Pealelend: Anne Erm

Sirp

Mis on ühist jõuludel ja jazzil? Anne Erm: Jazzartistid nagu Louis Armstrong, Bing Crosby, Roberta Flack ja kümned teised on laulnud jõuluklassika populaarseks – suur osa neist lauludest ongi jazzballaadid või svingiliku rütmiga või vähemalt sellistes variantides tuttavaks saanud. Mul on tunne, et jazzartistid on laulnudki neid kõige rohkem. Take 6 ja M-Pact on viimased lemmikud. Aga „Jõulujazz” ei saanud algust soovist laulda jõululaule. Festival sai  alguse tänu juhusele ehk maailmakuulsale taani bassistile Niels-Henning Ørsted Pedersenile, kes oli alati kevadise „Jazzkaare” ajal hõivatud. Nii ta siis tuligi hoopis 1996. aasta detsembris, kaasas Taani televisiooni võttegrupp. Toonasest minifestivalist on tänaseks saanud paari nädala jagu suurfestivali (toimub 29. XI – 17. XII ), kus on häid esinejaid mitmest maailmanurgast, seekord Brasiiliast, US Ast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja mujaltki. „Jõulujazz” erineb oma  emotsionaalselt häälestatuselt teistest festivalidest: rohkem on kirikukontserte ja võimalusi kuulata kaunist inimhäält. Jõulu- ja talvelugusid esitavad artistid siiski mõõdukas annuses, muidu saaks seda lihtsalt liiga palju.

Festivali peaesineja on maailmakuulus jazzviiuldaja Jean-Luc Ponty, kelle koostööpartnerite loetelust saaks kokku linnutee: see ulatub sümfooniaorkestritest Frank Zappa, Mahavishnu Orchestra, Chick Corea ja Al Di Meolani. Ponty  albumeid on müüdud rohkem kui 6 miljonit, mis on instrumentaalmuusika puhul tähelepanuväärne arv. Prantsuse virtuoos ja helilooja annab oma jazzrock-ansambliga kontserdi 16. XII Nokia kontserdimajas, mis annab oma tehniliste võimalustega silmad ette paljudele Euroopa kontserdisaalidele. Kindlasti pakub rõõmu esmakohtumine Brasiilia uue bossapõlvkonna tähe Giana Viscardiga (9. XII ), lauljatar armastab peale brasiilia muusika ka fado’t ja aafrika rütme.  Christian Prommer (17. XII ), Euroopa klubide staar, on endale nime teinud nii solistina, DJna kui osava remiksija ja produtsendina. Seekord tantsitab ta oma live-ansambliga kuulajaid Tallinna suurimas klubis Rock Cafe. New Yorgist tuleb üks innovatiivsemaid trummareid Ari Hoenig, kelle trios osaleb ka eesti särav jazzpianist Kristjan Randalu (15. XII ). „Jõulujazziga” tähistame legendaarse ameerika klarnetisti Benny Goodmani 100. sünniaastapäeva  (5. XII ).

Kõrvuti Soome Goodmani klarnetist Antti Sarpilaga astuvad lavale Politseiorkestri Bigbänd, lauljad Gerli Padar ja Mart Sander. „Jõulujazzi” traditsioonide hulka kuulub heategevuskontsert Tallinna suurimas Kaarli kirikus (6. XII ), kus koos Eesti Raadio laululastega esinevad ETV noorte lauljate konkursi võitjad Margus Vaher ja Iiris Vesik. Igal aastal valmib artistidel jõuludeks uusi heliplaate ja kavu. Mitu neist jõuab ka festivalile,  eesti noortest, kuid juba nimekatest lauljatest esinevad Maian Kärmas, Hedvig Hanson, Liina Saar ja Helin-Mari Arder, kelle kontserti Café Anglais’s (11. XII ) kuuleb EBU (European Broadcasting Union) vahendusel mitu miljonit muusikasõpra. Eestisse tuleb oma debüütalbumit esitlema 15 aastat Šveitsis elanud noor lauljatar Ingrid Lukas (5. XII ). „Jõulujazzi” avas seekord eestlaste üks lemmikuid Ivo Linna ehk Iff, kes tänavu tähistas 60. sünnipäeva. Festivali  maiuspalaks on kujunenud Andres Mustoneni jazzkvarteti kontserdid. Hortus Musicuse kauaaegne juht armastab tuua klassikat kaasaega ja esitada seda jazzirütmis, erilise energiaga ja erilises atmosfääris, mida pakub Tallinna üks vanemaid kirikuid Püha Vaimu kirik (4. XII ). „Jõulujazz” oma rohkem kui 20 kontserdiga kingib lummavaid elamusi.