Läti ja läti keel

HELIN PUKSAND

Täna on Läti iseseisvuspäev ja seetõttu asjakohane rääkida Lätist ja läti keelest. Kuigi tegemist on naaberriigiga, ei saa öelda, et teame lätlastest piisavalt palju. Ometi on meil nii ajaloos kui ka tulevikuplaanides päris palju sarnast.

Lätis on ligi 1,9 miljonit elanikku, kellest 63 protsenti on lätlased. Suurim rahvusvähemus on venelased (24% elanikkonnast), kuid Lätis elab ka arvestatav hulk valgevenelasi, ukrainlasi, poolakaid ja leedukaid, teisi rahvusi on vähem. Suurele muulaste arvule vaatamata on Lätis üks riigikeel – läti keel, mida räägib umbes 1,5 miljonit inimest. Nagu Eestiski, ei võimalda puudulik riigikeele oskus ka Lätis muukeelsetel lõimuda ning mõjutab ka inimeste karjäärivalikut. Teatavasti soovitakse mõlemas riigis üle minna riigikeelsele haridusele, kuigi paraku pole kummaski 30 aastaga suudetud tagada muu emakeelega inimestele piisavalt head riigi­keeleoskuse taset.

Eestiga võrreldes astuvad lätlased aga hoogsama sammuga: kui Eestis plaanitakse alustada 2024. aastal lasteaia, I ja IV klassiga, siis Läti seim võttis selle aasta septembris vastu seadusemuudatuse, mille järgi peavad kõik riigi koolid ja lasteaiad minema juba 2023. aastast kolme aasta jooksul üle ainult riigikeelsele õppele. Üleminek ei toimu muidugi ühekorraga, vaid järk-järgult: lätikeelse õppega alustavad järgmisel aastal lasteaiad, I, IV ja VII klass, ülejärgmisel lisanduvad II, V ja VIII klass ning 2024. aastal III, VI ja IX klass, nii et 2025. aastast õpivad kõik põhikooliõpilased läti keeles. Niisugune üleminek võimaldab järguti ette valmistada õppeks vajalikku sisu ja selle ka koolis kasutusele võtta. Kuna lätlased alustavad riigikeelsele koolile üleminekuga aasta varem, saab kindlasti neilt õppida, mida võtta eeskujuks ja milliseid vigu vältida.

Peale läti keele õppe on lätlased mõelnud ka sellega kaasnevatele teistele nähtustele. Riigikeelele üleminek ei tähenda teiste keelte unustamist: Läti rahvusvähemuste keelt, kultuuri ja ajalugu saab edaspidi õppida vabahariduse programmide raames, mida rahastavad riik ja omavalitsused. Selle­kohased programmid ja rakendusjuhendid on plaanis aga välja töötada ministeeriumide tasandil. Kuna osal lastel läheb keeleõpe vaevalisemalt, on seadusesse sisse kirjutatud, et laste­aia- ja algklassilastel on riigikeele õppimiseks õigus saada tuge, kui nad seda vajavad. Kui kõik õpilased peavad oskama läti keelt, siis peavad seda muidugi oskama ka õpetajad, ja seetõttu täiendab Läti valitsus õigusakte, mis puudutavad koolijuhtide ja õpetajate kohustuslikku riigikeele taset: koolis töötava inimese läti keele oskus peab olema tasemel C, mis tagab vaba keelekasutuse ja riigi väärtusruumist arusaamise.

Viimase aasta jooksul on Läti valitsus lätikeelsele haridusele siirdumise kõrval üle vaadanud ka muud läti keelt puudutavad seadused, millega tagatakse läti keele hoidmine ja kaitsmine. Läti keel on riigi ainuke ametlik keel ja peaks olema teiste keelte seas eelisseisundis. Plaanis on muuta siiani kehtivat tava kasutada avalikus ruumis, nt poes või ühissõidukites, paralleelselt läti ja vene keelt. Samuti saab ametiasutustes edaspidi kasutada vaid läti või mõnd muud Euroopa Liidu ametlikku keelt. Muudatused ei puuduta inimeste õigust kasutada vajadusel tõlki, rääkida emakeeles häda- või õnnetusjuhtumite korral või kuritegudest teatamisel.

Eesti ja läti keel on suhteliselt väikse kõnelejaskonnaga keeled ja nagu näha, mõeldakse mõlemas riigis oma keelest üpriski samamoodi, muretsetakse sarnaste asjade pärast ning ka tulevikuplaanid on üsna ühesugused. Soovime oma heale naabrile Lätile palju õnne ja edu oma keele hoidmisel ja arendamisel.