Suurepärane ülevaade Eesti XXI sajandi usumaastikust

Nii siin kui ka võõrsil maad võtnud arvamus, et Eesti on maailma kõige vähem religioosne riik, ei pea paika.

HENDRIK VALGMA

Reet Hiiemäe koostatud raamat „Usundid ja vaimsed õpetused Eestis“ võtab ülevaatlikult kokku kõik selle, mis puudutab maagilist ja esoteerilist usupraktikat XXI sajandi Eestis. Teosest leiab aktuaalset ning laiapõhjalist infot budismist kuni Lille Lindmäe õpetusteni. Kokku on raamatus käsitletud sadat usuliikumist. Kasutatud on vastava usundiga seotud sekundaarkirjandust ning teemakohast lisainfot annavad uurimusliku sisuga artiklid. Raamat on varustatud asjakohaste illustratsioonidega.

Teose teeb eriliseks suur hulk kogemuslugusid ning pärimustekste, mis lisavad teosele kaalukust ning sisu. Raamatu eesmärk ongi autori sõnade järgi vaimsete õpetuste valdkonna inimlikustamine ning selle tutvustamine vähem hinnangulisel ja stereotüüpilisel moel, pakkuda abi sektide, vaimsete rühmade ja suuremate religioonide alaharude rägastikus orienteerumisel. Samuti on raamatu puhul tegemist ajastu dokumendiga, ülevaatliku kokkuvõttega usundilise mõtlemise seisust koos tagasivaatega minevikku. Teose lugemine ei eelda teoloogilist haridust ega usukuuluvust, vaid sobib igaühele, keda teema võiks huvitada.

Esoteerikaga seonduvate ühenduste valim on teoses äärmiselt mitmekülgne. Teemade rohkuse ning raamatu piiratud mahu tõttu avardab Hiiemäe usundite käsitelu detailidesse laskumata silmaringi. Eesmärk ei ole olnud teha lugejast ekspert – seesugune talitus ei olekski kogumikulaadse teose puhul võimalik. Siiski on osavalt sõna kasutades ülimalt kompaktselt lugejale ära seletatud rohkem või vähem levinud usundite motiivid ning põhiline tuum. Huvitavalt on kaasatud vaimsed nišiliikumised. Käsitletud pole vaid maailma mastaabis laialt levinud ning tuntud usundeid, vaid teoses on leidnud kajastamist näiteks Lilla Leegi Hoidja Vennaskond ning antakse sissevaade Gunnar Aarma õpetustesse, mille kohta kas või Vikipeedias materjali napib. Teose peamine mõte pole siiski kajastada midagi senitundmatut, vaid tegu on tõestusega, et nii Eestis kui ka võõrsil maad võtnud arvamus, et Eesti on maailma kõige vähem religioosne riik, ei pea paika.

Mõningate teemade puhul aimub autori eriti sügavat huvi. Näiteks õhkub seda hingelooma kujutelmade peatükis avaldatud intervjuust. Umbes kolmkümmend protsenti raamatu tekstist moodustavadki kogemuste kirjeldused. Kogemuslugusid leiab iga käsitletud teema kohta, olenemata liikumise suurusest või omapärast.

Suurte religioonide käsitlemisel on rõhku pandud nende suhestumisele Eestiga. Budismi puhul leiab teosest ülevaate selle usundi leviku kohta XX sajandi Eestis. Samalaadse Eesti-põhise käsitluse leiab ka teiste üldlevinud religioonide ja konfessioonide kohta. Erandiks on hinduism ning taoism, mida on teiste suuremate liikumistega võrreldes vähema detailsusega kajastatud. Autor märgib, et eestlaste huvi hinduismi vastu on läbi aja olnud pigem intellektuaalne, kuid hinduismi juuri leiab tänapäeval Eestis populaarsetest jooga, tantra, ajurveda ja Sathya Sai Baba õpetustest, millest on juttu raamatu teistes peatükkides.

Käsitletav teos annab suurepärase ülevaate Eesti XXI sajandi usumaastikust. Raamat võiks abiks olla neile inimestele, kes proovivad sügavamalt endasse vaadata või on huvitatud erinevatest usuliikumistest Eestis. Raamatut lehitsedes võib kogemuslugusid lugedes leida uusi vaatenurki mitmete elu põhitalade tõlgendamiseks. Tegemist ei ole kindlasti hingeabiraamatuga, vaid pigem teosega, kus on käsitletud mitmesugust usulist praktikat ja tõekspidamisi, millest inspiratsiooni ammutada.

Tallinna krišnaiidid tutvustavad keskaegsete piinariistade muuseumi reklaamivale noorukile vägivalda taunivat mõtteviisi.

Youtube