Dürer ja Liivimaa naised

ANNE LÕUGAS

Möödunud sügise suurel Düreri näitusel Viini Albertinas kandus pearõhk maalidele, akvarellidele ja joonistustele. Ent kahjuks puudusid Viini näituselt kolm Düreri 1521. aasta akvarelli, joonistused Liivimaa naistest. Tänapäeval kuuluvad need Edmund von Rotschildi kollektsiooni koosseisus Louvre?i graafikakogusse (neist üht võib näha: www.louvre.fr

Dürer tegi 1521. aastal akvarelliga koloreeritud seepia-sulejoonistuse kuuest Liivimaa naisest (kahel lehel on daatum ja kunstniku monogramm). Need kolm kostüümijoonistust jäid Düreri pärandisse, sest ta ei teinud neid kellegi tellimusel, vaid oma huvist. Puu- ja vasegravüüride vahendusel on need tegelikult ammugi kostüümikogumike (Trachtenbilder) veergudel tuntud. Läbi sajandite talurahvast, linnakodanikke ja ülikuid kujutanud kogumikes alustati vahel isegi Rooma keisritega, sageli lisati järgmises publikatsioonis ka tekstiread. Oluline ei olnud pildi algne jäädvustaja, keda ei märgitud, vaid tähtsaks peeti huvitavat välimust, maailma oma mitmepalgelisuses. XIX-XX sajandi vahetusel levisid Düreri õpilase Hans Weigeli 1577. aasta puulõigete järgi tehtud Liivimaa naiste pildid Riias ka postkaartidena.

Nicolaus Busch, kelle uurimus ilmus Riias 1931. aastal, on tõestanud, et mitmete autorite (oma nime all) levitatud piltide lähteallikaks olid just Düreri akvarellid. Busch tõestas ka selle, et Dürer oli joonistanud nimelt Liivimaa naisi. Varem arvati neid kostüümiakvarelle kujutavat islandlannasid, keda Dürer olevat justkui näinud Madalmaadel Taani kuninga Christian II kaaskonnas. Kunstniku omakäeliste pealkirjadena seisab kõigil lehtedel: Eisland. Busch väidab, et kunstnik kirjutas ühe tähe valesti; peaks olema: Eifland. Liivimaa selline nimekuju esines juba XIV sajandi allikates ja poola keeles öeldakse veel tänapäevalgi ajaloolise Liivimaa kohta Inflanty.

Ursula Mende kirjeldab 1969. aasta artiklis, et kord nimetati neid kummalisi tegelasi moskoviitideks, kord üht neist rootsi pruudiks (kuna XVI sajandi lõpul ja XVII sajandil valitses Eesti alal Rootsi). Düreri pärandis oli hulk kostüümipilte, joonistatud kas Nürnbergis või reisidel Itaaliasse (1495 ja 1505 ? 1507) ning Madalmaadele (1520 ? 1521). Et Dürer oleks Liivimaal käinud, seda ei suutnud Busch tõestada. Pigem joonistas ta need kolm pilti nagu paljud teisedki maailmale avatud kaubalinnas Antwerpenis. Tegemist ei ole skitside, vaid viimistletud lehtedega, nagu seda on ka joonistused Veneetsia, Nürnbergi või Iirimaa elanikest. Selgelt võib eristada ehteid, teravaninalisi kingi, rüüde voldistikku ja karusnahku. Kummaline on üks tegelane, kes on kasuka tõstnud üle pea, nii et ainult ninaots välja paistab. On arvatud, et see võis olla karnevalikostüüm, kuna katoliiklikul ajal peeti karnevale igal aastal veebruaris, enne paastuaega. N. v. Holst (1942) on oletanud, et Dürer ei näinudki Liivimaa naisi ise, vaid täiendas oma kostüümijoonistuste kogu Põhjamaa kolleegi Michel Sittowi piltide järgi, kes just tollel perioodil Madalmaadel rändas. Sittowi joonistustest ei ole ajaloolased aga andmeid leidnud.

Düreri Liivimaa naiste puhul pakub huvi küsimus, kes on õieti pildil? Kas need on baltisakslased või eestlaste/lätlaste esiemad? Üht lehte kolmest on nimetatud suursuguste, teist võimsate (rikaste) ja kolmandat tavaliste naiste kujutuseks. Abraham Bruyn, kes tutvustas 1610. aastal oma kostüümipiltide seas Liivimaa naisi vaselõigetena, lisas selgituses, et kujutab linna- ja külaelanikke. On teada, et ka mittesakslased võisid saada vabaks linnakodanikuks, end vabaks osta, kuid kaupmeheseisus ning mõned käsitööalad jäid neile siiski suletuks. Teoreetiliselt võib ?tavaliste? naiste pildil olla linna alama rahva eestlane või liivlane, ka nood ei kandnud rahvarõivaid. Ursula Mende jõuab oma artiklis järeldusele, et Dürer on oma akvarellidel jäädvustanud siiski linna sakslastest kodanikke. Arvesse võttes Liivi sõja eelsel ajal Eesti pinnal levinud jõukust, isegi luksust, siis võisid kaupmehed oma ärireisidele ka naised kaasa võtta küll. Dürer on rõhutanud põhjamaises kliimas sobivat riietust, ent samas näib kujutatud kuninglik hermeliin liialdusena.

Juba XVI sajandi (1586) lõpul, kui kunstnik Jost Amman kolm tegelast oma kogumikku võttis, lisas ta pilkavad värsid, sest kostüümid mõjusid naljakalt. Algav barokkstiil ütles lahti manerismi liialdustest. Uskumatu küll, aga Louvre?i koduleheküljel on viga: Zürichi kunstniku Jost Ammani (1586) kostüümikogumik ja Nürnbergi kunstniku Hans Weigeli oma (1577) on loetud üheks.

Eelnev kokkuvõte kirjanduse põhjal ei pretendeeri teema ammendavale käsitlusele. Kokkusattumus on aga see, et veidi aega pärast Dürerit, aastal 1585, on Roomas ilmunud Bartolommeo Grassi Romano reisiraamatu vaselõigetel jäädvustanud esmakordselt tõepoolest Liivimaa põliselanikest neiud (üks leht Eesti Kunstimuuseumis).