Ilmus eesti kirjandust ingliskeeli tutvustav raamat

Jürgen Rooste

Ilvi Liive, Eesti Kirjanduse Teabekeskuse (EKTK) direktriss, millised olid selle uue eesti kirjandust tutvustava antoloogia koostamisprintsiibid? Printsiibiks oli see, et valik saaks võimalikult esinduslik ja et esindatud oleksid kõik kaasaegsed autorid, kelle looming võiks välismaal huvi tekitada. Aga kuna see valik sai tehtud kaks aastat tagasi ? raamatu valmimisprotseduur oli pikk, tutvustavad tekstid telliti, tõlgiti, valiti ja tõlgiti  tekstinäiteid ?, siis praeguse seisuga, kui ma nüüd seda raamatut koostaksin, näeks see juba teistsugune välja, seal oleks mitmeid autoreid juures.

 

Kellele see raamat suunatud on?

Eelkõige välismaale, välismaa kirjastajatele. Ehk tekitab see neis huvi eesti kirjanike vastu. Raamatut lapates võiksid nad leida mõne autori, kelle vastu sügavamat huvi tundma hakata, et siis juba edasi uurida. Esimene samm ? vähemasti mõne kirjaniku puhul, keda varem pole tõlgitud. Aga sihtgrupiks on ka välismaine kultuuriajakirjandus, kirjandusfestivalid, kus autorid esinemas käivad. See raamat ei ole ei antoloogia ega leksikon, pigem niisugune visiitkaardi moodi asi, eesti kirjanduse luksuslik visiitkaart.

 

Kus ja kuidas see levib? On selleks mingi sõjaplaan välja mõeldud?

Seda levitatakse kõigil rahvusvahelistel raamatumessidel, kus kirjanduse teabekeskus kohal on. Frankfurt, Göteborg, London, Praha, Pariis, Vilnius, Moskva, kuhu iganes me võtame minna. Välismaised kirjastajad ja muud olulised asjassepuutuvad inimesed saavad selle tasuta, see on nii-öelda kingitus, aga see läheb ka Eestis müüki. See on seda tüüpi raamat, et annab väikese ülevaate eesti kirjanduse loost, küllap ostab selle nii mõnigi Eestit uudistama tulnud kultuurihuviline turist.

 

Mis sa arvad, mis nägu see kirjandus siin raamatus on ? ?A Sharp Cut?, terav lõige? On eesti kirjandus nagu vahe tera või nagu veritsev haav?

Pealkiri tuli firmalt Rakett, kes raamatu kujundas, Karl Martin Sinijärv mõtles selle välja. Kaanepilt kujutab endast lihakeha tükeldusskeemi ja raamatu sisuks on esseed ja väljalõiked pikematest teostest. Siin pole ju kaugeltki mitte esindatud kogu olemasolev eesti kirjandus, vaid see on kokku niisugune lõikudest koosnev asi, sellepärast selline pealkiri.

 

Mingi euroopalikum segment?

Me oleme püüdnud, aga ega seda ei tea. Väga raske on siitpoolt öelda, mis sealpool huvi võiks pakkuda. Püüdsime valida välja need autorid, kes võiksid ehk endale seal mõne kirjastaja leida. Aga näiteks luuletajatel on see üsna raske. Siin on päris palju luuletajaid sees, täpselt pooled ongi luuletajad. Selge on see, et luulele ei leia just kergesti kirjastajat, aga luuletajad käivad jälle rohkem festivalidel esinemas, neile saab selle siis visiitkaardina kaasa anda.

 

Mis suuremad asjad teabekeskusel veel plaanis on?

Kahe suure projektiga, tollesama raamatu ja Käsmus peetud tõlkijate seminariga, saime nüüd maha. Järgmiseks tuleb Göteborgi raamatumess, juba septembris, sinna on vaja rootsikeelseid trükiseid valmistada. Koos Põhjamaade Ministrite Nõukoguga alustasime uute tõlkijate otsimist ja koolitamist, sest eesti kirjanduse rootsi keelde tõlkijaid on ainult paar inimest. Ja aastal 2007 on Eesti Göteborgis peakülaline, peakülaliseks olemine eeldab aga tõlgitud raamatuid.

 

Kultuuriministeerium ka toetab?

Kultuuriministeerium on andnud oma jah-sõna, et nad toetavad seda kolme miljoniga, kui mu mälu nüüd ei peta selle numbri suhtes.

Aga kohe on tulemas Frankfurdi raamatumess, mis on iga-aastane suursündmus ja võtab meilt päris kõvasti jõudu. Siis on kavas minna ehk Moskvasse sel aastal, esimest korda. Me polegi veel Venemaal messil käinud.

Ameerikast tuleb sügisel siia kaks kirjastajat, kellega tuleb tegelda, neile eesti kirjandust näidata nii lähedalt kui võimalik, viia nad kokku kriitikute ja kirjanikega.

Täiendame ka oma kodulehekülge: saime ministeeriumilt raha, et sinna eesti kirjanduse klassika üles panna. Praegu on seal ülal meie kaasaegsed autorid, nüüd lisandub siia klassikaosa ? see on suur, mitmeaastane töö.

Ja koostöös Raketiga tahaks välja anda ühe luuleraamatu koos plaadiga, võib-olla koguni DVDga: kaheksa kuni kümme noort eesti luuletajat. See võiks olla kakskeelne, inglise ja eesti, veel üks terav lõige, charp cut.