Vesiliiv ja päästerõngad

Loodetavasti kõik toetusmeetmega seotud isikud mõistavad, et meede vajab põhjalikumat muudatuskuuri: kaasamist, läbimõtlemist, strateegilist planeerimist ja sisukat tegevuskava.

KOORIVANEMATE AKTIIVGRUPP

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Laulu- ja tantsupidudel osalevatel kollektiividel on rahalisi ressursse vähe, juhendajad on kohati alatasustatud ja nüüd on riik valdkondlike organisatsioonide soovitusel vast loonud palgameetme, mille eesmärk on määruse seletuskirja järgi tagada laulu- ja tantsupeo jätkusuutlikkus.1 Eesmärk üritatakse saavutada kollektiivide juhendajate palgafondi toetusega kuni 50% ulatuses. On juhendajaid, kellele koorijuhtimine on tasustamata hobi, aga enamik tahaks seda teha siiski ametlikult tasustatud tööna. Uus meede võikski seda justkui võimaldada. Miks siis ikkagi näidatakse meetme suhtes siin-seal üles suurt tõrksust?

Töölepingud ning laulu- ja tantsupeoliikumine

Palgameetmega on reguleeritud tööandja ja töötaja2 omavahelisi kokkuleppeid ja see on mõjuvahendina üks valdkonna arengutegevusi, mistõttu ei käi laulu- ja tantsupeoliikumise palgameetme arutelu kitsamalt muusika ega tantsu ümber, kuigi kaudselt on temaatika kahtlemata seotud ka nendega. Meetme sisu on arendada otseselt kollektiivide kui organisatsioonide juhtimisvõimekust, arendustegevust ja laiemalt kogu liikumist. Või vähemalt peaks olema.

Toetuse saamise üks põhiline eeldus on tööleping, mis on tekitanud teravat vastukaja. Töölepingu sõlmimine eeldab, et just tööleping on töösuhte jaoks õige (tööd teha saab ka teist tüüpi lepingute ja arvetega) ning et oma ala spetsialist ei ole mitte ainult töötaja, vaid ka tööandja, sest töölepinguga rakendub automaatselt kogu töölepingu seadus.3

Töölepingu puhul on tööandja roll pakkuda töötajale tööd, tagada töö­tervishoid ja -ohutus, tasuda puhkuse ja koolitamise eest, muretseda töövahendid jne, aga mis kõige olulisem: töötaja ei ole enam nii autonoomne ning tööandja võtab töölepingu sõlmimisega kohustuse dirigendi tööd korraldada, sealjuures suurenevad ka rahalised kulud. Lihtsustatult: kui dirigent õpib muusika- ja teatriakadeemias vajalikud oskused, kuulab tööandja näpunäiteid ja saab töö eest tasu, siis kuidas saab tööandja rolli võtta koorivanem, kes on igapäevaelus hoopis raamatukoguhoidja või IT-spetsialist ja korraldab koori tegemisi vabatahtlikuna oma vabast ajast.

Seis kooriväljal

Pärtel Toompere on 19. II Sirbi artiklis4 Praxise uuringule5 viidates välja toonud ka mujal levitatava huvitava poolfakti, et 62% kollektiivijuhtidest (dirigendid, tantsujuhid) juba töötab töölepinguga. 62% töölepinguid kehtib ainult tasustatud kokkulepete kohta, aga on ka juhendajad, kes tasu ei saa. Töö­lepingute leviku hinda­miseks tuleks arvestada mõlemaid ning sellisel juhul on töölepinguid 54%.6 On üsnagi tõenäoline, et see 54% sisaldab enamjaolt juhendajaid, kellele on kollektiivi juhendamine üks põhitööga seotud lepingu osasid (näiteks üldhariduskoolis). Kui kõigi kokkulepete peale on ilma töö­tasuta kokkuleppeid 13%, siis täiskasvanutest ja nii lastest kui ka täiskasvanutest koosnevate kollektiivide puhul on see suurem: tasuta tegutseb vastavalt 19% ja 28% juhendajatest.7 VÕS-lepinguid, mille hulka kuuluvad ka käsundus­lepingud, on uuringu alusel kõigi kokkulepete peale arvutatuna ilmselt 28%, lisanduvad stipendiumid, arved ja sularahamaksed. Praxise uuringust ei selgu aga kollektiivide hulk, kus osa töötasust makstakse lepinguga ning osa ümbrikus. Samuti ei ole teada, kui palju oli uuringus neid, kes ei julgenud tunnistada, et neil leping puudub, või kes vastates ei teadnud, et näiteks käsundus­leping ei võrdu töölepinguga.

Toompere tunnistab artiklis mh töölepingu nõudele viidates, et mõned meetme tingimused võivad olla problemaatilised ja lisatööd nõudvad, kuid mitte ületamatud. Üldiselt võib tema mõttekäiguga olla nõus, aga hinnang ületamatusele on paraku kaheldav just artiklis välja toodud MTÜde problemaatika tõttu: isegi dirigendid tihti ei mõista, et kooride juhatuste tegevus on hobi, mitte töö. Nagu eelnevalt mainitud, tähendab tööleping rohkemat kui paberile allakirjutamine või maksude deklareerimine. Vahel kasutatav võrdlus õpetaja või arstiga on töölepingu õigustamisel asjatundmatu: õpetaja ja arst töötavad asutuses, kus terve struktuur inimesi hoolitseb tööandja kohustuste ja vastutuse eest, on vajadusel valmis töövaidluskomisjonis aru andma jne, kusjuures need inimesed on üldjuhul vastava haridusega ja saavad selle eest ka tasu. Nii ei olegi imestada, et osa koorivanemaid soovib tagasi astuda, et leitaks uus inimene, kes on tulevasteks ülesanneteks eeldatavasti rohkem motiveeritud.

Ka mitte kõik juhendajad ei tunne, et neile oleks meetme tegemisel mõeldud. Üks neist kirjutas ühismeedias meetme tutvustuse kohta nii: „Väga kurb on lugeda, et kuigi teksti alguses mainitakse neid juhendajaid, kes teevad seda tööd puhtalt missioonitundest ja oma n-ö päristööde kõrvalt, siis teksti lõpus selgub, et toetust saavad siiski vaid need juhendajad, kes palka nagunii saavad. Samas asi seegi ja eks ma juhendan ka oma koori edasi. Tasuta nagu ikka.“

Maagilised sotsiaalsed garantiid

Meetme koostajatele on töölepingu ainuvõimalikkuse põhiargumendiks saanud sotsiaalsed garantiid, aga peamised sotsiaalsed garantiid (sh ravikindlustus, pension, vanemahüvitis) on igakuist töötasu makstes tagatud ka käsunduslepinguga. Töölepingu puhul lisanduvad küll näiteks puhkusetasu, öötöö kõrgemalt tasustamine, ületunnitöö arvestus jm, aga need on teatud juhtudel võimalik käsunduslepingusse sisse arvestada või tasuda lepinguliste lisakohustustena (nt hilistel õhtutundidel antav kontsert).

Kindlasti on tööandjaid, kes kasutavad töötajaid ära – jätavad töötajad vajalikest garantiidest ilma, tasudes käsunduslepinguga töö eest, mille eest peaks töö iseloomu arvestades tasuma töölepinguga. Ei tasu aga unustada, et töö iseloom ongi eri valdkondades isesugune, käsundusleping on legaalne töö tasustamise viis ning seda kasutatakse eri valdkondades väga palju. Käsundusleping on töölepinguga võrreldes teistsugune: see võimaldab mõlemale osapoolele oluliselt suuremat paindlikkust, vabadust. Käsunduslepingute põhjendatust laulu- ja tantsupeoliikumises on kinnitanud nii koorijuhtide liit8 kui ka õigusalast nõu jagav tööinspektsioon.9,10 Töövormide mitmekesisust on mainitud ka Praxise uuringus.11

Isegi kui me ei arvesta valdkonnast tulenevat õigust tasustada dirigenti käsunduslepingu alusel, siis sotsiaalsete garantiide temaatika puhul võiks mõtiskleda ka selle üle, mis on dirigendi või tantsujuhi põhitöökoht. Praxise uuringu järgi on 90 protsendil juhendajatest kõrvaltöö, mis võtab peamise osa ajast, sh 82 protsendipunktil võtab kõrvaltöö üle poole tööajast. Nendel 82 protsendil on sotsiaalsed garantiid järelikult juba tagatud, seega ei ole sotsiaalsete garantiide puudumise argument põhjendatud. Toomperel on tuline õigus selles, et Karin Kuulpak on üks vähestest dirigentidest, kellel on juhendada 6 kollektiivi, ja selliseks jääb statistika ka edaspidi. Olukorras, kus Eestis on umbes 1400 koori ja 900 dirigenti,12 ei ole võimalik, et kas või veerandil dirigentidest oleks juhendada täiskoormuseks ehk maksimaalseteks sotsiaalseteks garantiideks vajalikud 7-8 koori.13

Mis on meetme eesmärk?

Kogu eelnevat arvesse võttes ei saa väita, et töölepingud oleksid laulu- ja tantsu­peoliikumises üldlevinud või ainuvõimalikud. Järelikult on ka meetmes planeeritavad (sic!) üleminekud ühelt töösuhte ja/või -tasu formaadilt teisele väga suur valdkondlik muudatus. Kust siis ikkagi pärineb idee toetada meetmes ainult töölepingu alusel töötasu maksvaid koore? Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik on meetme infopäeval öelnud, et ette­paneku tõid töörühma valdkondlikud organisatsioonid.14 Kooriühingu tegevjuht Kaie Tanner kirjutas aga 10. XII 2020 koorivanemate kirjalikku pöördumist kommenteerides vastupidist.

Kuna meetmel tegevuskava ei ole, siis ei asetu see siduva pusletükina mitte ühessegi praegusesse süsteemi, mis võiks sisaldada kollektiivides vastavate võimekuste loomist, võimalike toetavate ühingute loomist (nt agentuur OÜ Eesti Rahvatantsujuht), kollektiivide rahastusskeemi muutmist jne. Kuidas panustatakse praeguse meetmega selliste juhendajate tasustamisse, kelle puhul tasu makstakse mustalt, või kui kollektiivi korralduslikku tööd juhib peaaegu täielikult juhendaja või kui liikmed on tegusad, aga puuduvad teadmised, kuidas kas või käsunduslepingugagi hakkama saada, või kui on võib-olla valmisolek õppida uusi oskusi, aga ei ole lihtsalt (töö)lepingu kuludeks või liikmemaksu tõstmiseks raha? Seda olukorras, kus meetme põhiliseks aluseks valitud Praxise uuring tõi juba kaks aastat tagasi välja kooride nõrga finantsmajandusliku seisu (kahjum vaadeldaval ajavahemikul keskmiselt 1117 eurot15). Kas puuduv raha ja teadmised ilmuvad nende kollektiivideni enne sügisest taotlusvooru ja ka edaspidi võluväel? Kas need teadmised on tõesti infotundides osaledes või näiteks tööinspektsiooni veebisaidilt omandatavad, kui neid loeb inimene, kes ei soovi saada ettevõtjaks? Miks elimineeritakse praeguses meetmes kollektiivid, kus tasutakse juhendajale ametlikult käsunduslepinguga või muul viisil, sest see on nende töövormi arvestades õige?

Sotsiaalsed garantiid on vajalikud ja juhendajate tasustamise süsteemi tuleb vajadusel muuta, aga lahendused selleks peavad olema erinevad, sest kollektiivid on erinevad. Isegi kui praegu nõustuda eesmärgiga millalgi täielikult töölepingutele üle minna – mille üle peaks siiski äärmiselt põhjalikult arutlema ja mitte ainult valdkonna sees –, siis praegu seda pinnast ei ole. On ebaõiglane võrrelda laulupeoliikumise palgameedet treenerite toetussüsteemiga, kus kehtib nüüdsest vaid tööleping – meeskondlike spordialade klubid on üldjuhul suured, seal on palju liikmemaksu või kuutasu maksjaid ja palju töötajaid, sh on tihti palgatud või sisseostetud administratiivtöötajad. Meie arvates on võetud ette Eesti üks olulistest kultuurivaldkondadest ja üritatud see kiirustades suruda raamidesse, kuhu ta ilmselgelt ei sobitu. Välja tuleb töötada mudel, mis töötab.

Isetegevuslikud kollektiivid soovivad väga protsessile kaasa aidata,16 aga juhendajaid ei saa toetada vabatahtlike harrastajate arvelt. Olukorras, kus töölepingud on kasutusel vaid poolel juhtudest ning seda tänu õpetajate arvukusele, on palgameede ehk töölepinguga lisanduvad õigused ja täiskasvanute harrastuskollektiividele lisanduvad kohustused enamikul juhtudel väga ebaproportsionaalsed. Pealegi on langustrendis nii juhendajate17 kui ka lauljate arv, sh särasilmsed asjaajajad.

Tahaksime artikli koostajatena muuta meetme tonaalsuse minoorsemaks, kui senised veidi sisuturunduslikku laadi kajastused ja sõnavõtud on olukorda näidanud. Meetme väljatoomine langes keerulisse perioodi: COVID-19 oli juba tükk aega laastamistööd teinud ja nii kultuuriministeeriumil kui ka teistel olid sellega seoses käed-jalad tööd täis või siis laiutas just tühjus. Vähetähtsad ei ole ilmselt ka peatsed valimised, kus töövõitude eksponeerimine kulub ära. Teisalt, võib-olla ongi tegemist sektorite või generatsioonide erinevusega, kus süveneda jõudnud koorivanemad näevad palgameetmega seotud probleemide algpõhjuses strateegilise plaani ja reaalse tegevuskava puudumist, samal ajal kui peaaegu ükski määruse eest vastutaja seda kitsas­kohana ei näe.

Sellele vaatamata loodame, et esindusorganisatsioonid, kultuuriministeerium, rahvakultuuri keskus, dirigendid, rahvatantsujuhid, kollektiivide mitte­juhendajatest esindajad, koolidirektorid, vallavalitsuse esindajad ja teised seotud isikud mõistavad, et toetusmeede on praegu kitsa sihtrühma huvides ja vajab põhjalikku muudatuskuuri: kaasamist, läbimõtlemist, strateegilist planeerimist ja sisukat tegevuskava. Muidu on oht, et suur osa kollektiividest jääb toetusrahast ilma ja/või vajuvad nad ootamatult vesiliiva. Eesmärk on kõigil osalistel eeldatavasti ühine, aga valdkond on mitmekesine ja vajab korrastamiseks mitme­sugust kogemust.

1 Kultuuriministri määruse „Laulu- ja tantsupeo­liikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ seletuskiri. https://rahvakultuur.ee/wp-content/uploads/2021/01/21122020_kollektiivijuhtide_maaruse_seletus_0.pdf

2 Siin artiklis on kasutatud mõisteid „tööandja“ ja „töötaja“ ka juhul, kui räägitakse võlaõiguslikust töösuhtest või muust tasu ja vastutuse jaotust reguleerivast kokkuleppest kollektiivi ja juhendaja vahel. Peamiselt keskendutakse artiklis täiskasvanute harrastuskooride vaatepunktile.

3 Soovitame töölepinguga kaasnevate õiguste ja kohustustega tutvuda näiteks lehel https://sites.google.com/view/palgameede/kkk

4 Pärtel Toompere, Riik viskas laulupidudele pääste­rõnga, nüüd peavad koorid selleni ujuma. – Sirp 19. II 2021.

5 Jane Ester, Märt Masso, Kaupo Koppel, Maris Vainre, Merlin Nuiamäe, Juhendajate sotsiaalse kaitstuse ja kollektiivide finantsmajandusliku olukorra analüüs. Praxis 2018–2019. http://www.praxis.ee/tood/juhendajad_kollektiivid/

6 Tasustatud kokkuleppeid on kõigi kokkulepete peale 87%, tasustamata kokkuleppeid on järelikult 13%. Et leida 62% kõigist kokkulepetest, tuleb arvutada (100% – 13%) × 62% = 54%.

7 Praxise uuring, joonis 7.

8 Koorijuhi tööandjale. – Eesti Koorijuhtide Liit. https://koorijuht.ee/koorijuhi-kutse/koorijuhi-tooandjale/

9 Tööinspektsiooni pikk kommentaar, lk 6-7. https://sites.google.com/view/palgameede/kkk

10 Laulu- ja tantsupeo meetmetest. Tööelu, uuendatud 3. II 2021. https://www.tooelu.ee/et/Tegevusalapohised-juhendmaterjalid/Laulu-ja-tantsupeo-meetmetest

11 Praxise uuring, lk 6 ja 16.

12 Eesti Kooriühing, tutvustus. https://kooriyhing.ee/kooriuhing/tutvustus/

13 7-8 koori on täiskoormuseks arvestatud palgameetme määruse seletuskirjas. Vt viide nr 1.

14 Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide tööjõukulu toetus, infopäeva salvestis, vt 01:15:00. https://rahvakultuur.ee/toetused/toetusmeetmed/ltp-liikumises-osalevate-kollektiivide-juhendajate-toojoukulu-toetus/

15 Praxise uuring, lk 55.

16 Täiskasvanute kollektiivide esindajad on esitanud hulga toetavaid küsimusi, millele vastamine võiks teha töölepingu temaatika vähemalt osalegi sihtrühmast lihtsamaks. Ise on valmis tehtud üks võimalik ametikoha ametijuhendi näidis. Määruse töörühmale koostati mahukas kirjalik pöördumine (vt https://sites.google.com/view/palgameede/lingid), infotundidel on küsitud palju küsimusi ja tehtud rikkalikult kommentaare, ent seni miskipärast tulemusteta.

17 Erinevalt Pärtel Toomperest arvame, et dirigentide arv on murettekitav ja dirigentide õpe ei vasta Eesti kõigi kooride vajadustele, ega usu, et see määrus need probleemid lahendab.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht