Milline võiks olla tulevikufestival?

Natalie Mets: „Põhjalikumalt tahaksime uurida, kuidas saab TMW olla artistidele ja festivali partneritele võimalikult kasulik.“

MARIA MÖLDER

Aprilli- ja maikuus, kui kogu kontserdielu taaskäivitamine oli veel küsimärgi all, saatsid Tallinn Music Week’i (TMW) korraldajad välja põhjaliku küsimustiku, et saada teada, milline võiks TMW esinejate, külastajate ja partnerite arvates olla tulevikufestival ning kuidas saab TMW olla tulemuslikum muusika- ja kultuuri­valdkonnale, aga ka kogu ühiskonnale. Vastuste alusel teavad korraldajad nüüd mõnevõrra paremini, milliseid suundi tasub TMW-l ja teistel samalaadsetel esitlusfestivalidel edendada. Samuti anti väärtuslikku tagasisidet TMW senise koha ning korralduslike õnnestumiste ja vajakajäämiste kohta. Põhjalikumalt tutvustab uuringu tulemusi ning selle mõju 27. kuni 30. augustini aset leidvale TMW-le ja konverentsi korraldusele küsimustiku põhiautor, TMW konverentsi ja linnafestivali koordinaator Natalie Mets.

TMW tulevikufestivali uuring tehti kevadel, kui kogu kontserdielu oli seiskunud. Mis võib olla korraldajate ja publiku mõtlemises vahepeal muutunud?

Üks peapõhjusi, miks otsustasime uuringu teha, oli just nimelt soov rohkem oma huvigruppide kohta teada ning vähem arvata, eeldada ja oletada. Seetõttu saan sellele küsimusele vastata ainult omaenda ja festivali tiimi vaatenurgast.

Küsitluse põhjal tulevad TMW külastajad festivalile peamiselt muusikat nautima ning kvaliteetselt ja lõbusalt aega veetma. Usun, et need põhjused on endiselt tähtsad või isegi veel olulisemad kui enne pandeemiat. Olen ise suve jooksul käinud mõnel peol ja kontserdil ning kohati tundub, et inimesed tõepoolest hindavad võimalust üheskoos muusikat kuulata rohkem kui varem – energia on väga tugev ja eriline. Kindlasti on see nii ka seetõttu, et inimestelt võeti ära midagi, mis nüüd tagasi anti. Ilmselt on paljud ka tõenäolise uue laine tõttu hirmul, et üheskoos ajaveetmise võimalus võetakse varsti jälle ära.

Loodan siiralt, et kalli pileti üle kurtmist ja tasuta külaliste nimekirju jääb vähemaks, sest toimuda saavad ainult need kultuuriüritused, mis rahaliselt välja kannavad. Kultuuriarmastaja saab korraldajat ja kunstnikku toetada piletit ostes.

Millised on koroonaaja väärt õppetunnid? Milliseid muudatusi ootavad festivalilt osalejad ja kas korraldajad on nende ootusi ka valmis täitma või tuleb piir ette?

Esmalt tuleb meeles pidada, et koroona­aeg ei ole kaugeltki möödas, kuid Eestis on olukord kontrolli all. Meil on väga vedanud, et saame praegu tegutseda nii, nagu ei oleks vahepeal midagi juhtunud. Suuremas osas riikides üle maailma läheb olukord üha raskemaks ja avalikele üritustele kehtivad ranged reeglid – kui neid üldse saab korraldada. Seega on tähtsamatest õppetundidest vara rääkida, kuid kindlasti tõestas kevad taas, et omavaheline suhtlemine on kõige alus: kui info levib ja on kõigile osalistele ühtemoodi arusaadav, siis on ka tulemused paremad.

Ennekõike oodatakse, et üritused toimuksid, ning korraldaja saab selleks teha samapalju kui kõik ülejäänud: jälgida terviseameti soovitusi ja olla mõistlik. Loomulikult on ürituse korraldamisel lisandunud tegemisi, millele varem pöörati vähe tähelepanu, kui üldse, seda peamiselt ohutuse ja tervisekaitse nimel. Enamjaolt saab kõik vajalik ka tehtud.

Mida on TMW korralduses uuringu mõjul juba muudetud?

Kõige suurema muudatusena tutvustame sel aastal konverentsi hübriidformaati, mis tähendab, et nii osalejad kui ka esinejad saavad konverentsiga liituda, kus tahes nad ka ei asuks. Selline uuendus on kindlasti oluline, sest nii saavad osaleda ka need kõnelejad, kes elavad väga kaugel või kelle töögraafik on väga tihe, ning needki, kelle puhul ei oleks liitumine füüsiliselt niikuinii võimalik. Samuti saavad publikuna liituda kõik need, kes ei saa Eestisse reisida ega soovi viibida rahvarohketes kohtades. Koostöös meie veebi loojaga Velvet arendasime välja digikeskkonna, kus pro-passi omanikel on ligipääs kõikidele konverentsi sessioonidele ja teiste delegaatide kontaktidele. Koostöös meie tehnikapartneri RGBga loome konverentsibaasi EKAsse ka füüsilise keskkonna, kus füüsiline ja digitaalne ruum liidetakse tervikuks.

Teine oluline uuendus on Eesti artistide nõustajad. Uuringust ilmnes, et paljud artistid ei tea siiani, et TMW peamine eesmärk on tutvustada siinset talenti rahvusvahelisel areenil ning et igal esinejal on TMW-l esinedes piisava nutikuse ja töökuse puhul võimalik oma karjääri soovitud suunas juhtida. Seetõttu otsustasime kaasata Eesti muusika­valdkonnast kümme pädevat inimest, kes peavad artistidega enne festivali koosolekuid, soovitavad neile sobivaid konverentsiteemasid ning viivad kokku just nende delegaatidega, kes haakuvad nende profiiliga kõige paremini.

Kuidas muutuvad koroonapandeemia tõttu teised esitlusfestivalid? TMW on küll vist esimene seda laadi rahvusvaheline festival, mis pärast haiguspuhangut aset leiab …

Tallinn Music Week on tõesti üks väheseid, mis saab vähendatud mahus aset leida – tänu tugevale tiimile, toetavale riigile ja kontrolli all haigusele Eestis. Enamasti lükatakse igal pool seda tüüpi festivalid järgmisse aastasse ja konverentsid viiakse täielikult üle veebi, üksikjuhtudel keskendutakse reisipiirangute tõttu vaid oma riigi või piirkonna esinejatele. Eks esitlusfestivalid tule jälle siis, kui olukord on rahunenud ja ürituste korraldamisel ei ole enam nii rangeid piiranguid. Loodetavasti saadakse mujalgi nagu Eestis riigilt piisavalt tuge, et keegi ei peaks rahapuuduse tõttu jäädavalt korraldamist lõpetama.

Kas tuleks ehk üldisemaltki kul­tuuri­ürituste korraldust muuta – ka siis, kui koroonahirmu ei oleks?

Tulevase kultuurisotsioloogina soovin, et Eesti ühiskonnas arutletaks kultuuri üle aktiivsemalt ja ausamalt, et kultuuri toetataks linna, omavalitsuse ja riigi tasandil ennekõike sisust ja mitmekesisusest lähtuvalt ning toetuse kriteeriumide hulgas ei oleks nii olulisel kohal isamaalisus, akadeemilisus ja rahvusvaheline tunnustus. Ühiskonna taju ja hoiakud on paraku tugevalt seotud sellega, mida valitsuse tasandil tehakse ja arvatakse, ning seetõttu peab ka kultuurikorraldus olema läbimõeldum. Näiteks korraldab Tallinna linn väga palju kultuuriüritusi, kuid ehk oleks mõttekam kaasata ka inimesi, kelle töö ongi kultuuriürituste korraldamine. Või ehk tuleks valdkonnale kasuks, kui linn toetaks ka väiksemaid kultuuriasutusi? Üleüldiselt on tarvis oma tegevus paremini läbi mõelda ja asjadega kursis olla. Siinkohal tasub meenutada EKKMi või alkoholimüügi seaduse ümber toimunut. Suur kitsaskoht on see, et kultuurivaldkonna ja avaliku sektori vahel pole ausat ja avatud arutelu, mis soosiks valdkonna arengut.

Mis oli uuringu tulemustes ootus­pärane ja mis kõige rohkem üllatas?

Kindlasti tegi rõõmu, et 72% vastanutest pidas väga oluliseks, et festivalidel keskendutaks tulevikus elavesitusele, kuigi 33% vastanutest pidas väga oluliseks hariliku festivaliformaadi täiendamist hübriidüritustega.

Kõige enam üllatas, et mitmed artistid ei mõista siiani, et TMW toob kokku eri muusikavaldkondade esindajad ning fännidele esinemine on sel festivalil vaid üks väike tegevuslõik, mida artist oma karjääri heaks teha saab. Oluline on tihe koostöö esitluskontserdi korraldajaga, kelle võimuses on Tallinna kutsuda muusikatööstuse esindajaid Euroopast ja kaugemalt. Kui seada endale enne festivali eesmärk – olgu siis leping mõne plaadifirmaga või esinemine mõnes kindlas piirkonnas –, siis on selle saavutamine piisava töö korral täiesti realistlik.

Kes uuringutele vastasid ja kas vastustest tuleb välja ka vastajate kultuuritaust?

Uuringule vastas 245 inimest 32 riigist: 84 artisti, 27 TMW partnerorganisatsiooni esindajat ja 134 festivali külastajat. Küsitluse põhjal on TMW keskmine tavakülastaja 29aastane kõrgharidusega inimene ning keskmine pro-klient 40 ja poole aastane kõrgharidusega muusika­tööstuse professionaal. Kultuuritaust eristus kõige selgemini artistide puhul ning paljudele vastanutele oli eriti tähtis oma riigi kultuuri TMW kaudu maa­ilmale tutvustada.

Kas uuringu tulemustes peegeldub kuidagi ka vastajate isolatsiooniajast põhjustatud psüühiline seisund?

Kohati jah, just artistide või artisti esindajate puhul, kelle tulevik oli vastamise ajal täiesti tume ja teadmata. Seda on tunda ka vastustest, kust kiirgab teatavat paanikat ja isegi peidetud abipalveid. Samal ajal see, et inimesed vastasid ja pühendasid kaasamõtlemisele omajagu aega, näitab, et TMW ning selle formaat on oluline nii artistidele, külastajatele kui ka partneritele.

Kui suur tähtsus võiks uuringu põhjal olla edaspidi virtuaalüritustel ja üldse digilahendustel ?

72% uuringule vastanutest peab väga oluliseks elavesitust ja 64% leiab, et täiesti digitaalne festival on ebaoluline. Meie tiimi üks lemmikkommentaare tuli publiku seast: „Higist live-konsat ei asenda miski.“

Eks see on paratamatu, et vaimustutakse igasugustest digilahendustest. Kui olukord on selline, et virtuaal- ja digi­lahendused on ainus viis sisu edastada, siis tuleb neid ka kasutada ja arendada.

Juba mõnda aega on räägitud, et muusikatööstuse põhjustatud pidev reisimine peab vähenema – ja nüüd siis tuli koroona. Kuidas uuringu küsimustele vastanud reisimise tulevikku näevad?

Üle kolmveerandi artistidest on kindel, et reisimisharjumused muutuvad. Teatud mõttes ootuspäraselt arvatakse, et reisimine väheneb, keskendutakse kohalikele ja piirkondlikele turgudele ning lendamise kõrval koguvad populaarsust teised liikumisvõimalused.

Mis toob kohale publiku, artistid ja teised muusikaprofessionaalid, festivali partnerid ja toetajad? Kas põhjus TMW-le tulla on aja jooksul muutunud?

Uuringu tulemuste põhjal on tavakülastajale festivali valimisel kõige olulisemad programm, atmosfäär ja pileti hind, seejärel keskkonnateadlikkus, mugavused ja teenused, asukoht ning festivali toimumise aeg. Artistide puhul on peamine oma rahvusvahelise tegevuse edendamine TMW-l ja festivali atmosfäärist osasaamine. Pro-kliendid tulevad TMW-le festivali kava ja atmosfääri ning võimaluse tõttu luua kontakte peale välisdelegaatide ka siinsete inimestega. Kuna küsitlus hõlmab läbi aegade TMW-l osalenuid, on raske öelda, kas nende huvid on aja jooksul muutunud, kuid kindlasti on siinne muusikavaldkond iga aastaga järjest professionaalsem ning seoses sellega ka kontaktide loomine tähtsam. Festivali külastaja mõtleb ilmselt aina rohkem keskkonna ja kestlikkusega seotud aspektidele.

Kas vastuste põhjal tehakse TMWd korraldades edaspidi pigem konservatiivsemaid valikuid või julgustas see korraldajaid olema edaspidi seikluslikum?

Konservatiivsus kindlasti TMWd ei iseloomusta ja see festival on ikka pigem seikluslik. Hooajaline festivalimeeskond on suur ja mitmekesine: muusikafestivali igal esitluskontserdil on oma kuraator, kes kujundab oma õhtu just oma profiili järgi. Näiteks on tänavuse festivali partnerid uus müramuusikafestival „Grom“, kogukonnaraadio Ida, Eesti Koori­ühing, modernse hiphopi plaadifirma Lagi, Viljandi pärimusmuusika festival, Eesti Kontsert, „Jazzkaar“ jt. Ka konverents on paindlik: kõik tiimi liikmed saavad kavasse esitada teemasid, mis neid parasjagu inspireerivad ja on ühiskonnas tähtsad.

Millised küsimused see uuring TMW korraldajate meelest tõstatab? Mida tasub edasi uurida?

Kindlasti tuleb korraldada jätku-uuring, et mõista, kas sel aastal tehtud muudatused on täitnud oma eesmärgi, ning astuda vastavalt tagasisidele järgmised sammud. Põhjalikumalt tahaksime uurida, kuidas saab TMW olla artistidele ja festivali partneritele võimalikult kasulik.

Kuidas on mõjutanud pandeemia tänavuse TMW sisu?

Kõvasti on see mõjutanud meie meeskonna töörütmi, mis läks küll kevadel korraks rahulikumaks, kuid kujunes seejärel topelt kiireks. Oleme pidanud muusikafestivali mitu korda ringi broneerima ja regionaalsemaks tegema – muudatusi on jätkunud festivalini välja – ning konverentsi puhul liitsime esimest korda digilahendused, millega TMW ei olnud sellises mahus varem kokku puutunud.

TMW konverents on seekord suuresti pühendatud koroona põhjustatud muutustele. Millised teemad on esil?

Konverentsi kesksed teemad on samad, mis märtsis: muusikatööstus 2.0, kestlik areng ja naabrid. Kui märtsis oli plaanis neid teemasid lahata sel ajal maailmas päevakorras oleva kaudu, siis nüüd on kõige tähtsam koroonast häiritud maailm. Otseselt koroonast inspireeritud teema on näiteks „Policies for the Crisis“ ehk „Kriisistrateegiad“, kus võrreldakse Euroopa riikide kultuurisektori reaktsiooni tekkinud kriisiolukorrale. Pealkirja „The Green Agenda – Lost in the Pandemic?“ ehk „Kas roheline programm on pandeemia tõttu kaduma läinud?“ alt leiab John Robbi intervjuu Dale Vince’iga, kes töötab muu hulgas Massive Attackile välja süsteemi bändi süsinikujalajälje vähendamiseks. Aktuaalne on ka „COVID-19 and Ticket Refund Policies“ ehk „COVID-19 ja pileti­tagastamise eeskirjad“, kus käsitletakse piletitagastamise korda eri riikides. „Health and Safety at Events“ ehk „Ürituste tervise- ja turvanõuded“ on selline teema, mis on küll alati olnud mitmesuguste konverentside programmis, kuid leiab seekord pandeemia tõttu käsitlemist peaauditooriumis, mitte mõnes väikses saalis. Seekord on eriti tugev esindus naaberriigist Soomest: koostöös organisatsioonidega Tampere Talo ja Tampere 2026 toimub TMW avaõhtu Fotografiskas ning nii muusika­poolel kui ka konverentsi kavas on hulga­liselt Soome esinejaid.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht