Fantaasiad kammermuusikas

Toomas Velmet

  Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”:

MARKO MARTIN (klaver) Kadrioru lossis 10. II.

Pianist Marko Martini karjääri tähistavad kaks suurepärast tulemust rahvusvahelistelt konkurssidelt Ameerika mandrilt. Esimene neist tuli aastal 1998, kandis Gina Bachaueri nime ning toimus Salt Lake Citys, ning teine, aastal 2000, Esther Honensi nimeline, toimus Kanadas Calgarys. Seega siis selline talisportlik pianist on meil Eestis. Marko Martin on esinenud enamikus Euroopa riikides, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis, tema salvestised on olemas nii BBC kui CBC fondides, rääkimata ETVst ja Eesti Raadiost. Mulle tundub, et ta vist on küll esimene eesti pianist, kes on salvestanud CD Franz Liszti klaveriloominguga.

Eelmisel laupäeval toimus Kadrioru lossi saalis järjekordne kontsert sarjast “Akadeemiline kammermuusika” ja see oli Marko Martini sooloõhtu, kus kavas Mozarti Fantaasia c-moll KV 475, Schuberti Fantaasia C-duur D-760 (“Wanderer Fantasy”), Chopini Fantaasia f-moll op. 49 ja Liszti “Rigoletto-parafraas”. Seega selline fantaasiakava, sest mis see parafraas siis on – ikka fantaasia, kuigi publikule tuttaval teemal. Kas need fantaasiad mahuvad kammermuusika žanri alla (v.a Mozart), on hoopis teine küsimus, millele siit vastust ei leia ja polegi vaja.

Teine küsimus on hoopis see, et kas seda laadi virtuoosi kui Marko Martini kontsert ei peaks siiski teostuma suures saalis ja kontsertklaveril, eriti kui me pianisti siin kodus nii harva kuuleme. Kui aiman vastuväiteid, et suure saali täitumus ei tasu ennast ära, siis küsin vastu, et kes on see, kes selekteerib muusikuid meil saali täitumuse järgi ega võimalda tipp-pianistidel teha oma tööd nende instrumentidel ehk kontsertklaveritel.

Öeldakse, et oh kui piinlik on minna kontserdile suurde saali, kui see ei ole pilgeni täis. Muide, sama piinlik on minna tillukesse, kui see on absoluutselt pilgeni täis, aga pianist peab ületama kabinetklaveril füüsikaseadusi. Minu jutu mõte on selles: tundub, et nii korraldajad kui kuulajad on leppinud tekkinud olukorraga, mida ikkagi peaks lugema ajutiseks. Me pole juba ammu Euroopa ääremaa, vähemalt kontserdielu järgi otsustades. Meil on riigis suurepäraseid kontsertklavereid ja ka pianiste nii noori kui vanemaid, rääkimata külalistest. Kuid meil ei ole keskmise suurusega kontserdisaali pealinnas, millest lähitulevikus peaks saama Euroopa kultuuripealinn. Ausalt öeldes on selline popslus ära tüüdanud. Seda hinnatavam on Eesti Interpreetide Liidu tegevuse tulemuslikkus, sest kontserdielu muidu ju lihtsalt katkeks või õigemini baseeruks ainult külalistel, taandades Eesti riigi lõplikult vaimsesse provintslusse.

Marko Martinit ei saa milleski süüdistada, sest tema kui parimates aastates pianisti ülesanne on klaverit mängida nii palju kui võimalik, vaatamata tingimustele, ja nii hästi kui võimalik nende tingimuste kiuste. Wolfgang Amadeus Mozarti Fantaasia c-moll on alati suurepärane avateos, mis kutsub süvenema ka ülejäänud esitatavasse. Teatavat tämbrilist võistlusmomenti klaveriga oli siingi juba tunda, eriti seal, kus tegemist kiiremate liikumistega. Klaver kippus omandama heroilisi värvinguid, mida selline intiimne teos vist ei sisalda. Pean aga kindlalt tõdema ja siin välja ütlema, et esituse tase oli tunduvalt parem, kui sama teosega kontserti alustanud vene tipp-pianistil professor Nikolai Petrovil, kes ometi esines Estonia kontserdisaalis hetkelisi vaikushetki õhinal aplodismentidega täitvale täismajale.

Schuberti C-duur Fantaasia on oma ulatuselt pigem sonaat ja tehnilisi ülesandeid püstitavana rohkem Liszti sulest, kes helitööd ka sageli esitas. Marko Martin ei ole veel avastanud teost, millest tema tehniline ettevalmistus üle ei käi, kuid Schuberti Fantaasia probleemid on pigem muusikalist ja vormilist laadi. Siin kehtib vist see hästi tuntud ütlemine, et hea viiulimäng on kohutav, väga hea on talutav. Mulle tundus, et Schuberti Fantaasia esitusega on Martin just ületamas väga hea esituse piire, kui seda klaverit (kabinet) ees poleks olnud. See hakkas päris poeetiliselt tööle Chopini f-moll Fantaasia esitusel ja, oh neid elu paradokse, parim nii kõlaliselt kui ka esitusvabaduselt oli Liszti “Rigoletto-parafraas”. See on see teos, mis vajanuks teoreetiliselt kõige enam suurt saali suure klaveriga.

Kontsert oli suurepärane, kui leppida olukorraga, et – oh mis, meie muusikutel polegi paremaid tingimusi vaja.