Kirjandusmaailm

Lauri Eesmaa

Itaalia luuletaja Francesco Petrarca maiseid jäänuseid ekshumeerinud teadlaste rühm teatas DNA-analüüside tulemuste põhjal, et luuletaja marmorsark Padova lähedases Arqua Petrarcas sisaldab tegelikult kahe inimese, ühe mehe ning ühe naise luid: keha kuulub küll mehele, kuid kolju on asendatud naise omaga. Mullu novembris toimunud väljakaevamise põhilisi eesmärke oli taastada luuletaja 700. sünniaastapäevaks 20. juulil tema nägu. Padova ülikooli arheoloogilise anatoomia professori sõnul varastati Petrarca pealuu juba mitme sajandi eest. Siiski olevat keha täiesti kindlasti Petrarca oma. Petrarca igavest rahu on segatud juba mitu korda. Teatakse, et 1630. aastal avas haua üks purjus munk, kes võttis mälestuseks enesega kaasa luuletaja käe. Samuti avas haua 1873. aastal üks Padova professor ja väidetavasti on just tema süüdi kolju kadumises ning asendamises teisega, sest muu hulgas on ta väitnud, et väljakaevamisel pudenes Petrarca pealuu õhu mõjul koost. Leitud pealuu saadeti süsinikanalüüsideks Arizonasse, et saada teada, millal täpsemalt võidi pealuu asendada.Egiptuse Muististe Talituse juhataja Zahi Hawwas andis muinsuskonverentsil California ülikoolis teada, et üks Poola-Egiptuse arheoloogide rühm avastas arvatavasti Aleksandria raamatukogu varemed. Arheoloogid avastasid antiikse Aleksandria kirdeosast endisest lossikvartalist 13 loengusaali varemed, kus olevat eristatavad ka õppejõudude istekohad. Kairo arheoloogid kinnitasid uudist, kuid ei soovinud enne kaevamistulemuste ametlikku tutvustamist üksikasju selgitada. Seni polnud Ptolemaios I poolt asutatud Aleksandria raamatukogu kohta mingeid arheoloogilisi jälgi. 1. mail suri Ljubljanas Sloveenia üks viimaste aastakümnete olulisemaid kirjanikke Lojze Kovacic. Sündinud 1928. aastal Baselis sloveenist isa ja sakslasest ema perekonda, saadeti nad 1938. aastal välja Sloveeniasse, kus kirjaniku isa 1944. aastal suri. Ema oli sunnitud pärast sõja lõppu saksa juurte tõttu lahkuma koos kirjaniku õdedega Saksamaale, kus ka tema mõne aja pärast suri. Kirjanik ise jäi aga Sloveeniasse. Kovacicil oli pidevalt probleeme Jugoslaavia võimudega, ta oli tihtipeale mitte soovitatud kirjanike nimekirjas. Ta on kirjutanud palju ka lastele, tema bibliograafiasse kuulub hulk laste- ja noortenäidendeid. Kovacici looming on väga tugevalt autobiograafiline, pidevalt leiab teostes käsitlemist kirjaniku traagiline elukäik, kuid sama palju kujutab ta ka oma maa ajalugu. Tema aastatel 1984-85 ilmunud triloogia ?Priðleki? (?Uustulnukad?) kujutabki ühe lapse ekslemist 1938. ? 1941. aastani maade, keelte ja ideoloogiliste rinnete vahel olukorras, kus ta pole mitte kuskil oodatud ega tunne end kodus. Raamat kuulutati sloveeni retseptsioonis XX sajandi parimaks romaaniks. Samuti on tema loomingus väga oluline urbaanse kultuuri konflikt ruraalsega. Loomingust väärivad kindlasti äramärkimist veel ?Decek in smrt? (?Laps ja surm?, 1968) ja ?Resnicnost? (?Tõde?, 1976).

7. aprillil teatas Prantsuse õhujõudude pressiesindaja, et üks prantsuse sukeldujate ekspeditsioon leidis 1944. aastal kadunud prantsuse kirjaniku Antoine de Saint-Exupéry lennuki rusud. Hukkudes lendas 44aastane Saint-Exupéry Sardiinia saarelt luurelennule Rhône?i orgu, et jälgida Saksa vägede liikumist selles piirkonnas. Sukeldujad leidsid Saint-Exupéry Lockheed P-38 kaheks tükiks purunenuna Marseille lähedalt Vahemerest.

15. mail anti Melbourne?is suure show käigus üle selleaastased Briti Rahvaste Ühenduse kirjandusauhinnad, mis mõlemad läksid brittidele. Parima raamatu auhinna teenis St. Kittsi saarel sündinud briti romaani- ja draamakirjanik, stsenarist ja õppejõud Caryl Phillips raamatu ?A Distant Shore? (?Kauge rannik?) eest, mis on kirjaniku seitsmes romaan ja räägib võõrandumisest Inglismaal. Þürii esimees Chris Wallace-Crabbe?i meelest ?murrab romaan südame?, küsides, kas tsivilisatsioon saab kuidagi püsida. Debüüdipreemia sai aga Mark Haddon oma romaani ?The Curious Incident of the Dog in the Night-Time? (?Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal?, e. k. Varrak, 2003, tõlkinud Triin Tael) eest. Algselt oli see mõeldud lugemiseks lastele, kuid on pälvinud väga hea vastuvõtu ka täiskasvanute seas ja saanud väga palju auhindu. Sel puhul märkis þürii esimees ära, et tegemist on ?ühega sellistest vähestest teostest, mis muudab meie arusaamist, mida kirjandus on võimeline saavutama.? 15. mail valiti pärast Paul Muldooni ametiaja lõppemist Oxfordi ülikooli uueks luuleprofessoriks praegune Bostoni ülikooli inglise keele professor Christopher Ricks. 70aastane professor Ricks on väga paljude kirjandusteoreetiliste ning -looliste teoste autor. Ta on kirjutanud väga suurt tähelepanu pälvinud monograafiad Tennysonist, Miltonist, Beckettist ning T. S. Eliotist, tuntud on ta ka kui kõige suurem ekspert Bob Dylani lüürika asjus. Samuti on ta koostanud suurel hulgal luuleantoloogiaid (nt. ?The New Oxford Book of Victorian Verse?, ?The Oxford Book of English Verse?) ja on praegune Penguin Booksi kirjastuse luule peatoimetaja. Suurim konkurent selle ametikoha pälvimisel oli Ricksile austraalia luuletaja Peter Porter.5. aprillil tehti Columbia ülikoolis avalikuks selleaastased Pulitzeri auhinna võitjad. Proosa kategoorias pälvis tunnustuse Edward P. Jonesi debüütromaan ?The Known World?. Draama osas auhinnati Doug Wrighti teost ?I Am My Own Wife?. Luule vallas osutus võitjaks Franz Wright luulekoguga ?Walking to Martha?s Vineyard?.

17. märtsil kuulutati välja ka selleaastase Astrid Lindgreni auhinna võitja, kelleks osutus brasiilia kirjanik Lygia Bojunga. Þürii põhjendas auhinna määramist nii: ?Bojunga lahustab fantaasia ja reaalsuse piiri rõõmustavalt lapseliku mängulisusega. Tema dramaatilised ning suupärases stiilis lood lubavad lugejal alati siseneda otsejoones unistustesse ja fantaasiatesse. Ta sulatab väga omapärasel moel kokku mängulisuse, poeetilise ilu ning absurdihuumori sotsiaalse kriitikaga, vabadusearmastuse ning tugeva empaatiaga kergesti haavatava lapse vastu.? Bojunga kirjutised võib lugeda maagilise realismi alla, tema kuulsaimad raamatud on ?A Bolsa Amarela? (?Kollane kott?, 1976) ja ?O Meu Amigo Pintor? (?Mu sõber kunstnik?, 1987). Auhind anti kirjanikule suure pidulikkusega üle 26. mail.

18. mail esitleti Budapestis Andrus Kiviräha ?Rehepapi? (?Ördöngös idök?) tõlget ungari keelde. Teose on tõlkinud Moni Segesdi, esitlusel esines väikese tutvustusega Tiina Pai, kohal oli ka kirjanik ise, kellega vestles raamatu välja andnud kirjastuse Polar esindaja.

Sirbi veergudel on jäänud mainimata ka juba kolm kuud tagasi esitletud Mehis Heinsaare ?Härra Pauli kroonikate? tõlge ungari keelde, mille tegid Orsolya Fabian, Balazs Herczeg ning Viktoria Toth.