{kreembrülee}

Argo Mund

Üks õigekeelsussõnaraamatu ülesandeid on hinnata keeles laialt kasutatavaid väljendeid ja soovitada vajaduse korral nende asemele ladusamaid või täpsemaid sõnu.   Toidukohtades, kokaraamatutes ja ajakirjanduseski võib märgata prantsuse crème brûlée eeskujul loodud sõna kreembrülee. Eesti keeles pole see aga sugugi loogilise moodustusega liitsõna. Esmalt on vaja teada, et brülee on pruunistatud suhkur, mis on vedeldatud vähese veega. Samuti on tarvis meelde tuletada, et eesti keeles on liitnimisõna põhiosa tagantpoolt esimene ja täiendosa, mis näitab põhisõnaga väljendatu liiki või laadi, asub tema ees, nt käekell on kell, mida kantakse käel, aga seinakell märgib kella, mis on seinal. Kui liigitame autosid, on üks liik kauplusautod, aga kui kauplusi, siis autokauplused.

Sõnast kreembrülee paistab, nagu oleks see kreemi sisaldav või kreemjas brülee. Ent meie peame tähistama hoopis kreemi, mille valmistamisel on kasutatud brüleed. Järelikult peab põhisõna olema kreem ja täiend brülee, seega on õige brüleekreem. See on niisama loomulik keelend nagu kakaokreem, õunakreem ja kohupiimakreem (kaubanduses levinud „kreem kakao”, „kreem õuna” ja „kreem kohupiima” pole korrektne kirjakeel). Brüleed sisaldav jäätis on brüleejäätis, brüleest valmistatud puding on brüleepuding.