Teaduse aastapreemia – Eluslooduse Mendelejevi tabel

Eesti Teaduste Akadeemia

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Urmas Kõljalg, snd 1961, Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor, ökoloogia ja maateaduste instituudi mükoloogia professor

Kessy Abarenkov, snd 1980, Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia elurikkuse informaatika vanemteadur

Preemia geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Eluslooduse taksonite kommunikatsiooni uus paradigma: Linné süsteemi täiendus“ eest

Liike on juba ligi 300 aastat eristatud ja määratud väliste, isendite ulatuslikult muutuvate tunnuste alusel nii, nagu seda tegi Carl von Linné (Carl Linnaeus). Välised tunnused ei näita aga alati sugulust. Paljuski on maailma bioloogiline liigirikkus jäänud peidetuks. Kirjeldatud on ligikaudu kaks miljonit liiki, kuid isegi konservatiivsed hinnangud pakuvad olemasolevate liikide koguarvuks kuni 15 miljonit. Nii on elurikkuse või selle vaesumise tegelik ulatus hoomamatu.

Liikide informatsioon on kõige paremini kodeeritud vastavas geneetilises koodis ehk DNAs. Liikide klassifitseerimise ehk taksonoomia fundamentaalse uuendusena töötasid Urmas Kõljalg ja Kessy Abarenkov välja teoreetilised ning praktilised alused, kuidas DNA järjestustel põhinevaid, nii teadusele juba teada kui ka seni kirjeldamata liike süsteemi paigutada ja luua üksühene vastavus DNA järjestuste ja kogutud bioloogiliste materjalide vahel.

Vastav praktika on kasutusele võetud globaalsetes elurikkuse andmebaasides. Klassikaliste keerukate ja halvasti ühilduvate liiginimede kõrval on rakendatud unikaalsed ja ajas stabiilsed digitaalsed identifikaatorid. Liigi unikaalne märgis võimaldab teadustöös kasutada täpseid mõisteid ja olla alati kindel, kas räägitakse ühest ja samast liigist või eri liikidest.

Seega on elusloodusele sepistatud midagi Mendelejevi tabeli taolist. See võimaldab mitte ainult jagada teada­olevad liigid adekvaatselt kategooriatesse, vaid ka tuua välja, millised liigid on väga tõenäoliselt looduses olemas, kuid veel üles leidmata. Sest suur osa DNA-põhise (metagenoomika) analüüsides ilmnevast bioloogilisest mitmekesisusest on praegu veel käegakatsutava objektita. Kuigi DNA näitab, et ta on olemas, aga looduses või mikroskoobi all pole teda keegi näinud. Tänu uuele lähenemisele on ka sellisel organismil koht süsteemis olemas.

Urmas Kõljalg pälvis 1997 riigi teaduspreemia – aastapreemia geo- ja bioteaduste valdkonnas töö „Seeneperekond Tomntella ja suguluses olevad perekonnad parasvöötmelises Euraasias“ eest, 2001 Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärgi ning valiti 2011 Eesti teaduste akadeemiasse.

Andres Tennus / Tartu ülikool

Urmas Kõljalg

Erakogu

Kessy Abarenkov

 

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht