pädevuseks, „Vaikuseminutite“ koolitusel osalenud tõid seda veidi vähem esile. Üheks suuremaks arengujooneks pidasid ennekõike Gordoni koolitusel osalejad peegeldamise ja kuulamise oskust, mis muutis vestluskaaslased avatumaks ning parandas mõistmist. Samuti leiti, et mina-sõnumitel on hea mõju suhete kvaliteedile, loomisele ja hoidmisele. „Õpetajana tunnen end rahulolevamana kui varem, sest kursus õpetas süsteemset iseenda hoidmist ja positiivsete suhete hoidmist nii õpilastega kui ka kõikide osapooltega,“ ütles üks Gordoni koolituse läbinud õpetaja. Tsitaat näitab, et heade suhete hoidmine eeldab tähelepanu suunamist iseendale ja seega ei saa ega tasugi neid kaht fookust järsult eristada.
„Vaikuseminutite“ koolituse läbinud tõid intervjuudes esile enesekontrolli suurenemise ja parema arvestamise erinevustega, sealjuures eriarvamustele jäämisega leppimise. Pausi tegemise ja probleemist distantseerimise oskus suurendab õpetajate vastupanuvõimet. Mitu osalejat leidis, et nad arendasid distantseerumisoskust ja mõistavad nüüd, et iga eriarvamus ei vääri tähelepanu.

Koolitusrühmade (Gordoni koolitus (N = 65) ja Vaikuseminutite koolitus (N = 82)) hinnang sellele, milliseid õpitud oskusi nad arendasid koolituse käigus. Esimesed seitse õpitud oskust on seotud Vaikuseminutite ja järgmised seitse Gordoni koolitusel õpitavate oskustega. Küsitluses ei olnud märgitud, millised õpitud oskused on seotud millise koolitusega.
Allikas: Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut toetavate koolituste hindamise uuring
Tunne iseennast. Õpetajad leidsid intervjuudes, et koolitus parandas nende eneseteadlikkust, suurendas optimismi ja usku oma võimetesse ja aitab paremini hakkama saada eluraskustega. Eraldi nimetati varasemast suuremat enese väärtustamist, mis väljendub muu hulgas piiride seadmises (Gordoni koolitusel osalenud) ja ei-ütlemises („Vaikuseminutite“ koolitusel osalenud).
Õpetajate hinnangul arenes märkimisväärselt ka nende oskus ära tunda ja tähele panna oma emotsioone ja mõttekäike ning tulla toime stressiga. Korduvalt öeldi mõlema koolituse kohta, et see oli väga teretulnud, kuigi kahjuks harv võimalus aja maha võtmiseks ja refleksiooniks. „Kursus annab kindlustunde, et oled õigel teel ja annab uusi teadmisi ja nippe, kuidas oma tööd paremini teha. See on nagu teraapiapäev.“
Sotsiaalset pilku tasub teritada. Intervjuude järgi otsustades osalenute sotsiaalne teadlikkus koolituste käigus küll arenes, aga vähem kui eneseteadlikkus. Osalejate sõnul aitasid koolitused leida tasakaalu empaatia ja professionaalse distantsi vahel, et ennast mitte liigselt koormata ning järgida sotsiaalseid ja eetilisi norme. Lisaks õpilase vaatenurga paremale mõistmisele osatakse end nüüd paremini lapsevanema rolli asetada. Gordoni koolituse kohta toodi esile, et seda arendasid rollimängud, aktiivse kuulamise, mina-sõnumite ja peegeldamise harjutamine.
Üks koolitaja kirjeldas, et kui ära kuulata, mis on lapse käitumise taga, siis võib väga üllatada, mis sealt välja tuleb: kui anda lapsele võimalus ise lahendusi otsida, on need tihtipeale sellised, mille peale ise ei tulekski.
Koolitajad leidsid, et koolitused aitasid osalejatel kõige paremini mõista oma rolli ja vastutuse piire. „Vaikuseminutite“ koolitusel jõuti selgusele, mis on õpetaja võimuses ning keda ja kuidas ta saab mõjutada. Gordoni koolitusel õpetati määratlema, kellel on probleem ja et oma reaktsiooni eest tuleb võtta vastutus.
Tunnete juhtimine. Mõlemal koolitusel oli märgatav mõju osalenute emotsioonide juhtimisele. Eelkõige „Vaikuseminutite“ koolituselt saadi praktilisi oskusi ja tehnikaid, nt hingamisharjutused, mis stressirohkes olukorras aitavad rahu säilitada ja emotsioone reguleerida. „Õpetajaametiga käib kaasa ärevus, kiire reaktsioon. Vaikuseminutid aitavad seda vähendada,“ kirjeldas üks osaleja. Ka Gordoni koolituse mõjul tunti, et kiputakse vähem vastama rünnakule rünnakuga ja enne reageerimist tehakse paus. Osalenud mainisid nii halvast tujust paremini lahtisaamise kui ka konflikti lahendamise nippe, millega hoitakse emotsioone kontrolli all. Paljud õpetajad tõdesid, et koolitused aitasid kaasa töö- ja eraelus tasakaalu leidmisele, töö koju kaasa võtmisest hoidumisele, enese säästmisele ning oma aja ja enese väärtustamisele.
Võidame õpetajad tagasi. Paar „Vaikuseminutite“ koolitusel osalenud õpetajat märkis, et nad olid kaotanud usu, et jaksavad õpetajana jätkata, aga said selle usu koolitusel tagasi. Üks osalenu kirjeldas näiteks nii: „Olin sihikindlalt pähe võtnud, et loobun õpetajaametist, aga see koolitus on andnud mulle tööriistad ja hetkel tunnen, et saan vist jälle hakkama. Olin sinnamaani läinud, et ei saanud tööga hakkama, ei leidnud ühtegi nüanssi. Nüüd suudan säilitada rahu ja [—] hetkel väga ei kaalu õpetajaametist loobumist.“
Õpetajate vastukaja põhjal on ilmne, et sotsiaal-emotsionaalse pädevuse koolitustel osalemist tuleks võimaldada võimalikult paljudele õpetajatele ja ka koolijuhtidele, et nad oskaksid paremini toetada iseennast, õpetajaid ja õpilasi. Täpselt nii kõlab uuringutiimi esimene ja keskne soovitus: „Soovitatakse võimaldada Eesti õpetajatel tasuta või soodsalt osaleda Gordoni õpetajate kooli ja „Vaikuseminutite“ koolitusprogrammis õpetajale.“5
Uuringuaruandes antakse ka soovitusi hariduspoliitika kujundajatele, koolide juhtkondadele, ülikoolidele ja koolituste pakkujatele. Kõigi soovitustega saab lähemalt tutvuda nii Balti Uuringute Instituudi kui ka TAI veebisaidil avaldatud uuringuaruandes.
Õpetajate kogemustest vormitud soovitused, kuidas sotsiaal-emotsionaalse pädevuse osiseid koolielus ära kasutada, on ära toodud kõrvalloos.
Mele Pesti osales õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse pädevuse arengut toetavate koolituskursuste hindamisuuringus analüütikuna.
Uuring koolituste mõjust õpetajatele
Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut toetavate koolituste hindamise uuringu tugevuseks võib pidada kombineeritud meetodit: piisava valimiga küsitluste ja intervjuude abil sai teha järeldusi õpetajate sotsiaalsete ja kognitiivsete oskuste muutuste kohta.
Uuringu piiranguks võib pidada, et ehkki koolitustel osalenud õpetajaid ja mitte osalenud kontrollrühma ning koolitajaid küsitleti põhjalikult, siis piiratud ajakava tõttu ei õnnestunud küsida õpilastelt hinnangut nende õpetajate käitumismuutusele pärast koolitusi.
Uuringu käigus töötati välja ja kontrolliti Eesti õpetajatele kohandatud sotsiaal-emotsionaalset pädevust mõõtvat meetodit, et hinnata süsteemselt ja usaldusväärselt koolituste mõju õpetajatele. Emotsionaalsete oskuste alaskaala väiteid oli teistest märksa vähem ja mõõtevahendit edasi arendades võiks siinseid väiteid mitmekesistada. Edasistes uuringutes võiks hinnata mõõtevahendi sobivust praegusest suurema valimiga ja hinnata selle valiidsust, tuginedes peale õpetajate enesehinnangu ka õpilaste hinnangutele ja vaatlustulemustele.
1 Õpetajate vastavus kvalifikatsiooninõuetele ja ainepädevus. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn 19. I 2024.
2 Liisbeth Rats, Koolides on õppeaasta eel puudu tuhatkond õpetajat. – ERR 14. VIII 2022.
3 Kats Kivistik, Õpetajatööd kergendab sotsiaal-emotsionaalne pädevus. – Postimees 23. X 2024.
4 Maarja Roon, Linda Tarto, Laura Kalda, Marleen Pedjasaar, Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut toetavate koolituskursuste analüüs. Haap Consulting 2023.
5 Kats Kivistik, Mele Pesti, Liina Juuse, Marilyn Jurman, Maarja Käger, Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut toetavate koolituste hindamise uuring. Balti Uuringute Instituut, Tartu 2024.
Soovitused õpetajalt õpetajale: kuidas koolis tasakaalukaks jääda
Uuringus paluti kõigil koolituse läbinud õpetajatel pärast väikest vahepidamist ja teadmiste koolis rakendamist tuua näiteid, kuidas nad on kursuse läbinuna sotsiaal-emotsionaalseid oskusi koolis kasutanud. Näidete juures palusime õpetajatel lähtuda varem välja töötatud rahvusvahelisest CASELi raamistikust. Selles mõtestatakse sotsiaal-emotsionaalset pädevust kui teadmiste, oskuste ja uskumuste komplekti, kuhu kuuluvad eneseteadlikkus, enesejuhtimine, sotsiaalne teadlikkus, suhteoskused ja vastutustundlik otsustamine.
Koondasime õpetajate näited pädevuse osiste edukast kasutamisest ja koostasime neist soovitused, kuidas endaks jääda, säilitada rõõm ja tasakaal ning olla töös tulemuslik ja toetada õpilasi vajalikul viisil. Selgub, et enamikust õpetajate õpitud, proovitud ja heakskiidetud nippidest võib kasu olla muudeski ametites.
1. Eneseteadlikkus (ingl self-awareness) sisaldab eneseanalüüsi, mis on mõjutatud kultuuritaustast, uskumustest, arvamustest ja emotsioonidest ning nende joondumisest isiklike eesmärkidega.
• Teadvusta oma enesetunnet ja tee vajadusel tegevuses muutusi, et seda parandada.
• Analüüsi iga päeva lõpus oma tegevust, võimalusel pea päevikut.
• Otsi ärritumiste tagant oma tõelisi vajadusi. Jälgi keerulises olukorras oma emotsioone, neist tulevaid mõtteid ja mõju tegevusele.
• Probleemi ilmnedes püüa eristada, kas tegu on sinu või mõne teise osapoole probleemiga. Viimasel juhul suuna osaline ise lahendusi otsima.
• Seisa enda eest (nt juhtkonnaga läbi rääkides) ja kehtesta teadlikult piirid.
• Ole iseenese vastu heasoovlik. Ära karda abi paluda.
• Õpi märkama, mil vajad aega enda jaoks ja võta seda, et ennetada läbipõlemist.
• Kui tunned, et ei suuda stressi ise hallata, pöördu psühholoogi või terapeudi poole.
• Hooli sellest, et su tööl ja tegevusel oleks tähendus.
2. Sotsiaalne teadlikkus (ingl social awareness) on arusaamine sotsiaalsetest normidest ja süsteemidest ning võime mõista endast erinevaid inimesi.
• Mõista, et oleme kõik sotsiaalsed olendid ning meie käitumine mõjutab teisi, nii nagu ka teiste käitumine mõjutab meid.
• Püüa alati märgata teiste vaatenurki ja arvestada osapoolte erinevate taustadega.
• Jälgi, kas klassis on lapsi peredest, kes vajavad abi ja toetust.
• Märka, kes on klassis tundlikumad ja võivad vajada sotsiaalset tuge.
• Tunne keerulises olukorras teisele pigem kaasa, mitte ära mõista hukka.
• Püüa võimalusel kolleege toetada, arvesta nende vajadustega.
• Ole tolerantne, kui näiteks lapsevanemal või kolleegil on erinevad arvamused ja väärtused. Püüa mõista tema ärrituse põhjust.
• Hinda ja austa kultuurilisi erinevusi oma kogukonnas ja töökohal.
3. Enesejuhtimine (ingl self-management) on emotsioonide, mõtete ja käitumise reguleerimine, selleks et saavutada isiklikke ja kollektiivseid eesmärke ka keerulistes olukordades.
• Hinda oma aega ja võimekust töökohustuste planeerimisel realistlikult, ütle julgelt lisakohustustele ei.
• Piiratud ajaressursi puhul keskendu rahulikult kõige olulisemale, õpi prioriteete seadma ja neid järgima.
• Plaane tehes võta aega, et esiteks iseendaga kontakt saada ja oluline läbi mõelda.
• Tegele ühe asjaga korraga.
• Tugev enesejuhtimine ajajuhtimise ja eesmärkide seadmise abil annab tugevama kontrolli elu üle ja aitab saavutada rahulolu.
• Näita läbi oma tegevuse ja eeskuju õpilastele, et lühiajalised eesmärgid on olulised, et ka pikemaajalised eesmärgid saaksid täituda.
• Kui õpilane või keegi teine ründab emotsionaalselt, ära mine emotsiooniga kaasa.
• Kriitilisele kirjale vastates kirjuta mustand ja loe see järgmisel päeval enne saatmist läbi.
• Ära võta kolleegide omavahelist probleemi isiklikult.
• Kokku jooksmise puhul tee teadlik paus, probleem võib eemaldumisel väheneda. Kasuta lõõgastumistehnikaid ja hingamisharjutusi, et stressitaset vähendada.
• Väärtusta ennast ja oma aega.
4. Suhteoskused (ingl relationship skills) on oskus seista enda ja teiste eest, kasutades tõhusat kommunikatsiooni ning konfliktide ja probleemide lahendamist.
• Heade suhete püsimiseks tuleb teha igapäevast tööd.
• Kasuta arenguvestluseid hea võimalusena suhete loomisel ja hoidmisel.
• Ole kolleegidega ja lapsevanematega suhtlemisel avatud, püüa mõista teisi vaatenurki ja isiklikke piire.
• Jää suheldes alati rahulikuks ja viisakaks, isegi kui teine pool seda alati ei ole.
• Kiida, toeta ja jõusta inimesi enda ümber. Ole võimalusel rõõmsameelne, abivalmis ja sõbralik.
• Hoia end negatiivsete hinnangute andmisel teadlikult tagasi.
• Tunne ja väljenda huvi õpilaste vastu. Võta kontakti loomiseks aega.
• Kui midagi õpilaste käitumises ärritab, siis keelamise asemel selgita, mis tundeid tegevus tekitab.
• Märka, kas õpilaste vahelises konfliktis on tegemist väärtuste erinevusega, ja kui on, siis selgita seda õpilastele.
• Õpetaja käitumine eeskujuna aitab häid suhteid hoida.
• Kuula õpilast aktiivselt, ära sekku tema juttu, talitse oma kärsitust.
• Õpi tundma suhtlemistõkkeid ja väldi neid.
• Kehtesta end, samas arvesta teiste tunnetega.
• Sea enda piire konkreetselt, nii on edasine suhtlemine su jaoks vähem väsitav ja teised oskavad sinuga arvestada.
• Kui oskad, suuna kaaslane tema probleemi lahendust leidma.
5. Oskus teha vastutustundlikke otsuseid (ingl responsible decision-making) tähendab tagajärgede analüüsimist ja arusaamist nende mõjust endale ja teistele.
• Lähtu õpieesmärkide seadmisel ja õpitegevustes õpilaste vajadusest ja valmisolekust.
• Võta oluliste otsuste tegemiseks aega, keskendu.
• Otsuste tegemisel ära lähtu ainult enda, vaid ka teiste osapoolte huvidest. Probleeme lahendades kaasa osapooli võrdselt.
• Anna õpilastele võimalus kaasa rääkida, arvamust avaldada, ühisele otsusele jõuda. Leia vajadusel viise õppekava ja keskkonna kohendamiseks konkreetse õpilaste vajadustele ja võimetele vastavaks.
• Õpilaste vahelise konflikti korral loo turvaline keskkond, kus õpilased saavad avameelselt oma mõtteid ja tundeid jagada. Juhenda õpilasi konflikti lahendamisel, aidates neil leida aktsepteeritav lahendus ja kasuta võimalust õpetada neile konstruktiivset lahenduste leidmist.
• Kaasa õigel hetkel tugipersonal.
• Jaga õpilastele teavet kooli ressursside kohta vaimse tervise toetamisel.
• Kaasa olulistesse märkamistesse vanemad, isegi kui see on keeruline.
• Mõtle oma töö ja tegevuse mõjule.

Sotsiaal-emotsionaalsed pädevused
Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut toetavate koolituste hindamise uuring