Runolaulu MM

Rolf Liiv

11. septembril toimus Mustpeade majas runolauluvõistlus. Ürituse patroonid olid Eesti ja Soome presidentide abikaasad Ingrid Rüütel ja Pentti Arajärvi. Avalöögi andis soome naisansambel Ketsura, kelle esituslaadi teravakõlalisuses ei puudunud ühisjooned meie euroansambliga Neiokõsõ. Karjala folklaulja Leo Sevets saatis end elektrikandlel, tema joig kõlas ähvardavalt maagiliselt. Talle omaselt ekstravagantse imagoga Aapo Ilvese lauludest ei saanud mina paadunud põhjaeestlasena keelelistel põhjustel suuremat aru, kuid esitus oli sellegipoolest nauditav. Loomakostüümides Lea Kömi ja Eero Peltonen Soomest saatsid end väga originaalsetel instrumentidel ? peos olevaid kive teineteise vastu klõbistades. Hiljem võtsid nad appi ?amaanitrummi, lähenedes esiridade kuulajatele pisut kõhedust tekitavalt. Suurima publikumenu osaliseks sai soome räppgrupp Oppisitio. Rütmiliselt oli esitus sugestiivne, kuigi sõnajada peaaegu eristamatu. Kindlasti oleks soome keele valdaja seda paremini mõista suutnud. Seejärel astus lavale Olavi Ruitlane Tartu NAKist, alustades siira ülestunnistusega, et ta on vist Eesti Vabariigi kõige ebamusikaalsem inimene. Ometi sai ta kitarrile tuurid sisse ning võisime kuulda tugevate lõunaeesti sugemetega laule ja luulet. Kuulajad oleksid otsekui eelkristlikku muinas-Eestise sattunud, kogu kristlik pärand näis haihtununa. Suurema osa õhtust aga sisustasid rahvatantsugrupid ja folkansamblid, kelle entusiasm mõjus publikutki nakatavalt. Võrreldes eelnenud etteastetega, mis mõjusid ürgpaganlikult, tundusid rahvatantsijad kuidagi tänapäevasematena.