Chill? Chill!

KRISTEL KIIGEMÄGI, SIRLI OJASTE

Kadri Kõusaar, ?Vaba tõus?. Pegasus 2004. Iga elatud silmapilgu olete elu käest varastanud: te elate elu kulul. 'Kogu elu teete järjepanu üht, ehitate oma surma. Viibite surmas seni, kuni viibite elus, sest kui te enam ei ela, asute juba teisel pool surma. Või teisiti, kui soovite: kui elu on lõppenud, olete surnud, aga elu jooksul olete suremas; ja surm puudutab surijat palju jõhkramalt kui seda, kes juba surnud, tabab teda palju valusamini ja sügavamalt.? 

(M. de Montaigne)

?Vaba tõusu? kompositsiooni kolm osa ? elu, suremine ja uuestisünd on inimese mõttemaailma tavapärased külalised ning ei üllata ka raamatukaante vahele lükatuna. Kulunud teema taaskordne käsitlus (ükskõik kui vana või noore inimese poolt) tekitab tunde, et tegemist peaks olema uudse või siis vähemalt erakordse lähenemisega. ?Vaba tõus? on aga kõikide eelnevate loetud-nähtud-läbielatud surmaromaanide, -filmide ja -esseede kehv järg. Mahult pea võrdsed alapeatükid on süþeeliselt ebaloogiliselt liigendatud, peatükkide piirid oleks tõmmatud kui joonlauaga; eriti mõistetamatuks jääb teise ja kolmanda peatüki eralduskoht.

Kõusaare lausestus on ebalev ja kohmakas: alates lihtsatest keelereeglite eiramisest (mitu kirjavahemärki järjest lause keskel) ja lõpetades otsekõnega, millel puudub järjekindlalt saatelause. Dialoog ei ole loomulik ega kõnekeelne.

?Te ju teate, et mul on liiga arenenud enesealalhoiuinstinkt! Kuidas te julgesite mulle midagi sisse sööta!!!!? (Lk. 95.) Interpunktsiooniga on ?Vabas tõusus? üle pakutud. Lisaks eelpool tsiteeritud neljale hüüumärgile katkevad ja lõppevad laused igal lehel rohkem kui üks kord kolme punktiga… Põhjendamatult… Neoimpressionistlik stiil, mis ei õigusta end, sest lause ju ei katke ega jäta ka lugejale fantaseerimisruumi, vaid jätkub. ?Nii et see … ikkagi toimis.? (Lk. 75.)

?…Kas sa otsid ema? Ema, kes sind koju talutaks, kui sa end pikali oled joonud… Ema, kes sulle pirukaid küpsetaks, tuba kasiks, puid tooks, jah sa ei viitsi ju ise puid ka tuua!, mina ? naine ? pean puid tooma!, noh ja ma isegi ei hakka rääkima üldisest elementaar ELEMENTAAR dþentelmenlikkuse puudumisest… see on imelik ? sa oled lihtsalt lahke, ja teisalt nii väiklane.? (Lk. 37.)

Saatelause puudumist (mittevaldamist) on Kõusaar üritanud asendada rohke interpunktsiooni, suurtähtede ning sõnakordustega ? need risustavad kõnet ja takerdavad teksti voolavust. Modernse inimese maailmapilti kajastav ja interpreteeriv sõnavalik on õigustatud ning omal kohal, küsitavust tekitab vaid tsitaatsõnade kirjaviisi süsteemitus. Valik Kõusaare leksikast: milksheik, lounge?is, chilli, lockerites, show?d (kursiiv autorilt). Lisaks vähesed, kuid märgatavad rektsiooni- ja muud keelevead, mis näitavad teose pealiskaudset ning kiirustavat iseloomu.

Kirjanik Kõusaare väljendusviis on ühtaegu õrn ning puine. Viimase põhjustavad just väljajätted ning rohked keeleapsakad. Kareda ja aukliku pinna alt peaks lugeja leidma kandvaid ja sügavusttekitavaid seoseid ja sümboleid, kuid ?Vaba tõus?/chill on tekst teksti pärast. ?…on ka chill täielik ja eneseküllane, teda ei taotleta mingil muul eesmärgil kui tema enda pärast…? (Lk. 8.) Sündmustest, terminitest jm. ?tehnilisest? materjalist piisaks küll chill-romaani olemasoluks, kuid Kõusaar on chill?i rikkunud meeletute sügavuspüüetega, punnitatud filosoofia ja ebamäärase religiooniteooriaga. On tunda, et autor on tahtnud siiski kirjutada nn. jäämäeromaani, aga merealusest osast on aimatav vaid kontuur. Näiteks depressiivne puberteedi maailmapildiga tibi peategelasena on aprioorselt eriline. Kuid miks ja kelle jaoks on eriline too narkomaanist egotsentriline tðillija (slängisõnana) ja chill?ija? Vaba tõusu teenib neiuke Hermese käest küll selle eest, et ta on üks hea fantaasiaga inimestest, ?kes oskavad mõttes tõusta üle mängudest ja süsteemidest? (lk. 213), kuid milles see väljendub? Lahendusliku vaba languse on ta aga ära teeninud oma erilise naiivsuse eest.

Kõusaare ?Vaba tõusu? peategelanna Ethel ei ela elu kulul, ta elab surma kulul. Tal avaneb võimalus elada? oma unistusi alles surnuna. Tema vaba tõus algab alles pärast tema surma, ta on surres suremas. Tema ?lasteraamatu unistus? (armastus, pere, laps, missioon jne) täitubki teenimatult.