Kommentaar – Ignar Fjuk, arhitekt, endine Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja

MIINA PÄRN

Kas ja miks pidasite Skåne bastioni kontserdimaja jaoks paljutõotavaks paigaks?

Skåne on tohutu potentsiaaliga imeline koht, mis praegu on maha jäetud. See on nagu mingisugune mittekoht, mitteruum, mittelinn. Eesmärk peaks olema luua sinna avalik ruum, ja nii palju kui mina tean, on Skånega tegeletud vähemalt viis kuni seitse aastat. Mina jätkasin seda tegevust. Millalgi aastate eest juhendasin TTÜ arhitektuuri ja urbanistika akadeemias Kärt Milsaare diplomitööd, kus ta kavandas sinna riigigümnaasiumi Collegium Estonicum. Aasta tagasi hakkasime koos Jaak-Adam Looveerega linna poolt arendama mõtet, et sinna võiks rajada uue kontserdimaja.

Kuivõrd Skåne bastion on nii linna kui ka muinsuskaitse aspektist ääretult tundlik ja vastutusrikas asukoht, ei olnudki eesmärk saada konkreetset arhitektuurilahendust. Kõik tööd tehti selle nimel, et jõuda kokkuleppele piirkonna liikluslahenduses ja koostada arhitektuuriajaloolised eritingimused, mille alusel saaks korraldada rahvus­vahelise arhitektuurivõistluse. Tõdesime selle eeltöö käigus, et sellises suures mahus kontserdimaja, nagu esmalt sooviti rajada Harjuorgu, ei ole Skånele võimalik teha. Koostasin ka ühe skeemi, kus paigutasin kontserdimaja nõnda, et kahjustada võimalikult vähe nii arheoloogilist pärandit kui ka praegust kõrghaljastust. Arheoloogiliselt on eelistatum see koht, kus asub 1930ndate lõpus rajatud maa-alune varjend. Eesmärk ei ole aga olnud jõuda konkreetse arhitektuurilahenduseni, vaid teha kõik vajalikud eeltööd, et korraldada rahvusvaheline arhitektuurikonkurss.

Miks Molumba arhitektuuri­büroo lahendus 10. mail enne muinsuskaitse eksperdikomisjonide ette jõudmist viimasel hetkel enne istungi algust tagasi võeti?

Enne seda toimus Tallinna muinsuskaitsekomisjoni laiendatud koosolek, kus domineeris arheoloogilise pärandi kaitsest tulenevalt arusaam, et too lahendus ei saa kuidagi sobida, sest see eeldab kogu Skåne bastioni lahtikaevamist ja teisaldamist. Seetõttu peeti õigeks, et paikkonna arengut ei seotaks muinsuskaitse aspektist sedavõrd radikaalse lahendusega ega esitataks eksperdikomisjonile lahendust, mis võinuks eelnevat häälestatust silmas pidades blokeerida üldse igasuguse Skånega seotud arengu, eriti kuna linna muinsus­kaitsekomisjoni koosolekul osalesid ka riigi muinsuskaitseameti esindajad.

Kuhu võiks sel juhul rajada uue kontserdimaja?

Seoses linnahalliga võiks kaaluda kunagise jäähalli mahus kontserdisaali ehitamist. Muinsuskaitse eritingimuste järgi on võimalik see osa lammutada. Samuti võiks kontserdimaja asukohana kaaluda Admiraliteedi basseini kirdepoolses osas asuvat kinnistut. Kuid üks on kindel: kontserdimaja peab asuma linna aktiivses keskosas.

Mis hinnaga rajada Tallinna uus kontserdimaja?