Lihtsate joonetõmmete rahu, elegants ja nõiduslikkus

Tiina Tiituse näitus pakub filigraanset silmailu ja meditatiivset meelerahu, kuid tõstatab ka küsimuse, kas tõesti võib igaühest saada kunstnik ja terapeut.

KRISTINA VIIN

Tiina Tiituse näitus „Mäletamata hetked“ Haki galeriis 18. X – 25. XI.

Raul Oreškini ja Kaili Kase eestvedamisel tegutsev Haki galerii, endine tARTu pood, on üks Tartu soliidsemaid näitusepindu. Galerii tänavapoolne hubase ja maitseka sisekujundusega esindusruum on mõeldud eeskätt müügisaaliks. Tagapool paiknev kitsas vaheruum, kus on laud pokaalide ja näituse autori eesnimega kommidega, viib aga edasi avarasse ja valguseküllasesse näitusesaali.

Valged krüsanteemid, ruumi kiiskav heledus ja minimalistlik kujundus 78 hästi vormistatud söekrokii ja pliiatsijoonistusega annavad näitusele kohati kliinilise ilme. Filigraansed tööd head valgustust just nõuavadki. Kontrastiks sellele vestleb avamisel kunstihuvilistega tagasihoidlikult musta riietatud ja kenasti hobusesabasse sätitud hallide kiharatega endine moelooja, kunstnik Tiina Tiitus, keda mulle tutvustatakse kui tunnustatud vaimse arengu ja suhtenõustajat ning menukate eneseabi­raamatute autorit. Intrigeeriv!

Ausad krokiid ja hingestatud joonistused

Üldjoontes võib Tiituse näituse jaotada kaheks. Üks osa töid, arvukad krokiid, pärinevad „Drink and draw“ ehk „Joo ja joonista“ joonistamisõhtutelt. Näituse tegemiseks andis suure tõuke ja hulgaliselt inspiratsiooni just krokiientusiastide kogunemistel käimine, Tiitus on öelnud: „Näitusel on muuhulgas näha valikut üheksa kuu jooksul seal tehtud töödest. Väljas on ka minu esimene aktikrokii Pablost, mille ma joonistasin 20. septembril 2022. aastal ja mis oli minu esimene joonistus peale 30 aastast pausi. Muidugi ei õnnestu kõik tööd, kuid need esimesed jooned paberil olid maagilised ja see on siiani üks minu lemmiktöödest.“¹

Tiitust võlub krokiide juures nende ausus – seal ei saa valetada. Kõik näituse tööd on valminud krokiiruumis ning neid pole hiljem täiendatud. Tiitusele meeldib olla modellile võimalikult lähedal, nii et näeb isegi ripsmekarvu, ning joonistamisega käib tal kaasas tugev emotsioon. Tööde ehedus ja ennastunustava loomeprotsessi kirjeldus teevad mõistetavaks näituse pealkirja „Mäletamata hetked“. See on omamoodi meditatsioon. Ka taotluslik teoste pealkirjastamata jätmine kõneleb eneseunustusest loomeprotsessis, soovist jätta nimetamata, jätta ruumi tõlgendusvabaduseks.

Tiituse krokiid on tehtud tundliku käe ja puhta joonega, millele on lisatud minimaalselt varjutusi. Karakterid on ilmekad. Ühe krokii kohta (kuupäevaga 14. VI 2023) küsisid mitu külastajat, kas pildil kujutatud naismodell pole mitte maalikunstnik Evelin Zolotko. Autor ei osanud vastata, sest ei teadvat kahjuks enamiku modellide nime. Minule meenutab modell aga hoopis noort Ülle Kaljustet filmist „Keskea rõõmud“.

Teine jagu töödest, ekspressiivsed sümbolistliku varjundiga värvipliiatsijoonistused, on tõukunud osalemisest kunstiakadeemia raamatuillustratsiooni kursusel 2021. aastal. Mõned pärinevad sama kursuse lõputööst „Une nägu“. Viimasel paaril aastal on Tiitus oma oskusi täiendanud ka Aapo Puki, Allan Kuke ja Madli Lavini käe all.

Kui krokiisid iseloomustab kunstniku terav silm ja vahe taju, siis Tiituse emotsionaalsed ja pisut maagilisedki pliiatsijoonistused kõnelevad tema huvist esoteerika ja inimhinge saladuste vastu. Siin on näha vaimolendeid, kes ilmuvad pimeduse varjust, või nähtamatuid tegelasi, kes ainult heidavad varje, näiteks hämaras kiikuv tüdruk. Üks kobar tihedaid joonistusi saali otsaseinal väljendab emotsionaalse valu sügavat kohalolu: karjed on moondunud grimmassideks või lausa agooniaks.

Neis joonistustes, arvestades pikka hingetõmbeaega Tiituse kunstilises tegevuses, avaldub tema sünnipärane anne kujutada inimesi ning tajuda proportsioone, samuti loomuomane soodumus inimhinge mõista. Kunstniku meditatiivne kohalolu „Mäletamata hetkede“ tööprotsessi ajal on selgelt tunda.

Moeloojast nõustajaks

Tänaseks pole leida palju infot Tiituse kui 90ndate glamuurimaailma jõulise ja külma ärinaise ning moemaastiku raudse leedi kohta², kes kujundas presidendipaarile rõivaid, või näiteid tema varasemast käekirjast. Pigem pajatatakse temast naisteajakirjades ja vestlussaadetes, näiteks on ta esinenud saates „Hallo, Kosmos!“ Teda kujutatakse kui naist, kes pettus moemaailmas, kuna see jäi pinnapealseks ega tasunud majanduslikult ära, ent kes ühel hetkel leidis elu muutva ja rahu toova armastuse üheskoos jooga ja vaimse ärkamisega.

Murrang Tiituse isiksuse arengus tõi kaasa pika lünga kunstiloomes, see-eest avastas naine eneses neil aegadel uued võimed. Ta on nimetanud end nõiaks ja selgeltnägijaks³. Tiitusega tehtud inter­vjuud mind tema psühhoteraapia-alastes teadmistes siiski ei veennud: juttu on universumist kui kelnerist, kellelt või millelt tuleb oma ellu head ja paremat soovida; inglitest, kes ilmuvad nõustatava pea kohale; eelmiste elude eksimuste nägemisest ja muust selletaolisest.

Tiitus mõjub küll särava ja eluga rahulolevana, kuigi haridust, mida nõustamisteenus justkui eeldab, tal pole. Teatavasti omandatakse psühhoterapeudi lisapädevus pärast aastatepikkust akadeemilist (kliinilise psühholoogi) väljaõpet ning selle omandamine võtab omakorda aastaid. Pigem on tegu spiritistliku maailmakäsituse, new age’i tüüpilise esindajaga, kes on oma arusaamad „lõiganud ja kleepinud“ kokku ühest või teisest raamatust ja paarilt mõnenädalaselt kursuselt, et siis neid teadmisi oskuslikult kasutades elatist teenima hakata.

Vaimsus ja esoteerikahuvi, sealhulgas usk selgeltnägijatesse ja tervendajatesse, on Eestis peavoolustunud, nõudlus selle järele on suur. Esoteerikasse pöördumise näiteid võib tuntud ja edukate Eesti inimeste elukäigus leida ohtralt. Võtkem kas või ärimees Urmas Sõõrumaa, kes hakkas vaimseks guruks ning asutas Rotermanni vaimse arengu keskuse; või siis kirjastaja Epp Petrone, kes on vaimustunud energiatest, loodusmaagiast ja tervendavatest kivikestest ning nendega ka osavalt kaubelnud.

Vaatlen isehakanud tervendajaid Eestis kui omaette kultuurifenomeni. Ühelt poolt soodustab nende pealetungi eestlaste usk selgeltnägijatesse ja alternatiivsetesse ravitsejatesse, teiselt poolt ongi nõudlus vaimse tervise abi järele lihtsalt väga suur. Pädevate psühhoterapeutide kättesaadavus on nigel ning järjekorrad pikad. Teemat „Kes on terapeut?“ on kommenteerinud kliinilised psühholoogid Anna-Kaisa Oidermaa ning Iiris Velling.⁴ Nad tõid välja, et tõesti, igaüks võib pakkuda nõustamisteenust või vaimse tervise abi ning nimetada end terapeudiks, kuna terapeudi mõiste on tänaseks n-ö tühi mõiste ja ametlikult määratlemata.

Paraku leiti, et on ohtlik pöörduda inimese poole, kellel pole vajalikke taustateadmisi, kes ei kasuta tõenduspõhiseid sekkumismeetodeid ega tugine teaduslikele teooriatele. Sest kes vastutab siis, kui inimene vajab tõesti abi – näiteks on psühhoosi äärel, – aga saab hoopis kahjustada, kuna talle räägitakse inglitest või universumist, mitte ei julgustata otsima professionaalset abi?

Nõustajast kunstnikuks

Tiitus on siiski piisavalt teadlik, et mitte nimetada end terapeudiks: tema on nõustaja. Sama nippi kasutavad mitmed teisedki temataolised. Midagi peab Tiitus nõustajana oskama aga inimestele ju pakkuda, kui nad on valmis talle maksma. Ning tõepoolest, näituse avamisel soovitas üks Tiituse särasilmne endine klient teda suhtenõustajana mulle tungivalt, sest oli ise saanud abi. Kuuldavasti on ilmunud ka Tiituse järjekordne raamat, kus ta õpetab minevikuga rahu tegema ja armastust leidma.

Olgu selle kõigega, kuidas on, kuid joonistada Tiitus tõepoolest oskab ja tema krokiide lihtsates joonetõmmetes rahu, elegantsi ning andepõhist nõiduslikkust tõesti ka leidub. Võib ainult küsida, kas kunstnik oleks jõudnud selle näituseni tunnustatud galeriis ka siis, kui ta poleks uusvaimse maailmapildiga glamuurimaailma tuntud esindaja ning vaimse arengu asjatundja ja suhtenõustaja.

1 https://kultuur.err.ee/1609139549/galerii-haki-galeriis-avati-tiina-tiituse-naitus-maletamata-hetked

2 Tiina Tiitus-Laubre rändab eelmistes eludes. – Anne&Stiil 8. III 2010.

3 Helina Piip, Tiina Tiitus: enda tulevikku ma ei vaata, kergem on näha teiste asju. – Õhtuleht 27. I 2021.

4 Terevisioon. ETV 10. II 2022.