Luulesalv
Ma lihtsalt pidin
Ma mõnikord pidanud plaani
ja vahtigi pidanud
ja pidanud peenikest naeru
ja tegema midagi muud
ja veel olen pidanud viisi
ja pidanud minema,
kui miilits mind pidamaks kinni
on vilistand vilega
ja pidanud enda eest kostma
ja pidanud kinni põit
ja pidanud pileti ostma,
kui rongi või bussiga sõit
ja natuke pidanud korda,
kui kord kippund minema käest
ja pidanud mitu korda
ka lubama – täna ei läe,
kus pidada pidu on plaan,
jah, vahel ma pidama saan
ja tee ääres pidanud kinni
ja hoogu, kui käänak on ees
ja pidanud väljagi võtma,
kui natuke kaua olnd sees
ja pidanud silmas ja meeles
ja rääkima välismaa keeles
ja pidanud pesema jalgu
ja pesu, kui pesu on must
ja pidanud sõna, et hoian
su pisikest saladust
ja pidanud teistega sammu,
kui teised on pidanud ammu
ja pidama pidanud vastu
ja pidanud võitlema
ja pidanud vanduma alla,
ei suutnud kui kõike ma
ja pidevalt pidanud lõugu
ja veel rohkem pidanud suud,
kuid lambaid, ükspuha, mis tõugu,
ei ole ma pidanud.
Ma pidanud sünnipäeva
ja pidanud rääkima läbi
ja pidanud vaid oma käega
ma korduvalt ajama läbi,
nii mõnestki pidanud lugu
ja pidanud ühendust
ja pidanud kinni hinge,
kui öö on nii õudne ja must
ja pidanud pausi ja jahti
ja pidanud piiri ja nõu
ja pidanud aru, kas lahti
teed ukse, kui hõikan „hellõu!“
ja pidanud näitama tahet
ja pidanud veidike vahet
ja trüginud ette, kui hoidma
ma pidanuks selgade taha
ja pidanud pikemas tekstis
nii mõndagi tõmbama maha.