Pealelend – Elin Kard, Eesti Kunstnike Liidu asepresident
Eesti Kunstnike Liit hakkas sellest aastast kunstnike liidu galeriides – Hobusepea, Draakoni, Hopi ja Vabaduse galeriis – näituse tegemise eest kunstnikele maksma, s.t tasustama kunstniku tööd. Esialgu on see summa küll sümboolne, kuid see on põhimõtteline otsus. Mida teha, et tasustamine ei oleks pelgalt ühekordne projekt, vaid et kunstnikutasu oleks iseenesest mõistetav, nagu on see teistes kultuurivaldkondades?
Katseprojektiga võimaldasid alustada kultuuriministeeriumi toetusmeetme „Näitused ja kunstiasutused“ käesoleva aasta taotlusprogrammi muutunud kriteeriumid, täpsemalt, meetme abikõlblikud kuluread. Erinevalt varasematest taotlusvoorudest oli käesolevaks aastaks võimalik taotleda toetust honoraride, stipendiumide, töötasude ja nendega seotud sotsiaalmaksu, tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustuse maksete tasumiseks. Suurendamata taotletava summa suurust võimaldas galeriide tegevuseelarve minimeerimine taotleda vahendeid kunstnikele esinemistasude maksmiseks. Peale Hobusepea, Draakoni, Hopi ja Vabaduse galerii alustas sellest aastast kunstnikutasude maksmist ka Tallinna Kunstihoone. Esinemistasude maksmine kunstnikele peaks kuuluma vaikimisi iga praegusaegse töömudeliga näitusemaja ja galerii ning kunstnike lepinguliste kohustuste hulka. Hajusa sissetulekuga kunstnike toetamise ja nende töö tasustamise valmidus peaks tulema eelkõige välja seest, kuid samal ajal lakkamatult süvendama ühiskonnas teadmist, et kunstnike töö on võrdväärne teiste eluvaldkondadega, samuti kunstniku töö tasustamise enesestmõistetavust ja vajadust.
Sel aastal Eestis alguse saanud muudatused kunstnike töö tasustamisel, nii esinemistasude kui ka kunstnikupalga meetme edukas algus, on väga olulised ja vajalikud sammud siinsel kunstiväljal. Pikaajaliste stipendiumide võimaldamine ja loovisikute töö tasustamine on näiteks Skandinaavia maades olnud pika traditsiooniga ja aidanud kaasa kunstnike töötingimuste parandamisele ning nende rahvusvahelisele tuntusele.