Pealelend – Kadi-Ell Tähiste, „Foto Tallinn 2024“ üks peakorraldajatest

JUHAN RAUD

Tänasest sai hoo sisse rahvusvaheline fotokunstimess „Foto Tallinn“. Nagu sellistel messidel ikka, käivad siin koos uuemate teoste tutvustamine, ost-müük ning arutelud valdkonnaspetsiifiliste teemade üle. Lisaks leiavad messi raames Kai kunstikeskuses aset ka kureeritud tuurid, kohtumised kunstnikega, loengud ja seminarid ning raamatuesitlused. Fotokunstimessi kuraator on Isabella van Marle ning üks peakorraldajaid Kadi-Ell Tähiste.

Mille poolest erineb tänavune „Foto Tallinn“ eelmistest?

Kõige suuremat muutust võib täheldada kunstnike käsitletud teemades: fookuses on ülemaailmsed kriisid, jõulisemalt esil sõja temaatika, aga ka kliima muutumine, ränne ja majanduslik ebavõrdsus. Ilmselt koroonakriisi järellainetusena, aga ka äsja mainitud teemadega seonduvalt on näha pööret sissepoole ehk fotokunstnikud on keskendunud oma perele, lähedastele ja mälestustele. „Foto Tallinna“ nägu mõjutab igal toimumiskorral ka tehnoloogia areng, kuna fotokunst on päris tehniline ala. Ka tänavusel messil on leidnud oma koha žanripiire kompavad vormikatsetused.

Messi osalejad valib konkursi korras välja rahvusvahelistest ekspertidest koosnev žürii, mille liikmed tõstsid esile, et protsess tõi nende vaatevälja uusi huvitavaid autoreid. Seda nii Eesti kunstnike seast kui ka rahvusvahelises plaanis. Seekord on üks väljapanek jõudnud messile ka konkursiväliselt, see pandi kokku messi kuraatori Isabella van Marle eestvõttel. Tegemist on kaasaegse Ukraina fotokunsti eriväljapanekuga, kus ilmneb nelja noore kunstniku loomingu kaudu, mida tähendab kunstitegemine sõja ajal ja sõjaajast.

Kellele see mess on suunatud? Tähendab ju mess kunstiteoste ostu ja müüki. Mis messil veel toimub? Kas saab täheldada mingeid laiemaid trende?

„Foto Tallinna“ üks eesmärke on tutvustada ja ergutada kaasaegse kunsti ostmist. On oluline esile tuua, et fotokunst on väärtuslik ja kvaliteetne kunstiliik, eriti tänases fotoküllases maailmas, kus igaüks võib ja saab pildistada. Messi kavas on spetsiaalseid kunstikogujatele suunatud, samuti laiemale publikule mõeldud fotokunsti kogumise nüansse selgitavaid üritusi. Teeme ka koostööd taastuvenergia ettevõtte Sunlyga, kes on lubanud messilt osta ettevõtte kunstikogusse teoseid. Selle koostöö eesmärk on peale kunstnike toetamise innustada teisigi firmasid alustama (kaasaegse) kunsti kogumisega.

Ettevõtete kunstikogud on mujal üsna levinud, kuid Eestis veel harv nähtus. Messi suureks plussiks julgen pidada seda, et fotokunst on hinna poolest küllalt kättesaadav. Nõnda on ostjaskonnas alati ka neid, kes ei pea end kunstikogujaks, aga tahavad osta mõnda teost näiteks oma toaseinale. Messi tiimiga nõustame heal meelel kõiki, kellel on küsimusi (foto)kunsti ostmise kohta.

Messi programmi laiem eesmärk on lähemalt tutvustada kunstnikke, õhus olevaid teemasid ja laiemaid fotokunsti valdkonna trende. Näiteks on täheldatavad huvitavad vastassuunalised protsessid: ühest küljest jõuline tehisaru levik ja teiselt poolt traditsiooniliste tehniliste võtete taasavastamine. Ühtlasi ei saa me – eriti pärast pandeemiat ning viimase aja mitmikkriiside valguses – üle ega ümber küsimusest, kuidas korraldada kunstisündmusi igas mõttes jätkusuutlikumalt, sest rahvusvahelisel väljal on võtnud biennaalid, messid ja festivalid kohati üsna hullumeelseid mõõtmeid. Ehkki kasv ei ole tingimata halb, on huvitaval kombel viimasel ajal saanud ka rahvusvahelises plaanis suuremat tähelepanu hoopiski väiksemad formaadid ja lokaalsemad lähenemised. See on huvitav tendents, mille üle arutada.

Peale kunstikogumisele pühendatud ettevõtmiste on messi programmis vestlusringid ja giidituurid, kusjuures iga tuuri lõpetab tänavu uuendusena 15minutine välkvestlus ühe kunstniku või galeristiga. Messi üks kaaskorraldajaid Fotokunstnike Ühendus ehk Foku on pannud kokku Eesti kunstnikufilmide programmi, mille raames toimub näiteks Marge Monko uue teose esi­linastus ja Ingel Vaikla sel aastal valminud filmi Eesti esilinastus.

„Foto Tallinn“ toob Eestisse mitmeid rahvusvahelisi fotokunsti professionaale, kellega saab programmi raames kohtuda. Peale messil osalevate kunstnike ja galeristide on Tallinnas näiteks ühe tuntuma rahvusvahelise fotoväljaande Aperture vanemtoimetaja Brendan Embser, Cincinnatis tegutseva biennaali „FotoFocus“ direktor Katherine Ryckman Siegwarth ja Läti kaasaegse kunsti uurimis- ja koostöö­platvormi VVFoundation asutaja Vita Liberte.

Kuidas hindad ise „Foto Tallinna“ mõju?

Ma tahan loota, et see täidab oma eesmärgi nii rahvusvahelise koostöö platvormi kui ka (foto)kunstituru ergutajana ning pakub publikule avastamisrõõmu ja huvitavaid teemakäsitlusi. Ise teemas küünarnukkideni sees olles on raske mõju hinnata, aga nii palju, kui kolleegide ja fotokunstnike tagasiside minuni jõuab, on Tallinna fotomess hinnatud ja oodatud sündmus. On väga tähtis, et oleksime ühendatud rahvusvahelise kunstivälja vereringesse ning meie kunstnike osalemise kõrval välisnäitustel, -festivalidel ja -messidel on vajalik ka valdkonna professionaalide toomine Eestisse. See toob meie kunstivälja ja kunstnikud veel kindlamalt rahvusvahelisele kaardile.

Tahan siinkohal tunnustada oma kolleegi Helen Meleskit, kellega koos oleme messi viimastel kordadel teinud: selle taga, et mess on leidnud aastate jooksul kindla koha fotokunstnike ja publiku kalendrites ja südametes, on suuresti tema püsivus ja sihikindlus. „Foto Tallinna“ mõju kasvatamisel ja rahvusvahelise haarde laiendamisel on tähtis roll Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusel, mis on olnud messi asutaja Foku kõrval ürituse kaaskorraldaja ja toetaja 2014. aastast.