Sel reedel Sirbis

MARJU UNT: Taskurahaga tulevikku ehitamas
Tervis pole eralõbu, teadus pole eralõbu, loodus pole eralõbu – me kõik vajame neid, et ühiskond hästi toime tuleks.
Mäng katkes väga järsku. Võitjat ei selgunud. Keegi ei tea täpselt, mis juhtus. Tsivilisatsiooni alustalad, vägevate valitsusinstitutsioonidega riigid ei osanud suures määramatuses otsustada, mida oleks nüüd tark teha. Hierarhiad ja käsuliinid olid segaduses. Kommunikatsioon ühiskonna pealikelt ei süstinud lootust, usku ega usaldust. Inimese ürgne reaktsioon ootamatule ohule on: võitle või põgene! Võidelda – aga kellega? Põgenemine on ka tardumine (teen ennast väiksemaks, äkki mind ei märgata!). Tardumus on raske, sest ei tea, mida oodata, mida teha, kuhu suunata oma energia. Selge oli vaid, et mängureeglid korraga enam ei kehtinud. Mäng, mida olime juba aastaid harjutanud, oli ühtäkki hajunud. Kiiruse asemele tuli paus.

ERET TALVISTE: „Balti kaunitarid“, naised, kirjandus ja kriitika
Millal, kus ja kui palju peaks soolist erinevust rõhutama, millal, kus ja kui palju peaks aga rõhku panema universaalsele inimkogemusele?
Baltic Belles. The Dedalus Book of Estonian Women’s Literature. Toimetanud Elle-Mari Talivee. Tõlkinud Adam Cullen, Eva Finch, Jason Finch ja Christopher Moseley. Dedalus, 2019. 234 lk.
Möödunud aastal ilmus Ühendkuningriigi kirjastuse Dedalus sarjas kogumik „Baltic Belles: The Dedalus Book of Estonian Women’s Literature“ (2019) ehk „Balti kaunitarid. Dedaluse raamat Eesti naiste kirjandusest“. Kaheksa aasta eest ilmus samas kirjastuses kogumik „The Dedalus Book of Estonian Literature“ (2011), see on „Dedaluse raamat eesti kirjandusest“.i Viimases on 304 leheküljel 17 autori lühijutud eri ajast: kaks autorit on naised (Maimu Berg ja Eeva Park), 15 mehed, 304 leheküljest on naiste sõnu 22-l (Pargi jutt on 10 leheküljel, Bergi oma 12-l). Niisiis võrdsustab raamat, mis peaks välismaailmale Eesti kirjandusest kui sellisest ülevaate andma, universaalse kirjanduse ennekõike meeste töö, hääle ja kogemusega. Kogumiku on koostanud Jan Kaus, samuti mees. Selleks et rääkida naiste tööst, on palutud naisel, s.o Elle-Mari Taliveel, panna kokku eraldi nišikogumik „Balti kaunitaride“ teostega.
Pealkiri „Balti kaunitarid“ on ühtaegu naljakas ja kurb ning annab põhjust mõelda naiste, kirjanduse ja kirjanduskriitika üle XXI sajandi alguses. Sel teemal on hiljuti meie meedias juttu olnud Postimehe veergudel, Facebooki-grupis „Virginia Woolf sind ei karda“ (VWSEK) ning mujalgi. Ka mina ei arvusta lihtsalt „Balti kaunitaride“ kogumikku, vaid puudutan ühtlasi naiste ja kirjandusega seotud teemasid osutamaks, mille poolest naiste kirjutatud lood on tähtsad, miks naiste esindatus kogumikes on oluline ja miks on vaja feministlikku kriitikat.

MARGUS OTT: Püsitud nimed
Määratlenud Eesti pärimusliku ökoloogilise kooslusena, on Hasso Krullil lootus, et isegi rahvusel võiks (takkajärgi) olla oma otstarve.
Hasso Krull, Imelihtne tulevik. Manifeste ja mõtisklusi 1995–2009. Koostanud Hasso Krull ja Leo Luks, toimetanud Leo Luks. Sarjas „Vabamõtleja“. Kujundanud Arvo Rebane, illustreerinud Ruudu Rahumaru. Vabamõtleja, Tartu 2020. 200 lk
名可名非常名
Nimetatav nimi ei ole püsiv nimi.
Laozi, §1
Nimetu kogukond ja trikster
Igal asjal on kaks otsa, käes- ja väesolev. Käesolev ots on tema kõrvutuv ja järgnevuslik liigendus. Näiteks, et minu keha liigendub organiteks või rakkudeks ning et tal on oma rütmid (uni, veresuhkru tase jne). Või et ühiskonnas on eri ametid ja asutused ning pidustustega markeeritud rütmid, majandustsüklid jne. Teisest otsast aga need liigendused läbistavad üksteist, neil on üksteisega pistmist: mu kehaosad mitte lihtsalt ei vedele üksteise kõrval ja tema rütmi uus faas ei alga eimiskist, vaid nad tungivad mingil määral üksteisesse, läbistavad üksteist. Ja ühiskonnaga samamoodi, üksteisega läbikäimine on üksteisest läbikäimine ses mõttes, et me selle läbikäimisega ka konstitueerime, moodustame üksteist isiksustena.

JÜRI KOLK: Triviaalsusi
Eneseteostus algab hoiakutest, see algab meie pilgust maailmale. Ennekõike algab eneseteostus sellest, millele me tähelepanu pöörame.
Mulle, kes ma turnisin mõnda aega karjääriredelil, tundus kunagi, et võiksin kirjutada sellest ajast raamatu „Sinna ja tagasi. Ühe luuletaja teekond“, aga ma ei andnud mõõtu välja, ei anna praegugi, mitte üheski mõttes. Esiteks ei ole minus luuletajatele ja kanadele omast täiemahulist pühalikkust, siirast vääramatut veendumust, et ainult mina ja mitte keegi teine, nürimeelset usku ja tähtsust, mis sunnib ammu maha käinud poeete munema ikka ja jälle üht ja sedasama muna, muna, mis oli munetud juba ammu enne neid ja mis oli mäda juba siis. Eks ma ju ikka munen ja ma ei väida, et teeksin seda paremini või kiiremini, kõrgemale või kaugemale, lihtsalt seda pühalikkust tundub vähem olevat, seda paratamatut sundi, mu võlupeegel on olnud tõrges mulle meelitusi lausuma, saladuslik hääl ööst või mu enda olemuse urkaist hellitavalt sosistama. Aga mitte luuletamisest ei tahtnud ma rääkida.

MAILA KUUSIK: Roheline raamat, punased küsimärgid
Kas riigi planeerimisvõimekust parandada järjekordsete uuringutega ja ministeeriumi ametnike hulga kasvatamisega?
Anni Konsap, Eleri Kautlenbach, Grete Kindel, Janika Merisalu, Andres Levald, Taivo Tali, Tuuli Veersalu, Tiit Oidjärv, Ruumilise planeerimise roheline raamat. Rahandusministeerium, 2020.
Märtsi alguses ilmus Eesti ruumilise planeerimise roheline raamat, mis „sisaldab ettepanekuid nii planeerimispraktika kui planeerimissüsteemi parendamiseks, keskendudes Eestis planeerimisseaduse alusel toimuvale ruumilisele planeerimisele“.i Raamatu autorid on sõnastanud oma ootused: „Loodame, et siin kirjeldatu aitab kõigil planeeringute koostamises osalejatel täpsemalt mõista ja täita nende ülesandeid hea ruumilahenduse kujunemisel iga konkreetse planeeringumenetluse käigus.“

MERLE KARRO-KALBERG: Kas Rail Balticu riigikohtu lahend annab mõjude hindamisele ja planeerimisele uue suuna?
Juriidiliste peennüansside lihvimine jätab tagaplaanile keskkonnakaitse ja pikaajalise ruumiplaneerimise.
Hiljuti kuulutas riigikohus osaliselt kehtetuks Rail Balticu (RB) maakonnaplaneeringu Pärnumaal. Hoolimata sellest, et kohtuotsusega tunnistati planeerimisprotsess õiguspäraseks, tühistati planeering just keskkonnamõju strateegilist hindamist puudutavate vajakajäämiste tõttu. Kohus tõi välja, et planeeringut koostades ei selgitatud mõju, mida Rail Baltic avaldab trassi kõrval asuvale Luitemaa linnualale. Riigikohtu hinnangul jätsid planeeringu koostajad Rail Balticu trassilõigu kõrval asuva Luitemaa linnuala Natura hindamise õigusvastaselt tegemata, piirdudes üksnes eelhindamisega. RB planeeringu koostajad ja keskkonnamõju hindajad Pille Metspalu, Heikki Kalle, Jaak Järvekülg ja Riin Kutsar räägivad alljärgnevalt, kuidas nad seda kohtuotsust tõlgendavad ning milliseid tagajärgi planeerimisele ja looduskaitsele näevad.

MARTA BAŁAGA: Kes on Jim Carrey?
Näitleja Jim Carrey on avastanud, et teda ei olegi olemas ja see teeb ta õnnelikuks.
Kui Jim Carrey kehastas 1999. aastal kuulsat koomikut Andy Kaufmani (ja tema põrgulikku alter ego Tony Cliftonit) Miloš Formani filmis „Mees kuu pealt“, tundus kõik olevat parimas korras: roll sai suure tähelepanu ja teenis talle teise Kuldgloobuse. See märkis ka murrangulist pööret, millest ta pole kunagi taastunud, nagu selgub Chris Smithi dokumentaalfilmist „Jim & Andy. Imeline teispoolsus“.

AARE TOOL: Veebikontsertide võrgutav väljavaade
Veebikontserte ei saa korraldada lõpmatuseni üksnes missioonitundest ja publiku harimiseks, vaid sellel peab olema majanduslik väljavaade.
Muusika ja veebimeedia omavahelises suhtes koroonakriis midagi enneolematut küllap kaasa ei too, küll aga kiirenevad tunduvalt protsessid, mis on juba mõnda aega niigi aset leidnud. Mõni arvab, et vahepeal populaarseks saanud veebikontserdid kaovad sama ruttu, nagu nad tekkisid. Ma ei usu siiski, et veebindus oli vaid ajutine pinnavirvendus. Selleks et veebikontserdid ja -etendused saaksid juurduda nii, nagu nad vahepeal paistsid juurduvat, peab senises kultuuripraktikas olema ikkagi mingi täitmist vajav tühimik.

MARJE INGEL: Kõrvaklapisport koduarestis
Kui kõigi kuulatud lauljate veebisessioonid professionaalse hoiaku, sisukuse ja muusikaliselt kõrge taseme järgi pingeritta seada, oleksid Kadri Voorand ja Kurt Elling esimeste seas.
Kadri Voorand LIVE 28. V rahvusooperist Estonia veebiplatvormil Elisa Stage. Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand.
Veebikontserdid on moodi läinud. Facebookis ringi lapates või seal mõne sõbraga juttu puhudes popsab iga natukese aja tagant mulle teavitus, et see või teine jälgitav kanal hakkas otsevideot edastama. Püüan järgnevalt meenutada oma viimaste kuude noppeid džässisegustest veebikontsertidest ja need mõttelisse pingeritta seada.

HEILI EINASTO: Tantsija nähtav ja nähtamatu jälg
15 aastat San Francisco Balletis tantsinud Tiit Helimets: „Minu sõnum noortele tantsijatele: ole isiksus, mitte kellegi koopia, inspireeri sellega, et lähed ja teed teistmoodi!“
Tänapäeva balletitrupp on rahvusvaheline. Kui tantsijal on soovi ja võimalust jääda ühe kompanii juurde kauemaks kui hooaeg või kaks ning kui trupp on talle enamat kui vaid hüppelaud lõpp-punkti jõudmiseks, siis saavad kasu kõik osapooled: tantsija ise, kes innustab koreograafe oma isikupäraga, trupp ja kohapealne tantsukultuur.

LEA LARIN: Tuumajaam Eestisse?
Miks on vaja rajada tuumajaam Eestisse, kus puuduvad nii ohutusasutus, vastav seadus kui ka tuumajäätmete matmispaik?
Eesti avalikkust harjutatakse järjepanu mõttega tuumajaamast. Juba teist aastat tellib OÜ Fermi Energia – ettevõte, kes soovib rajada tuumajaama –, avaliku arvamuse uuringuid väikese moodulreaktori kasutamise kohta. Muidugi on avaliku arvamuse uuringud vaid jäämäe tipp, eelmisel aastal tehti koos partneritega kümme eri uuringut analüüsimaks väikereaktori arendamise võimalikkust Eestis.
Mai alguses teatas keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI), et hakkab Fermi Energiaga sõlmitud koostööleppe alusel uurima, kui suurt avariiplaneerimisala vajaks Fermi Energia välja valitud väikereaktori tehnoloogiatel põhinev tuumajaam.
Eesti tippfüüsiku Martti Raidali juhitav töörühm hindab nelja reaktoritüübi puhul kiirguse levimise võimalikkust väljapoole reaktorit ning arvutab rahvusvaheliste standardite alusel iga reaktoritüübi kohta vajaliku avariiplaneerimisala suuruse. Uuring avaldatakse 2021. aasta jaanuaris.
Kas Eesti vajab tuumaenergiat, millisest reaktorist käib jutt ning millised on võimalikud ohud,
räägivad Fermi Energia OÜ asutaja ja juhatuse liige Kalev Kallemets (PhD), füüsikust KBFI vanemteadur Andi Hektor ja materjaliteadlane Marek Strandberg.

ART LEETE: Komi animismi agendid
Loomad võivad näha vaime, keda inimesed ei näe, ja neid vaimude rünnakute eest kaitsta. Inimesed ei saa jumalate ja vaimudega suhtlemisel loomadele ligilähedalegi.
Kui kuulan komi jahimehi, siis keskenduvad nad jutustades justkui ainult küttimise ainelisele küljele. Kõneldakse sellest, milliste liigutustega karu- või naaritsapüünis üles seada, kuidas hiilida ligi metsisele, kuidas teder paljakäsi oksalt napsata või maadluses metsiku põhjapõdraga peale jääda – jutuks on ainult konkreetsed nipid, midagi vaimset kuulda ei ole.

Arvustamisel
Hasso Krulli „Imelihtne tulevik. Manifeste ja mõtisklusi 1995–2009“
kogumik „Eesti novell 2020“
Hišām ibn Muhammad ibn as-Sā’ib al-Kalbī „Ebajumalate raamat“
Kadri Voorand LIVE
näitused: Albert Gulgi ja Priit Pangsepa „GP“, Robin Nõgisto „Tsenseeritud tegelikkus“
mängufilmid „Suvetüdruk“ ja „Meie kaks“