Talupojatarkuse jälgedel I

Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb ... talupojatarkust tunnistada?

ÜLO NIINEMETS

Virgo Siili hiljuti ilmunud raamatus „Teadlane miiniväljal“ märgib Rein Taagepera: „Teadus peaks vähemalt osaliselt justkui vastanduma talupojamõistusele, mis leiab, et asjad ja nendevahelised seosed on nagu on, ning küsima selle asemel „kas ikka on?“ või „miks on?“, kuid talupojalikult kitsast maailmavaadet leidub ikka veel. Ajal, kui Galilei hakkas tegema mõõtmisi raskustungi kohta, oleks iga Toscana talumees võinud talle öelda, et mis sa, tola, teed, ma ju tean, mis suunas asjad kukuvad – allapoole. Mida Sa veel uurid?“1

Talupojatarkuse kasvav levik

Elu läheb järjest keerulisemaks ja otsuste tegemiseks peaks justkui vaja olema üha enam teadmisi, kuid ajakirjandusest ja ühiskonnaliidrite sõnavõttudest jääb aina enam mulje, et ettetulevate lihtsamate ja keerulisemate probleemide lahendamiseks on vaja vaid igaühel olemasolevat talupojatarkust (või sünonüümina kasutatavat talupojamõistust). Talupojatarkust soovitatakse kasutada pea kõigis eluvaldkondades – haljastuse eest hoolitsemisel,2 keeleõppe planeerimisel,3 kriisiolukorras käitumisel,4 liikluses,5,6 oma raha investeerimisel,7 planeeringute menetlemisel,8 riigi juhtimisel,9 riigiasutuste projektide rahastamisel,10 tarbimisvalikute tegemisel,11,12,13 tõe ja õiguse jalule seadmiseks,14 tüssata saamise vältimiseks.13,15,16 Ja see loetelu pole kaugeltki lõplik. Teinekord esineb talupojatarkus rasvaselt artikli pealkirjas,17,18 aga tekstis endas pole tast kippu ega kõppu. Talupojatarkus „müüb“ ja on seepärast kasutusel tehnoloogilise võttena konteksti sisse nügimiseks, s.o tähelepanu saamiseks, ise aga taandub pelgalt sõnakõlksuks.

Pärast mõningaid internetiotsinguid19 veendusin, et mulje talupojatarkuse kasvavast levikust pole petlik. Sõnu „talupojatarkus“ ja „talupojamõistus“ kokku leidub 12 780 veebikirjes, kusjuures „talupojatarkus“ on 3,5 korda enam kasutuses kui „talupojamõistus“. Kui 1995. aastal mainiti „talupojatarkust“ veebis 152 korda („talupojamõistust“ 163 korda), siis 2000. aastal juba 1290 korda („talupojamõistust“ 370 korda), 2010. aastal 5250 korda („talupojamõistust“ 1170 korda) ja 2020. aasta kaheksa kuuga juba 5980 korda („talupojamõistust“ 1570 korda). „Talupojatarkuse“ mainimiste kasv on seega enam kui 39kordne, „talupojamõistusel“ ligi 10kordne. Veebidokumentide koguarv on ajas tohutult kasvanud, seepärast on oluline ka see, kui palju on „talupojatarkuse“ mainimine veebis suurenenud võrreldes teiste sõnadega. Valisin kolm lähedast sõna „teadus“, „õppimine“ ja „haridus“ ning analüüsisin „talupojatarkuse“ esinemissageduse muutumist nende kolme suhtes. Võrreldes 1995. aastaga oli 2010. aastaks „talupojatarkuse“ mainimine kasvanud 2,2 korda „teaduse“ 2,6 korda „õppimise“ ja 34 korda „hariduse“ mainimise suhtes. Sel aastal on 1995. aastaga võrreldes „talupojatarkust“ mainitud juba 5,8 korda enam kui „teadust“, 4,7 korda enam kui „õppimist“ ja 39 korda enam kui „haridust“. See on igati muljetavaldav kasv, näidates, et meie kultuuriruumis saab talupojatarkus üha enam tähelepanu.

Mis on talupojatarkus?

Talupojatarkus (või sõltuvalt kontekstist talupojamõistus) ei esine tekstides tavaliselt üksinda, vaid omadussõnaga väärindatuna, näiteks „kaine talupojamõistus“, aga talupojatarkus võib olla ka alalhoidlik, arukas, ehe, elementaarne, elukogenud, eluterve, hea, kaval, karastunud, konservatiivne, lahke, lihtlabane, lihtne, läbiproovitud, mõistlik, müstiline, puhas, päris, ratsionaalne, selge, tavaline, tark, terav, terve, tervemõistuslik, tugev, tõeline, vana, väärtuslik, äraproovitud, ülim, ürgne, aga ka eestlaslik, ehteestlaslik, rahvuslik ja üdieestlaslik. Harva leitakse, et talupojatarkus on „padukonservatiivne“20 või „kurikuulus, ülistatud ja kirutud“.21 Talupojatarkus arvab, avab, eeldab, kaitseb, keelab, keeldub, kinnitab, käsib, leiab, lubab, lähtub, ootab, päästab, selgitab, soovitab, valitseb, viitab, võimaldab, õpetab ja ütleb.

Ajakirja Lõbus Talupoeg kaas.

Mõiste „talupojatarkus“ juures eeldatakse tavaliselt, kuid täiesti põhjendamatult, et kõik saavad sellest sõnast ühtemoodi aru.22 Ei ole ühteainumat talupojatarkuse definitsiooni. Talupojatarkus võib olla asjadest arusaamise võime, mis on olemas ainult maarahval, eelkõige talumajapidamiste elanikel; maarahvas aga kolib linna ja seepärast jääb talupojamõistust järjest vähemaks.23,24 Talupojatarkus on talupoja tarkus.25 Selline otsene või poolotsene kontekst väljendub mineviku ja tänapäeva või maa- ja linnaelanike vastandamises. Näiteks: „Täisehitatud rannaala jätab kohalikud inimesed ja puhkajad rannast ilma. Talupojatarkus on ära unustatud – vanasti olid rannas paadikuurid, mitte elumajad.”26 ja! „Kui heita pilk vanadele kaartidele, millele on kantud rannakülad, siis näeme selgesti, et lausa randa ja meremõjutuste meelevalda oma koduaset ei rajatud [—] Küll aga hoiti rannas paate ja võrke, mis olid varjul üleujutuse piirist maa poole ehitatud paadi- ja võrgukuurides. Tänapäeval aga on leidlikud ranna uusasukad tõlgendanud nende vanade võrgukuuride asukohti/vundamente seaduse kohaselt õigustatult elumajade alusmüüridena“27 või „Linnastunud inimesed kalduvad arvama, et infoajastul on kogu tarkus arvutist võtta. [—] Rõõm on aga tunnistada, et talu elulaadi valinud pered on seda hinnatud tarkust, mida talu äratab, uuesti levitamas.“24 Samuti ei jäta maal elades talupojamõistus hätta.28 Kirjanik Mati Unt on meenutanud, et maapoisina oli just temal, erinevalt linnarahvast, talupojatarkust.29-30,31

Talupojatarkusel, nii nagu teda suuremalt jaolt viimasel ajal kasutatakse, võib selge seos talupoegade ja maaeluga ka puududa. Talupojatarkus võib olla midagi nii tavalist nagu terve mõistus,32 igapäevatarkus ehk tarbetarkus33 või pragmaatiline loogika.34 Laiendatult: „See [talupojatarkus] on kimbuke loogilisi seletusi ja empiirilise vaatluse tulemusi, esiisade või mõttekaaslaste eluretsepte ning vanasõnu. Eelkõige apelleeritakse aga loomulikule, ehk loodusseadustega kooskõlas olevale eluvaatele, niinimetatud „tervele mõistusele.“19 Talupojatarkus võib olla ka põhjalik käitumisjuhiste konspekt. „See [talupojatarkus] on toetumine elukogemusele, lähtumine ühiskonna-, majandus- ja loodusseadustest ning kohanemine muutuvate oludega oma eesmärkide saavutamisel.“35 Talupojatarkus võib olla ka ülim tarkus, vastuvaidlematu teadmiste kvintessents. „Terve talupojamõistus – see on rahva õigustunnetus ja -teadvus.“36 „Üldiselt tähendab talupojatarkus tervemõistuslikkust, arukust, oskust lahendada praktilisi probleeme. [—] Talupojatarkus on vastutusvõimeline ja vastutustundlik. [—] Talupojatarkus suudab oma otsuseid ja käitumist hinnata edasihaaravalt ja laias perspektiivis. [—] Talupojatarkus suudab lahendada praktilisi küsimusi. [—] Pole keerulisi seletusi, pole teooriaid, on mõistlikud otsused ja arukas käitumine. [—] Talupojatarkus on oma olemuselt eetiline.“37

Olgu selle definitsiooniga kuidas on, terve mõistuse – talupojatarkuse – apologeetide arvates on erinevalt „nendest teistest“ talupojatarkus meil kõigil olemas ja see teeb meid eriliseks: „Eesti suurim väärtus on konservatiivne talupojatarkus.“34 Just talupojatarkus on „üheks meie püsiväärtuseks“.36 Talupojatarkusest on saanud üks eestluse narratiive ja seda on asunud konservatiivselt meelestatud poliitikud hoolega sisuga täitma.38 Millegipärast ei taheta küsida, kas vastandamine meie vs. nemad on põhjendatud ja kas just talupojatarkus on see, mis teeb meid eriliseks ja neist teistest paremaks.

Kust tuleb talupojatarkus? Kas talupojatarkus on eestlasele ainuomane?

„Seda [talupojatarkust] ei õpetata koolis.“34 Aga kust see siis pärineb ja miks nendel teistel seda pole? Talupojatarkust põhjendades rõhutakse tihti vanasõnadele, kus tõepoolest on palju õpetlikku. Eesti vanasõnade andmebaasis (http://www.folklore.ee) on 15 140 eesti vanasõnade tüpoloogilist üksust. Enamlevinud vanasõnade levik ulatub kaugele üle eesti kulutuuriruumi. Näiteks külvamisega, olgu otseselt või kaudselt, seotud vanasõnade hulgas on 64 vanasõnatüüpi, pärast põgusat otsimist on nende hulgast võimalik leida analoogiaid teistest keeltest, eriti saksa keelest.

Mida külvad, seda lõikad (vana­sõna­tüüp 5150 www.folklore.ee andme­baasis) saksakeelne vaste on wie du säst, so wirst du ernten ja ingliskeelne vaste as you sow, so shall you reap. Oletatavasti pärineb see väljend hoopis Cicerolt: ut sementem feceris, ita metes. Veel analoogiaid: kes tuult külvab, see tormi lõikab (12 222) – wer Wind sät, wird Sturm ernten (sks); they sow the wind and reap the whirlwind (ingl); som man sår får man skörda (rts). Kes armastust külvab, see armastust leikab (387) – wer Liebe sät wird Freude ernten (sks). Mida külvad kevadel, seda lõikad sügisel (5148) ja mida noorelt külvad, seda vanalt lõikad (7483) – Wer im Frühjahr nicht sät, wird im Spätjahr nicht ernten (sks).

Talupojatarkuse kullafondi kuuluv vanasõna üheksa korda mõõda, üks kord lõika (14 841) on olemas paljudel rahvastel: zweimal messen, einmal schneiden (sks); measure twice and cut once (ingl); misura due volte e taglia una volta (it); el buen carpintero mide dos veces, corta una (hisp); napřed měř, potom řež (tšehhi); семь раз отмерь, один отрежь (vn) ja selle arvatav esimene ülestähendus on John Florio 1591. aastal ilmunud raamatus „Second Frutes“: alwaies measure manie, before you cut anie.39 Need analoogiad pole kaugeltki lõplikud. 1980ndatel analüüsiti akadeemik Arvo Krikmanni ja soome teadlase Matti Kuusi juhtimisel 900 läänemeresoome keelte vanasõnade paralleelvorme vene, saksa, balti ja põhjagermaani keeltes40,41 ning tööd täiendati akadeemik Krikmanni juhtimisel 90ndatel ja 2000ndatel enam kui 4000 vanasõnani.42,43 Need monumentaalsed tööd näitavad, et on terve hulk tuumakaid, praegugi sagedast kasutust leidvaid vanasõnu, mis on kergesti ületanud keelte ja kultuuride piirid.39,41-44 Eelkõige on eesti vanasõnapärandis väga tuntav saksa keele mõju, kuid leidub ka palju vene paralleelvanasõnu.45,46

Ülaltoodust johtub, et talupojatarkusest rääkides on „meie“ vs. „nemad“ vastandamine sügavalt ekslik: vanarahva tarkus ületab suuresti piirid ja kultuurid. Teisalt leidub hulk kohaliku levikuga eesti vanasõnu, millel pole üldistusjõudu ja mis on käibelt kadunud. Näiteks ilma kohta käivad vanasõnad: kui peale jaagupipäeva üks tilk sajab, tuleb maast üheksa juure (2314); enne jakopipääva palle vihma, pääle jakopit tule esigi (2302); kui madisepäeval tuiskab, siis on veel üheksa tuisku ees (6271); Ann kusõs (annepäeval sajab vihma, 325). Tollal arvati nii, kuid praegu teame, et ilma, eriti pikas ajahorisondis, hästi ette ennustada ei saa. See paraku pole enam talupojatarkus.

Ülo Niinemets on Eesti Maaülikooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik.

Järgneb 6. XI Sirbis.

1 Virgo Siil, Teadlane miiniväljal. Argo, 2019, lk 52–61.

2 Juhtkiri: Murust ja mõistusest. – Lääne Elu 23. VI 2019.

3 Katrin Kalamees-Ruubel, Kasvatusteadlane: eesti keele õpetamine on teinud vähikäiku. – ERR Novaator 24. VIII 2020.

4 Lauri Habakuk, Kriisinõustaja Helar Peterson: Ilmselgelt oleme meie need, kes veavad välja. Talupojamõistusega. – Pärnu Postimees 20. IV 2020.

5 Laura Saks, Politsei soovitab elektritõukerattaga sõitmisel kasutada talupojamõistust. – ERR 17. VII 2019.

6 Indrek Sirk, Osa elektrilisi tõukerattaid tuleb kasutuselt kõrvaldada. – Postimees 17. VII 2020.

7 Juhtkiri: Ühisrahastus sobib julgetele ja tarkadele. – Äripäev 23. XI 2017

8 Raivo Vare, Saalomonlik otsus, talupojatarkus või tartu vaim? – Edasi.org 13. III 2020.

9 Andres Raid, Kas talupojatarkusest oleks abi riigi juhtimisel? – Delfi 7. V 2012.

10 Maarika Liivamägi, Talupojatarkus rahastamisel. – Ärileht 5. I 2005.

11 Marju Himma-Kadakas, Tarbimises tõttab appi terve talupojamõistus. – Tartu Postimees 1. VI 2020.

12 Jaan Martinson, Tiist ja talupojatarkusest. – Golf 2. X 2011.

13 Alice Lokk, Tüssatasaamist aitab vältida kaine talupojamõistus. – Sakala 14. I 2020.

14 Katrin Prükk, Austatud lugeja! – Juridica 2103, 10, 697.

15 Katrin Talihärm, Pangaliit: Pettuste ohvriks langemast päästavad kaine talupojamõistus ja umbusk. – Pealinn 18. II 2020.

16 Toomas Vaks & Alo Merilo, Hiina häkkerite eest kaitseb e-talupojamõistus. – Äripäev 20. III 2013.

17 Tanel Rütman, Talupojatarkus ja ühiskonna vajadus. – Eesti Ekspress 28. XII 2013.

18 Vello Lind, Apelleerides tervele talupojamõistusele. – Õpetajate Leht 2. XII 2011.

19 Kõik internetiotsingud on tehtud 4. IX 2020 otsingumootoriga www.bing.com. Seda põhjusel, et otsingumootor www.google.com sisaldab vähemalt osaliselt tõlkeid teistest keeltest. Google otsingud andsid üldjuhul absoluutarvudes suuremaid tulemusi, kuid kvalitatiivseid erinevusi tulemuste vahel ei olnud.

20 Andres Maimik, Talupojatarkus. – Eesti Ekspress 9. III 2005.

21 Jüri Pino, Udupea ettevõtlusest. – Põhjarannik 26. IX 2016.

22 Andrei Hvostov, Komberuum, talupojamõistus, süvariik: kuidas seletada seletamatut? Konverents „Mineviku lähivaade. Nüüdiskultuuri ajaloostamine“ sarjast „Etüüde nüüdiskultuurist” 16. V 2019.

23 Peep Leppik, Talupojamõistus on olemas. – Kesknädal 27. IX 2019.

24 Peep Leppik, Talupojamõistust pole igaühele antud. – Maaleht 25. IV 2019.

25 Bruno Pao, Talupojamõistusest ja talupoja mõistusest. – Saarte Hääl 28. XI 2012.

26 Piret Kuldna, Tsoneeringu metoodika testimine Nasva-Mändjala-Järve-Tehumardi pilootalal. Kogumikus „Rannaalade väärtused ja nende kaitse“, toim. Kaja Peterson ja Piret Kuldna. Säästva Arengu Instituut, 2005, nr 7, 44–47.

27 Ain Lember, Ranniku-uurija Kaarel Orviku: erakordne torm pole üksiknähtus. – Saarte Hääl 19. I 2007.

28 Hannes Praks, Kuula: Põhjaka Mõisa kokk Ott Tomik talupojamõistuse vajalikkusest. – EMA 17. IV 2020.

29 Ivo Heinloo, Survival in the stone city: Tallinn in the literature of the 1970s and 1980s. – Interlitteraria 2011, 16, 2, 520-534.

30 Pärt Lias, Kuidas sünnib pealkiri? – Keel ja Kirjandus 2003, 45, 275–278.

31 Mati Unt, Maapoisi tee linnakirjandusse. – Looming 1999, 8, 1246–1252.

32 Linnar Priimägi, Kirjandus või mitte? – ERR Kultuur 3. X 2017.

33 Risto Järv, Tarbetarkusest argiarvamuseni, vahel vanasõnaks välja? Kogumikus „Maa ja ilm“ seeriast „Pro Folkloristica“, toim Mall Hiiemäe, Janika Oras. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 1997, 26–42.

34 Mart Hiob et al., Vilsandi rahvuspargi ehituspärandi, asustusstruktuuri ja maastike kultuuriväärtuste alusuuring. Kihelkonna vald, Lääne-Saare vald, Saaremaa. Lõpparuanne 19. I 2017. Töö nr: 1560MT1. Artes Terrae Maastikuarhitektid, 2017.

35 Helir-Valdor Seeder, Eesti suurim väärtus on talupojatarkus, mida ei õpetata koolis, kuid mis pole ka tagasipööre agraarühiskonda. – Eesti Päevaleht 16. V 2018.

36 Janno Reiljan, Terve talupojamõistuse legaaldefinitsioon. – Õhtuleht 30. X 1999.

37 Tõnu Lehtsaar, Talupojamõistus aitab meid läbi selle aja ogaruste. – Delfi 1. I 2011.

38 Andrei Hvostov, Kaduma läinud enne tõlget. – Sirp 23. III 2018.

39 Well-Known Expressions. Measure Twice Cut Once. https://www.bookbrowse.com/expressions/detail/index.cfm/expression_number/14/measure-twice-cut-once

40 Matti Kuusi, et al., Proverbia septentrionalia: 900 Balto-Finnic proverb types with Russian, Baltic, German and Scandinavian parallels. FF Communications 236, 1-451 Suomalainen tiedeakatemia, Helsinki 1985.

41 Pekka Hakamies & Arvo Krikmann, Matti Kuusi and the project of Baltic-Finnic proverbs. – De Proverbio 1998, 4.

42 Arvo Krikmann, Balto-Finnic proverb lore as a mirror of folkloric, ethnic and linguistic relationships. International Conference EUROPHRAS 13. VIII–16. VIII 2008, Helsinki. Avaldamata artikkel http://www.folklore.ee/~kriku/TRANSPORT/Kriku_Tavira08_Final.pdf

43 Arvo Krikmann, Eesti lühivormide allikaloost. Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Tartu 2001.

44 Outi Lauhakangas, The Matti Kuusi International Database of Proverbs. – Oral Tradition 2013, 28, 217–222.

45 Urve Aja, Тематический словарь пословиц как источник реконструкции культурных концептов (сопоставительный аспект). – Проблемы истории, филологии, культуры 2001, 3, 502–506.

46 Urve Aja, Перевод пословицы как способ заимствования и художественный прием. Михайловская Пушкиниана: научно-практические чтения “…По утрам я читал, упражнялся в переводах…” (“Библиотека в усадьбе”), 22–26 апреля 2015 года, 22–26. Toim. Токарева, Л. Сельцо Михайловское: Пушкинский Заповедник, 92−98. Михайловская Пушкиниана, 2016, 67, 92−98. Toim. Lea Leppik.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht