Klähvib, ei pure – Muusik on kangelasettevõtja

MART NIINESTE

Mis see artisti elu ikka muud on kui üks lõbus viisike. Elab nagu linnuke oksal – lõõritades. Ei pea vara ärkama, trolliga tööle kimama, kaheksa tundi kellegi kolmanda heaks rabama. Käib õhtul oma tunnikese laval ära, magab lõunani ja nii see elukene veereb, kuni temast saab midagi Ivo Linna taolist. Mida selline EASist otsib? Umbes nõndaviisi vaatab asja peale terve talupojamõistusega inimene. Eks siis seleta talle, et päris nii need asjad ei käi. Kuidas? Loomulikult (loome)majanduse kaudu, kui vastumeelne loomemajanduse diskursus ka poleks.

Võid öelda, et esiteks pole see üksnes töö, vaid ka elustiil, nagu mis tahes ettevõtlus. Kui oled alla kolmekümne või alustad uue bändi või projektiga, kasuta ka võlusõna „idufirma“. Sellega vabandad välja võimaliku ebaedu, sest õigus läbi kukkuda on idufirma olemusse sisse kirjutatud. Seleta, et artistid ongi üldiselt ühe­mehefirma või FIE vormis iseenda tööandjad, seega loomevaldkonna ettevõtjad. Lisa, et iga ettevõtja tegutseb ju ennekõike talle hingelähedases valdkonnas. Kurda nüüd, et Äripäeva nokkimine Luisa Värgi kallal heitis su sektorile asjata halba varju.

Ilmselt kuuled vastuväidet, et paar proovi ja esinemine nädalas pole mingi koormus. Vaat kus tema paneb, kaheksast kaheksani, puhkepäevata nagu Ameerikas! Küsi tema ettevõtte töötajate arvu. Rohkem kui üks? Tore. Kiida, et inimestele leivateenistuse pakkumine on üllas. Kui tema asju ajab mitu inimest, siis sina oled oma ettevõttes kõik: juhatuse esimees, tegevdirektor, projektijuht, turundusosakond, pressiesindaja, multifunktsionaalne loovtöötaja, transporditööline ja kohati ka raamatupidaja. Mitu ametikohta kokku lugesid?

Kui tal ka selle peale pole suu vett täis, siis jätka tööprotsessi kirjeldamisega. Kõigepealt pead ju välja mõtlema järgmise toote. Mis see võiks olla? Sõltuvalt nišist võib see varieeruda sümfooniast kolmeduuripopini, aga sul peab olema idee. Järgmiseks hakkad seda vormistama – tegeled tootearendusega. Too mõned näited töö kestvusest ning lisa, et töölaua ja pilli taga veedetud ajaga tööaeg ei piirdu. Mõtted kummitavad kuklas kogu aeg, ka toidupoes käruga kaasostlejate vahel loovides. Seega töötad peale kõige pidevas läbipõlemisohus. Alati on võimalus, et su järgmisel tootel ei lähe hästi.

Nüüd oponeerib ta, et sul on ju taga terve meeskond: orkester, koor või bänd. Lausu, et seda enam! Kunstilise juhina pead proovides suutma oma nägemuse meeskonnani viia. Teinekord – kui koosseisu töökultuur kaldub demokraatiasse – tuleb seda lausa kaitsta ning nõnda, et sa oma alluvatele/kolleegidele liiga ei tee ja nende motivatsiooni ära ei võta. Põhimõtteliselt on ju proovis iga muusikavaba hetk täidetud tootearenduse välkkoosolekuga. Lisa, et kõik juhtimisteooriad rõhutavad ettevõtte hea sisekliima olulisust, selle mõju moraalile ja tootlikkusele. Küsi veel, kuidas on vestluspartneril lood kaadri voolavusega.

Ilmselt võtab ta selle peale teemaks teenistuse. Teate küll, kuidas artisti sissetulekut arvutatakse: pileti hind korda piletiostjate arv korda kontsertide hulk. Kauba peale on moosekantidel ju reklaampinnad kultuuriajakirjanduses puhta tasuta käes! Vanguta pead ja küsi vastu, kas tal on sinu alal töökogemusi. Muidugi mitte – muidu sa ju ei peaks siin seletama pilti surnud jänesele. Küsi, kui palju peab tema oma asja tootmiseks materjali peale kulutama, et üldse midagi valmiks. Nüüd lajata talle näkku saali üürimise ja tehnika rentimise hind, kontserdi tehnilise lisapersonali töötasu, otsesele reklaamile (lisaks jooksvale turundustööle, mis on nii loomulik, et sa isegi ei mõtle sellele) kuluv aeg, energia ning raha. Lisa, et samal ajal tehakse edasi ka loomingulist tööd, kusjuures tähtaja lähenedes järjest hoogsamalt, mistõttu jagad ennast kahe väga erineva asja vahel ja suudad keskenduda mõlemale.

Ülesandeid annab ju delegeerida, ei jäta ta jonni. Selgita uuesti, et see on sinu ettevõte ning töötajad on palgatud selle järgi, kuidas nad loominguliseks tööks kõlbavad. Ja kui sa ise midagi teha oskad, näiteks asju ajada, siis loomulikult hoiad selle pealt kulusid kokku või kuidas? Raudselt on ta oma firma nii optimeeritud, et tal ei jää muud üle kui nõustuda.

Kasuta vaikushetke ja küsi, kas vestluspartner teab, mida sa tegelikult müüd. „Köki-möki“ peale tee kaval nägu ja ütle: head tuju! Pärast „möhhi“ seleta, et kui inimene ehk klient pärast su esinemise, teisisõnu toote tarbimist rahulolevalt või suisa elamusest oimetuna koju läheb, tuleb ta tõenäoliselt järgminegi kord sind kuulama-vaatama ehk tarbima. Just sellepärast pead suutma olla järjepidevalt tasemel ning enam-vähem regulaarselt end ületama, et ka uusi kliente võita. Aeg-ajalt tuleb sul oma tegemistega ületada ka meediakünnis, sest selle nõndanimetatud tasuta reklaamipinna peale on kultuurirubriigis valdkondade (muusika, teater, film, kirjandus ja kunst) vahel tõsine konkurents. Kui kriitikule ei meeldinud su viimane sooritus, võib sel pinnal ilmuda aga hoopis antireklaam.

Nurkasurutu kasutab viimast argumenti: sind ikkagi tunnustatakse, su taga on avalikkus. Teised ettevõtjad võetakse juba firma loomisel võimalike maksupetturitena arvele. Tule taevas appi, võid nüüd juba ahastada, sest pead vestluspartnerile jälle Luisa Värgi lintšimist meelde tuletama. Kas ta ikka teab, mitme inimese või plaadi hulgast valitakse Eesti muusikaauhindade, muusikanõukogu või kulka preemia nominendid-laureaadid?

Enne kui ta jõuab midagi pakkuda, vii jutt sellele, et meie turu maht on pisut üle miljoni inimese, kellest ligi kolmandiku võib keeletõkke tõttu maha kanda. Pealegi toodab haridussüsteem järjekindlalt uusi konkurente, kellele tuleb lisada veel iseõppijad. Kui ta nüüd „ooo-kei“ venitab, lao välja nii palju muusikastiile, kui meelde tuleb – nende vahel see null koma miljonit turg ju jaguneb. Tark ettevõtja soovitab selle peale mõelda välisturgudele, kui kodus kitsas.

Ütle nüüd, et sellepärast sul ongi vaja Eestist välja saada ning EASi loome­majandusmeetme (nagu ka muude rahastusallikate) ärakasutamises pole midagi imelikku – rahapõletuskoda, nagu ta olema kipub. Kui inimesele käib üle mõistuse, et ka meie loomevaldkonnal võib olla rahvusvaheline majanduslik mõõde, on viga temas, mitte sinus. Vaadaku Rootsit ja tulgu siis uuesti sama juttu rääkima. Kui on mune veel jahu suust välja ajada.