Helle-Iris Michelson 4. XI 1929 – 12. II 2024

Pärast pikka mahlast elu lahkus meie seast viljakas toimetaja ja tõlkija Helle-Iris Michelson.

Helle-Iris Michelson (kuni 1937 Roosmann, kuni abiellumiseni 1958 Roosma) sündis Tallinnas 4. novembril 1929. aastal. Pärast Tallinna 4. keskkooli lõpetamist asus ta õppima Leningradi Lesgafti-nimelisse treenerite kooli, mille lõpetas ujumistreenerina 1951. aastal. 1952. aastal astus ta Leningradi 2. võõrkeelte instituuti, mille lõpetas prantsuse filoloogina 1956.

Ta alustas ujumistreeninguid 1946 Tallinna Kalevis Friedel Raudsepa juhendamisel ja oli aastatel 1948–1950 kuuekordne Eesti NSV meister vaba- ja teateujumises ja kahel korral Eesti rekordi ületaja teateujumises, kuuludes 1949–1951 Eesti NSV koondisse. 1951.-1952. aastal oli Helle Michelson Tallinna Kehakultuuritehnikumi õppejõud ja Tallinna Kalevi ujumis­treener.

Pärast sportlaskarjääri pühendus Helle Michelson kirjanduslikule tööle, olles üle 30 aasta kirjastuse Eesti Raamat toimetaja (1956–1988). Tema peamine spetsialiteet oli laste- ja noorsookirjandus. Ta oli täpne ja tähelepanelik kaastööline ja autorid usaldasid teda igati. Toimetajatöö kõrvalt kujunes temast ka viljakas tõlkija prantsuse ja vene keelest. Ta tõlkis peamiselt lasteraamatuid, nagu näiteks Maurice Druoni „Tistou, roheliste sõrmedega poiss“, ent ka Georges Simenoni „Maigret’“ krimiromaane. Talle enesele oli tähendusrikas „Asterixi“ koomiksi­seeria (René Goscinny tekst ja Albert Uderzo pildid) eesti keelde vahendamine. Kokku jõudis ta tõlkida üle saja teose.

1988. aastast tegutses Helle Michelson vabakutselise tõlkijana. Koos Eesti vabanemisega vallandusid ka võimalused oma frankofiilsete huvide harrastamiseks prantsuse keeleruumis. Ta töötas meeleldi ja lõi kultuurisuhteid loomemajades Belgias ja Prantsusmaal. Energiat ja positiivsust kiirgava kultuurisaadikuna aitas ta Eestile head mainet luua kõikjal, kus ta liikus. Veel kõrge eani võttis ta osa rahvusvahelistest seenioride ujumisvõistlustest, saavutades sageli esikohti, ise muiates, et oli üks vähestest oma vanusegrupi esindajatest. Kuhu ruumi Helle Michelson ka ei astunud, tõusis seal meeleolu ikka mõne kraadi võrra. Ta oli väljapeetud ja tähelepanelik suhtleja, astudes püstipäi läbi elu, selge silmavaatega realist ja praktik, kes mitte lihtsalt ei pidanud plaani, vaid tegi asjad ära.

Helle Michelson oli Eesti Kirjanike Liidu liige, tema tõlketööd on tunnustatud Prantsusmaa Akadeemilise Palmioksa ja Belgia Kuningriigi Leopoldi ordeniga. Ta oli aastatel 1997–2013 Eesti Alliance Française’i esimees ja oli kantud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu IBBY nimekirja. Oma tõlkijateekonna lõpetuseks kirjutas ta kaks tihedakoelist mälestusraamatut (2008 ja 2011).

Helle Michelsoni osavõtlikkusest ja rõõmsast heledast naerust hakkame puudust tundma. Tema toimetatud, tõlgitud ja kirjutatud raamatud ja head mälestused jäävad meiega.

Eesti Kirjanike Liit

Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjandus­keskus

Prantsuse Instituut Eestis

Kultuuriministeerium

Eesti Ujumisliit