BB on Maltizovite järjekindel projekt

Toomas Velmet

Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: ansambel BALTIC BAROQUE Kadrioru lossis 23. IX.  

BB ei ole eesti Brigitte Bardot, vaid hoopis Baltic Baroque ja selline ansambel eksisteerib meil aastast 1989. Sellest ajast on abikaasad Sofia ja Grigori Maltizov ennast järjekindlalt ja lõpuni pühendanud instrumentaalsele barokkmuusikale. Kogu projekti produtsent, kunstiline ideoloog ja meisterlik plokkflöötide mängija on Grigori Maltizov, kes on oma kreedo sõnastanud nii: “Barokkmuusika on otsene kõne, kus muusikaline süntaks, intonatsioonide küllus ja maitse mängivad otsustavat rolli.”

Baltic Baroque on järjekindlalt tegelnud salvestamisega ning ilmale toonud seitse CDd Frescobaldi, Vivaldi, Couperini, Telemanni, Bachi ja Händeli teostega. Viimane, “Viva Vivaldi” ilmus 2005. aastal ning nüüd on töös pikem sari, mis on koondatud pealkirja alla “Kuningate muusika”. Barokkmuusika ladestus maailma muusikaajaloos on praktiliselt ammendamatu ja väljakaevamised selles ajalookihis pole veel kaugeltki lõppfaasis. Uusi ning seni tundmata või vähetuntud autoreid koos nende säilinud käsikirjadega on ikka ja jälle lavale või CD-le jõudnud. Baltic Baroque on oma kontsertidele ja ka salvestistele angažeerinud paljusid Eesti, Läti ja Venemaa tippmuusikuid, kellest nimetama peaks viiuldajaid: Anna Zarina, Aleksei Strelnikov, Elo Ivask, Terje Raidmets, Olga Voronova, Kaido Välja; ning edasi Peeter Klaas (viola da gamba), Jelena Ossipova (kitarr), Anna Sakalouskaya (mandoliin), Reinut Tepp (klavessiin), Aare-Paul Lattik (orel) jt.

Nende muusikute “koduklubideks” on päris sageli sellise suurusega tähtansamblid nagu Moskva Virtuoosid ja Kremerata Baltica või Hortus Musicus. Et haarata neid oma tegevusse, selleks peab olema midagi rohkemat kui lihtsalt järjekordne kontsert või salvestus. Baltic Baroque ei hellita eesti kuulajat kontsertide või veel enam tuuride rohkusega. Oma tagasihoidlikul moel tulevad nad välja paari kontserdiga aastas, aga see-eest alati värske programmiga, valitud miljöös ja ikka viimistletud esitusega.

Üks meelispaikadest, kus esinetakse, on kindlasti Kadrioru lossisaal ning “Akadeemilise kammermuusika” sari. Nii seegi kord 23. septembril. Juhin siinkohal tähelepanu, et sellest hooajast on sarja kontserdid kolinud seniselt traditsiooniliselt pühapäevalt laupäevale ning nii tundub ka jäävat.

Baltic Baroque esines seekord koosseisus Grigori Maltizov (flauto dolce, alto flauto dolce), Jelena Ossipova (kitarr), Olga Voronova (viiul), Sofia Maltizova (barokktšello) ja Reinut Tepp (klavessiin). Kavas sellised barokkmeistrid kui Joseph Bodin de Boismortier (1689 – 1755), kaks korda Antonio Vivaldi (1678 – 1741), Marin Marais (1656 – 1728) ning siis allakirjutanule uudisena Johann Sigismund Weiss (1690 – 1737). Vormiliselt kaks triosonaati, üks süit ning kaks instrumentaalkontserti läbi Euroopa, s.t Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa.

Kui Boismortier’ ja Vivaldi triosonaadid kõlasid originaalidena, kus ainult lautot asendas kitarr, siis Marais’ Süit, Weissi Lautokontsert ning Vivaldi Kontsert olid seaded (tõenäoliselt G. Maltizov), kuid see asjaolu ainult värskendab pilti ja on lubatud ning vägagi levinud. Kui seni olen ansamblit laval kohanud ikka ka ajastukostüümides, siis seekord esineti tänapäevaselt ja ausalt öeldes oli see mulle meelepärane otsus – epateerivat tolmu oleks justkui vähem olnud.

Ansambli lustlikust ja meisterlikust esinemisest jäid kõrva meeldiva üllatusena Jelena Ossipova vabalt ning sundimatult voolav musitseerimine Weissi Lautokontserdis ja Vivaldi Kontsert plokkflöödile, kahele viiulile ja basso continuo’le. Seega kaks viimast numbrit. Selleks ajaks olid kõlavahekorrad, mis igas teoses tänu erinevale koosseisule erinevate probleemidega, paika läinud ja muusikud minetanud teatava ettevaatlikkuse, mis domineeris triosonaatides.

Soovitan meie kontserdikorraldajatele soojalt enam ekspluateerida Baltic Baroque’i rohkem – see tasub vaeva.