(Video)mängud ootavad asjalikku käsitlust

Sirbi laureaadid 2014

Reet Varblane

Ave Randviir

Erakogu

Ave Randviir on meie kunstikriitikas vana tegija: ta on töötanud Eesti Ekspressis ja Eesti Päevalehes, olnud Kunst.ee toimetaja. Viimasel ajal on ta Eesti meedias, eelkõige ajalehe veergudel harva üles astunud. Võiks isegi öelda, et möödunud aasta algul 13. veebruaril Sirbis ilmunud artikkel „Kas videomängud on kultuur?“ oli Ave Randviiru come back.

Ave Randviiru tagasitulek on küll tibake liialdatud, sest vaatamata asjaolule, et ta elab Tamperes ja õpib sealse ülikooli doktorantuuris, pole ta Eesti kultuurile kuidagi kadunud. Randviiru artikleid on ka viimasel ajal ilmunud Kunst.ee-s ja Kunstiteaduslikes Uurimustes, muutunud on vaid valdkond ja kirjutamisviis. Kui päevalehes kirjutamine eeldas päevakajalisust, lühidust ja täpset sõnastust ehk siis meie kultuuriväljal tuli silm peal hoida, siis nüüd on Ave Randviir kitsendanud käsitlusvaldkonda ja tema artiklitest võib hinnaalanduseta rääkida kui uurimustest, ka siis, kui need on kirjutatud loetavalt ja populaarteaduslikult.

2007. aastal, kui Randviir hakkas juhtima Eesti Päevalehe kultuuritoimetust, oli tal kindel plaan „järjekindlalt jälgida, mida tehakse väljaspool Eestit ning kas ja kuidas see mõjutab siinset kultuuripilti“. Oli Eesti Päevalehes soovunelma täitumisega, nagu oli, oma praeguse uurimisteemaga – (video)mängud ja poliitika, mängijaid (ja ka poliitilisi protsesse nagu valimised) poliitiliselt ja ideoloogiliselt mõjutavad mängud – on selle igal juhul täitnud. Sirbi artikliga käsitles ta esimest korda Eesti (peavoolu)meedias tõsisemalt video(arvuti)mängusid kultuurinähtuste kontekstis. Enamgi veel, ta liikus „kas“ küsimuselt edasi „kuidas“ küsimuse juurde ehk kuidas videomängud on muutnud ja muudavad ka edaspidi meie kultuuri. „Kuidas“ küsimus juhtis kirjutaja tähelepanu meie aja olulisema massimeediumi – videomängudega seonduvatele eetilistele küsimustele.

Ave Randviir muutis hiljaaegu oma doktoritöö pealkirja: „Videomängudest ja poliitikast“ on eesliide „video“ ära võetud ning ta on laiendanud uurimisteema mängude ja poliitika suhete peale. Göteborgi ülikooli kursuse „Ajalooline representatsioon mängudes“ käigus tuli tal mõte uurida poliitika kontekstis Eesti vanu lauamänge. Magistritöö kirjutas Ave Randviir valimismängudest. Loodetavasti saab neist teemadest lugeda õige pea ka Sirbis.

Kas videomängud on kultuur?