ELM ilmub siiski

Annika Koppel: „Minu kavatsus on ajakirja heal professionaalsel tasemel edasi teha ja arendada, heas koostöös teiste institutsioonide ja partneritega.“

PILLE-RIIN LARM

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kirjutasime mullu kevadel kultuuriministeeriumis välja kuulutatud kunsti ja kirjanduse ingliskeelsete erialavälja­annete ideekonkurssidest (Sirp 9. IV 2021). Kirjanduse puhul osutus valituks Eesti Instituut, kes jätkab ajakirja Estonian Literary Magazine (ELM) väljaandmist. ELMist kõneleb ajakirja toimetaja Annika Koppel.

Annika Koppel on hariduselt bibliograaf. Ta on töötanud ajakirjanikuna Eesti Päevalehes ja Postimehes, juhtinud projekti „Eesti film 100“ ning teinud teabetööd Eesti Rahvusraamatukogus ja Eesti Keele Instituudis. Koppel on avaldanud kaks raamatut Arvo Kruusemendi ja Arvo Iho loomingust ning olnud mitme filmi stsenarist ja toimetaja.

Erakogu

Olete ELMi tüürinud alates oktoobrikuust. Missuguse visiooniga toimetajaks kandideerisite? Missuguse visiooniga kandideeris aga Eesti Instituut ingliskeelse erialaväljaande ideekonkursil?

Esimene ELM ilmus 1995. aastal, ajakiri on sestsaadik järjepidevalt ilmunud kaks korda aastas ja seda on välja andnud Eesti Instituut. ELMi eesmärk on tutvustada eesti kirjandust ja levitada infot selle kohta üle maailma. Peamiseks sihtrühmaks on suurte raamatumesside osavõtjad, väliskirjastused, eesti kirjanduse tõlkijad, estofiilid üle ilma ja paljud teised. Minu kavatsus on ELMi heal professionaalsel tasemel edasi teha ja arendada, heas koostöös teiste institutsioonide ja partneritega. Eesti Instituudi visioon hõlmab laias laastus nii paber­ajakirja kui ka veebi arendamist.

Nii kunsti kui ka kirjanduse valdkonna ingliskeelse erialaväljaande konkursitingimuste põhjal näis, et ennekõike oodatakse veebiplatvormi arendamist, millele võib kirjanduse puhul lisanduda trükiväljaanne. Ka kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juht selgitas, et traditsiooniliste formaatide kõrval vajatakse „valdkondi toetavat tipptasemel digitaalset tööriista“. Missuguseid samme on kirjandusväljaande puhul selleks astutud?

Arenguks vajatakse aega ja raha. Meie praeguse veebikodu projekteerimine „digitaalseks tööriistaks“ on plaanis, oleme siin algusjärgus.

Trükiväljaande kevadnumber on nüüd ilmunud ning läheb aprilli alguses Eesti esindusega kaasa Londoni raamatumessile. Huvilised saavad ajakirja küsida Eesti Instituudist, see leidub ka veebis.

Missugused autorid või teemad tõstetakse värskes ELMis esile? Kes kuuluvad ELMi kaastööliste ringi?

Ajakirja Estonian Literary Magazine paberväljaande värske number

Eesti Instituut

ELMi numbri teemad pannakse paika ajakirja kolleegiumi koosolekul. Kolleegiumi kuuluvad Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liit), Adam Cullen (Eesti Kirjanike Liit), Ilvi Liive (Eesti Kirjanduse Keskus), Helena Läks (Eesti Kirjanike Liit), Ulla Saar (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Mart Meri (Eesti Instituut), Asta Trummel (Kultuuriministeerium) ja Piret Viires (Tallinna Ülikool).

ELMi autorite ringi kuuluvad kirjanikud ja kirjandusteadlased, tõlkijad jt. Teemade ja käsitluste valik lähtub sihtgrupist. Tekstid tõlgib inglise keelde Adam Cullen.

ELMi kevadnumbri keskmes on Jaan Kaplinski looming, millest eri aspektidest kirjutavad Märt Väljataga ja Marek Tamm. Veronika Kivisilla on teinud intervjuu Anja Salokandlega, kes tõlkis möödunud aastal soome keelde Kaplinski valikkogu „Ilta tuo takaisin kaiken“ („Õhtu toob tagasi kõik“). Kaplinski kõrval tõuseb esile elu ja armastuse teema: nii Jan Kausi avaessees, Kai Aareleiu „Vaikse ookeani“ arvustuses kui ka Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse ühe võiduteose, Loone Otsa „Armastuse“ arvustuses. „Armastusest“ ilmub ka tõlgitud katkend. Veel saab lugeda põnevat intervjuud kirjanik Andrei Ivanoviga, keda küsitles Ilona Martson. Nagu ikka, on oma kohal ka lastekirjanduse leheküljed.

14. jaanuari Sirbis tegid Maarin Ektermann ja Airi Triisberg ettepaneku võtta kunstivaldkonnas õiglaste tasumäärade kujundamisel aluseks kultuuritöötaja miinimumpalk. Sama võiks kehtida kirjanduse valdkonnas. Kas ingliskeelse erialaväljaande viie aasta eelarve 145 800 eurot (ilma käibemaksuta) eurot on piisav? Kas see võimaldab maksta osalistele õiglast tasu?

Eelarve pole just rikkalik, ent mis selle eest teha saab, seda ka teeme. Peaasi, et teadmine rikkalikust ja mitmekesisest eesti kirjandusest leviks ka inglise keele­ruumis.

 

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht