Klaverimuusika pidu

Ei teagi, kas rõõmustada välisüliõpilaste kasvava pianistliku taseme üle või kurvastada meie oma pianistide vähesuse üle. Eesti tööturule oleks hädasti vaja värsket verd.

KERSTI SUMERA

IX Eesti pianistide konkurss 21. – 29. XI Eesti muusika- ja teatriakadeemias.

Äsja lõppenud IX pianistide konkurss pakkus kuulajaile palju toredaid ja meelde­jäävaid elamusi. Sai kuulda erinevate muusikunatuuride esitusi, tõsiselt­võetavat pianismi ja lausa vaimustavat, õnnelikuks tegevat musitseerimist. EMTA uus kaunis suur saal lõi meeldiva eelhäälestuse. Pianistidele anti võimalus valida kolme tippkontsert­klaveri vahel, millel mängida.

Eesti pianistide konkurss, nagu reglemendis kirjas, lubab konkursist osavõttu Eesti kodanikel ja Eestis praegu õppivatel või hiljuti õppinud välismaa tudengitel. EMTAs õppijate hulgas on suur osakaal välistudengitel ning Eestiga seob neid ainult nende õppeasutus ja õpetaja(d). 27 osalenust 10 olid välismaalt. 17 Eesti osalejast on 9 välismaal õppimas või õppinud. Konkursil osalejate nimekirja nähes pani mind veidi üllatama välismaalaste rohkus – nagu oleks tegemist rahvusvahelise, mitte siseriikliku konkursiga.

Kõigepealt finalistidest. See on vist esimene konkurss, mille finalistide hulgas on nii palju naissoo esindajaid – kuuest neli. Kaks esikohta said Tähe-Lee Liiv ja leedulane Mantas Šernius ning kolmanda koha Evita Lohu. Diplomi pälvisid Sven-Sander Šestakov, Sofia Khvi­chia ja Mariin Gill.

Noorim osalenu, äsja 16aastaseks saanud Tähe-Lee Liiv (õpetajad Maigi Pakri, Marrit Gerretz-Traksmann, Ivari Ilja, Erik Tawastsjerna) köitis oma loomuliku musitseerimisega kohe esimesest voorust alates. Kogu tema esitatud kava oli kõigis voorudes mõtestatud, kauni­kõlaline, ülitundlik, sisukas ja – kus vaja – tõelise energiaga. Ka tehniliselt õnnestus kõik. Ta on täiesti eriline nähtus!

Teine esikoha pälvinud pianist Mantas Šernius (õpetajad Natalia Sokolenko, Birutė Kumpikienė, Fali Pavr, Ivari Ilja) on oma muusikunatuurilt väga teist­sugune: selgete karakteritega, tahtejõulise väljenduslaadiga, klaari kõlaga ja – nagu Prokofjevi kolmanda klaverikontserdi esitus näitas – metsiku, kuid korrastatud, valitsetud energiaga. Teises voorus kõlanud Mussorgski teose „Pildid näituselt“ esitus tekitas esitatavast lausa visuaalse pildi ning Liszti „Mefisto valss“ oli tõeliselt kuratlik.

Evita Lohu (õpetajad Hele Saarse, Kersti Sumera, Mihkel Poll, Grigori Gruzman) on kõigis kolmes voorus olnud väga stabiilne, kindel, suure haardega. Tal on hea tervikutaju, kaunis, kultuurne kõla ja ta ei jää hätta ka suurte, väga keeruliste teoste esitamisel.

IX Eesti pianistide konkursi esikohad said Mantas Šernius ja Tähe-Lee Liiv.

Vahur Lõhmus

Sven-Sander Šestakov (õpetajad Anne-Lii Mändmets, Kadri Leiva­tegija, Jaan Kapp, Ivari Ilja) paistab olema muusik-kunstnik: kõik, mis ta teeb, on justkui improvisatsiooniline, väga ehe ja läbi tunnetatud. Tema esitatud Beethoveni sonaadis nr 26 „Hüvastijätt“ oli „lugu“ nii selgeks mängitud, et sellise arusaamisega pole ma varem seda sonaati kuulnudki. Ka teises voorus kõlanud teosed olid suurepärased, eriti hingematvalt kaunis ja kirgas oli Liszti „Jumala õnnistus üksilduses“.

Sofia Khvichia (õpetajad Vladimira Ljutova, Marja Jürisson, Age Juurikas) on samuti väga noor (17aastane) tõsiseltvõetava tehnilise baasi ja igati korrektse klaverimänguga tulevikulootus, millise eripreemia klaveriõpetajate ühing talle ka andis.

Mariin Gillile (õpetajad Marju Roots, Lauri Väinmaa, Mati Mikalai, Karl-Andreas Kolly) tundub rohkem sobivat kammerlik muusika. Ta on suur värvimeister: eriti tema Brahmsi interpretatsioon oli sügav ja tõsine, viimse noodini läbi tunnetatud.

Kolmanda vooru kava, klaverikontsert, esitati Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga ja dirigeeris Jaan Ots, kes on ka ise pianist ning tunneb klaverirepertuaari kindlasti paremini kui nii mõnigi. Seda oli ka kuulda!

Väga huvitav oli näha, kuidas meie noored on arenenud (paljusid neist tunnen ju juba aastaid, lapsest peale) ja kuidas neist on saanud täiesti omanäolised muusikud. Vahel esineb ka tagasilangusi, kuni soovini klaveriõpingud üldse pooleli jätta, kuid olen näinud ka seda, kuidas kriisist on siiski välja tuldud. Siinkohal tahan avaldada lugupidamist ja austust just ka alg- ja keskastme õpetajatele, kes on oma kannatliku töö ja õpilases eneseusku toetava suhtumisega aidanud neil noortel „suureks saada“ ja muusika juurde jääda.

Iga konkurss on võistlus ja võrdlemine. Paratamatult tuleb keegi välja jätta. Mõnelgi puhul on valiku tegemine üsna raske. Viieliikmelise rahvusvahelise žürii koosseisus olid Graham Scott (Ühendkuningriik), Jurgis Karnavičius (Leedu), Niklas Pokki (Soome), Ivari Ilja ja Mati Mikalai.

Viie päeva jooksul, nii esimeses kui ka teises voorus, sai kuulda veel palju elamust pakkuvaid ja huvitavaid esitusi. Esimeses voorus mõjus veenvalt ja kindlalt, täiesti eksimatult konkursi avanumber Maria Magdik (õpetajad Liina Jarovaja, Martti Raide, Peep Lassmann), kellest arvasin, et tema saab küll edasi. Väga oleksin tahtnud kuulata Karolina Žukova (õpetajad Ira Floss, Sten Lassmann, Aleksei Gorlatš, Angelika Merkle) musitseerimist teises voorus – esimeses köitis ta oma sisukuse, omanäolisuse ja värvikusega. Ka Priidik Purgal (õpetajad Hele Saarse, Kersti Sumera, Lauri Väinmaa) on muusikas palju öelda, ta pani end kuulama, paraku juhtus tal määrimist ja närviga seotult vedas aja kontrollimine alt. Tugeva pianistliku võimekusega Piret Mikalai (õpetajad Ira Floss, Peep Lassmann, Mihkel Poll, Georg Steinschaden) näitas suurt arengut kõla ja värvide suunas, eriti teise vooru Raveli teoses. Marite Männi (õpetajad Reet Ruubel, Jekaterina Rostovtseva, Peep Lassmann, Aleksei Gorlatš) võlus oma läbinisti musikaalse, karakteerse, positiivsest energiast kantud esitusega. Prokofjevi etüüd d-moll oli hiilgav! Liiga kiired tempod teises voorus ei lasknud tal kõiki oma muusikalisi soove täiel määral teostada. Väga nauditav oli ka Elle-Riin Volmeri (õpetajad Marju Roots, Ivari Ilja, Martin Lysholm Jepsen) peene muusikatajuga esitus. Lea Valiulina (õpetajad Olga Zrjanina, Riina Vohta, Ülle Sisa, Ralf Taal, Ivari Ilja, Peep Lassmann) erk ja kujundirikas mäng meeldis nii esimeses kui ka teises voorus. Tema arusaam kohustusliku pala kõlamaailmast oli tabatud eriti hästi ja tema pälvis ka preemia helilooja Pärt Uusbergilt.

Leedulase Lukas Gedvilase (õpetajad Aleksandra Žvirblytė, Ivari Ilja) esitusest jäi hinge eriline lummav Mozarti Adagio. Lätlanna Ilona Lode (õpetajad Jānis Maļeckis, Ivari Ilja, Helin Kapten) mõjus sisendusjõulise, raudse joonega, hea karakteritunnetusega jõulise pianistina.

EMTA õppejõududele on omamoodi proovikivi õpetada teistsugusest kultuuri­ruumist pärit välistudengeid, kes paistavad olema väga töökad ja võimekad, ning nende töö on igati vilja kandnud. Lõuna-Korealased Bohyun Yun (õpetaja Kai Ratassepp) ja Eun Jung Choi (õpetaja Mati Mikalai) tegid õnnestunud etteasted mõlemas voorus.

Ei teagi, kas rõõmustada välisüliõpilaste kasvava pianistliku taseme üle või kurvastada meie oma pianistide vähesuse üle. Olnuks ju tore, kui 27 mängijat oleksid olnud eesti pianistid. Eesti töö­turule oleks hädasti vaja värsket verd. Neid, keda tahaksin edaspidigi kontserdilaval kuulata, on siiski meeldivalt palju – lisaks laureaatidele. Võimaluse seda tõdeda andis äsja lõppenud konkurss. Kõik osalejad väärivad aga täit lugu­pidamist ning avaldan kuulajana tänu nii neile kui ka konkursi korraldajatele.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht