Kirjandusmaailm

Lauri Eesmaa

2. septembri õhtul puhkes tulekahju UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja kuuluva Weimari Anna Amalia raamatukogu katusekorrusel, tuli kandus edasi ka kuulsasse raamatukogu rokokoosaali. Kahjutules hävis umbes 50 000 raamatut, peamiselt XVII ja XVIII sajandist. Kahju oli esialgu arvatust tunduvalt suurem, lisaks hävinud raamatutele on tuli rängalt kahjustanud veel 28 000 raamatut. Rokokoosaali alumiste korrusteni tuli õnneks ei ulatunud, kuid ka seal asunud 34 000 köidet on saanud suuremal või vähemal määral kustutusvees kannatada. Tulekahju õhtul jõudis ligi 1000 vabatahtlikust moodustatud inimkett toimetada raamatukogust ohutusse paika veel ligi 28 000 raamatut, enne kui see muutus võimatuks. Siiski on kahjustada saanud või hävinud ca 10% raamatukogu säilikutest. Suuresti on kannatada saanud näiteks raamatukogu esimese direktori Konrad Samuel Schurzfleischi XVI ja XVII sajandi raamatute ja käsikirjade kogu, hävinud on suur hulk Die Fruchtbringende Gesellschafti (Kasutoov Selts oli 1617. aastal asutatuna esimene saksa keele eest hoolt kandev ning seda arendav liikumine) liikmete dokumentidest ning köidetest. Samuti on pea täielikult hävinud väga väärtuslik Anna Amalia ja Maria Pawlowna noodikogu, mis sisaldas 2100 trükitud ja rohkem kui 800 noodikäsikirja. Õnneks jäid raamatukogu kõige kuulsamad varad nagu maailma suurim Goethe ?Fausti? kogu, Nietzsche eraraamatukogu ja Lutheri piiblid tulekahjust siiski puutumata. Kahjustada saanud köited viidi Leipzigi Raamatuhoiu Keskusesse külmkuivatusse ja nüüd on juba esimesed 2000 köidet jõudnud tagasi koduraamatukokku. Kõik raamatud loodetakse tagasi tuua 2005. aasta lõpuks, ka algab nende restaureerimine, mis võib võtta teadmata palju aega ja neelab esialgsete arvutuste järgi üle 60 miljoni euro. Anna Amalia raamatukogu on keskendunud saksa 1750. ? 1850. aastani loodud kirjanduse kogumisele, tegu on Saksamaa kõige suurema selle ajajärgu kirjandust koondava koguga.

.

Uudiseid äsja lõppenud Frankfurdi raamatumessilt.

Pühapäeval anti Frankfurdi Pauli kirikus üle selleaastane Saksa Raamatukaubanduse rahupreemia, mille pälvis ungari kirjanik Péter Esterházy. Auhinda põhjendatakse sellega, et premeeritu on ?kirjanik, kes järeltuleva põlvkonna kaugelt arusaadava häälena kirjeldab inimese laostumist terrori ja vägivalla tõttu ning uuesti tõusmist leinas ning iroonias. Tema julgus avameelne olla ja tragöödiat näha seab euroopalikule depressioonile kontrapunkti. Nii on noorim ?joyce?iaanidest? paiknenud uutmoodi mitte ainult oma kodumaa Euroopa keskpunktis, vaid ka Euroopa kirjanduse keskpunktis.? Esterházy kommenteeris õeldut Pauli kirikus peetud üsna naljatlevas kõnes, et sakslastel on ikka kombeks preemiaid kommenteerida suure ja tähtsa isa kombel, kes kutsub oma pojakese vaibale, et talle öelda mõned tähtsad sõnad, millest see kuidagi aru ei saa, sest pole ise enda meelest midagi teinud. Péter Esterházy on sündinud 1950. aastal Budapestis ja olnud ungari kirjanduse keskpunktis juba peaaegu 30 aastat. 1986. aastal ilmus tema mammutteos ?Bevezetés a szépirodalomba? (?Sissejuhatus ilukirjandusse?), mida loetakse ungari kirjanduskaanonis samal aastal ilmunud Péter Nádasi romaaniga ?Emlékiratok könyve? (?Memuaaride raamat?) postmodernistlikuks alguseks ungari kirjanduses. Tema raamatutest tuleks kindlasti mainida ?Harmonia Caelestis?t? (2000), üht Euroopa kirjanduse viimase viie aasta tippteost, mis on samuti väga suuremahuline romaan. Selle esimeses osas võtab kirjanik tihti väga lustlikes ning värvikates piltides kokku oma suguvõsa ajaloo, sidudes omavahel nii reaalselt toimunu, fiktsiooni, rahvajutud kui ka muu, mille juures toimetab kirjaniku nimetu isa. Teises osas on juttu aga Esterházy enda perekonnast sõjajärgsel perioodil. See on omamoodi monument Esterházy isale, kuid pärast raamatu väljaandmist selgus, et Esterházy isa töötas sõja järel julgeoleku heaks, mille tõttu sündis ?Harmonia caelestis?est? ?Javított kiadás? (?Parandatud väljaanne?, 2002), kus ta algvariandist tsitaate haarates seda kommenteerib ja ?parandab?. Esterházy stiili iseloomustab äärmiselt mahlakas, mitmetähenduslik ning valitud keel; tavaliselt ta loob üsna lühikesi ning efektseid pilte ning kujundeid, mis on tihtipeale väga iroonilised ning mängulised. Eesti keeles pole kahjuks ilmunud ühtegi Péter Esterházy raamatut.

Raamatumessil on plaanis hakata järgmisest aastast välja andma Saksa raamatuauhinda (Deutsche Buchpreis), millega käiks kaasas 25 000 preemiaeurot. Parimat saksakeelset romaani premeeritakse Frankfurdi messi avapidustustel, iga Saksamaa, Austria ja ?veitsi kirjastus võib esitada kaks ilmunud või lähemal ajal ilmuvat raamatut. Saksamaa tähtsuselt teise raamatumessi auhind (Deutsche Bücherpreis) nimetatakse Saksa raamatuauhinnast Leipzigi raamatumessi auhinnaks.

Frankfurdi raamatumess plaanib järgmisest aastast alustada ka suuremat koostööd Berliini filmifestivaliga ?Berlinale?. Eesmärgiks on tihendada kirjastuste ja filmitootjate suhtlemist, et suurele ekraanile jõuaks rohkem huvitavate raamatute põhjal vändatud filme. Eelmisest aastast on Frankfurdis käigus filmi ja televisiooni foorum, nüüd on plaanis avada ka ?Berlinalel? kirjastuste foorum. Lisaks on eesmärgiks sihtgruppide tihedam ühendamine. Koostöö märgiks on ka sel aastal esimest korda raamatumessil üle antud auhind parimale kirjandusekraniseeringule, mille pälvisid filmi ?Monsieur Ibrahim et les Fleurs du Coran? (?Monsieur Ibrahim ja koraani lilled?) prantslastest re?issöörid Michèle ja Laurent Pétin, filmi aluseks olnud samanimelise raamatu autor on Eric-Emmanuel Schmitt.

.

Roomas elav Donald Stewart teatas mõne aja eest, et on leidnud oma samanimelise isa paberite hulgast Ernest Hemingway avaldamata neljaleheküljelise lühijutu, mis läheb detsembris Christie?s juures enampakkumisele.

Lühijutt ?My Life in the Bull Ring with Donald Ogden Stewart? (?Minu elu härjavõitlusareenil koos Donald Ogden Stewartiga?) olevat kirjutatud ?lustlikult ja irooniliselt? ja pidavat avama seninägemata moel Hemingway isiksuse. Kirjaniku perekond on aga keelanud selle avaldamise ning kogu uudis lõhnab rohkem selle järele, et teha lühijutt enne haamri alla minekut võimalikult kuulsaks, et selle eest siis paremat hinda küsida.

.

Septembris meie hulgast lahkunud kirjanikke

24. septembril suri prantsuse kirjanik Françoise Sagan, kes on tuntud eelkõige oma debüütromaani ?Bonjour tristesse? (eesti keeles ?Tervitan sind, kurbus?, 1960; ?Kurbus kummaline tunne?, 1995) läbi, mis ilmus 1954. aastal ja tekitas prantsuse ühiskonnas suure skandaali oma terava ja avameelse stiili pärast. Lisaks on temalt ilmunud eesti keeles veel romaanid ?Un peu de soleil dans l?eau froide? (?Killuke päikest jahedas vees?, 1969, e. k 1995), ?Un certain sourire? (?Eriline naeratus?, 1956, e. k 1960) ?Le lit défait? (?Segiaetud voodi?, 1977, e.k 1994) ja ?Aimez-vous Brahms?? (?Kas te armastate Brahmsi…?, 1959, e.k 1978).

Veel teinegi prantsuse kuulus kirjanik André Stil suri 3. septembril 79-aastaselt. Ta osales aktiivselt prantsuse kirjanduselus, ilmunud on ligi 50 raamatut, samuti on ta kirjutanud telelavastuste stsenaariume. Kuid sama aktiivne oli ta ka poliitikas, kuuludes kommunistide ridadesse. Eesti keeles on ilmunud Stalini preemia pälvinud romaan ?Esimene löök? (1953) ja novellikogu ?Eksililled? (1979).

8. septembril lahkus siit ilmast galeegi luuletaja ja poliitiline kirjanik Manuel María Fernández Teixeiro.