Korporatiivne kultuuripraktika rünnakute all

Margaret Tali

Google ja raamatute digitaliseerimise kriitika Google’i otsingumootori haare on aja jooksul aina kasvanud. Alates 2004. aastast puudutab see ka raamatute digitaliseerimist, mida suurkorporatsioon alustas Michigani ülikooli raamatukogu kollektsiooni digitaliseerimisega. Info tsentraliseerimispoliitika vastaste hulk on aja jooksul kasvanud nii autoriühingutes kui ka Google’i konkurentide seas.

Infoleviku takistusena on nähtud nii Google’i liigset Ameerikakesksust, puudulikku märksõnade süsteemi ja otsingumootori mehhanisme ning paljusid varaliste õigustega seotud küsimusi. Google’i digitaliseerimise kava järgi, mis on tuntuks saanud kui „Google Settlement” peavad kõik Ameerika kirjastajad oma suhetest Google’iga teada andma 9. V 2009. Sellise asjade käigu vastu on Ameerikas tehtud hulgaliselt kriitikatning märtsi lõpust saadik on meedias esitatud jõulisi üleskutseid seda otsust boikoteerida. Korporatsiooni ähvardavad mitmed kohtuasjad ning on oodata, et lähikuudel elavneb keskustelu Google’i õiguste üle globaalses informatsiooniringluses. Need on sõnastatud aukartustäratava mahuga dokumendis (385 lk). Siiani jätkub ka 2005. aastal Ameerika Autorite Ühingu ja kirjastajate assotsiatsiooni ühiselt algatatud kohtuasi Google’i tekstide ja piltide digitaliseerimise vastu google.books. com otsingumootori kaudu.        

Muutused Guggenheimi juhtkonnas

Väärtuste kriisist muuseumikorporatsioonide koridorides või vähemasti mõningate seniste prioriteetide ümberhindamisest räägib ka hiljutine juhtkonna vahetus Guggenheimis. Kaasaegses kunstimaailmas ilmselt üks vihatumaid figuure Thomas Krens astus veebruari lõpus oma ametist tagasi. Tema asemele valiti direktoriks 59aastane Richard Armstrong. Erinevalt Krensist on Armstrong soliidse muuseumitöö taustaga, teda peetakse tagasihoidlikkuse kehastuseks. Kakskümmend aastat Guggenheimi korporatsiooni juhtinud Krensist on saanud kunstimaailmas ikoon ja ilmselt jääb tema vari ka esimese muuseumide world wide web’i loojana ka juba plaanitud Guggenheimi uusehitiste kohale hõljuma.

Tema pika töökarjääri jooksul valmisid Bilbao Guggenheim, Las Vegase Guggenheim-Hermitage’i muuseumihooned, koostöös Deutche Bankiga avati Berliini Guggenheimi filiaal ning läbirääkimisi uute muuseumiharude rajamiseks peeti veel paljude linnadega, mh ka Vilniuse linnavalitsusega. Araabia Ühendemiraatide pealinna Abu Dhabisse valmiva Frank Gehry muuseumi protežeena jääb Krens püsima. Muuseum plaanitakse avada viie aasta pärast.

Uue direktori peamiseks väljakutseks on peetud tasakaalu saavutamist muuseumi ulatuslike laienemiskavade ja kogude täiendamise vahel. Kas Krensi ajajärk Guggenheimi korporatsioonis tegelikult ikkagi lõppenud on, seda näitab aeg.