Luulesalv – „ma luuletaja olen olen luuletaja“
9. septembril väljus Tartus luuleprõmmu hooaja lõppvoorust Eesti meistrina Joonas Veelmaa. Teise koha pälvis Silver Sepp ning kolmas koht läks Mihhail Boitsovile. Finaalis astusid veel üles Murca, Eliise Selisaar ja Lehto-Tarmo Nuut. Külalisesinejana astus lavale Vašek z Aše (Tšehhi), õhtut juhtisid Toomas Leppik ja Sirel Heinloo. Joonas Veelmaa loal avaldame ühe talle edu toonud luuletustest.
ma luuletaja olen olen luuletaja
ma luuletaja olen olen luuletaja
loov inimene
loovaid mõtteid täis
AUH! AUH! AUH! AUH!
kas keegi uskus et kohe
teksti alguses tuleb koera haukumine?
üks vist uskus
ilmselt ka luuletaja
nii palju mõtteid tiirutab ümber pea kui sa
luuletaja oled oled luuletaja
nagu kärbsed
kopp-kopp kas võib sisse tulla
no tulge-tulge aga siin on juba suht crowded
sõnad seosed läbisegi
kõike sidumas killuke
valu
sedasama valu mida tunnevad ka
lihtsad inimesed aga erinevalt nendest
oskan ma seda sõnastada
nagu niiske vetikas mu nägu
paitab ja piitsutab see tunne
kui mõtlen katrinile kes
kunagi tagasi ei tule
võib-olla poleks pidanud öösel neid
sõnumeid saatma
aga mis sa teed kui
luuletaja oled oled luuletaja
tunded tahavad sõnadesse voolata
järgmise luuletuse pealkiri on nukrus
ja see koosneb ainult pausist mis ei kanna
ma tean et lihtsad inimesed on ka nukrad
aga mina kirjutan sellest luuletusi
ja armastusest luuletan
ja reisimisest luuletan
ja poeskäimisest luuletan
ja üksindusest luuletan kui
keegi mind enam kuskile ei kutsu sest
luuletaja olen olen luuletaja
tipus ootab meid kõiki üksindus
ja üksindus on nagu
puu
ja järv on nagu jõgi
ja sõna on nagu number kui
seda kirjutada näiteks sõnaga
SEITSE
selline on elu kui sa
luuletaja oled oled luuletaja
ma tean et nii mõnigi tavaline inimene
ütleb ka selle luuletuse kohta et
oh täpselt minu mõtted
nagu oleks ise kirjutanud
aga vat ei kirjutanud
võib-olla järgmises elus
siis kui sinagi enda kohta öelda saad et
ma luuletaja olen olen luuletaja