Sel reedel Sirbis

Sirp nr 40

Sirp

Sirp 80!
Sel nädalal tähistab Sirp 80 aasta möödumist Sirbi esimese numbri ilmumisest. Arginumbri vahel ilmub ka erileht, mille sisu moodustab ühtlasi reedel, 9.10 kell 15 Balti jaama tunnelis avatava näituse “Hulgad”. Teise sünnipäevanäituse, Piia Ruberi fotodest “Tõsted, Sirbi portreed” avame Telliskivi loomelinnaku väligaleriis reedel kell 16.

Ülo Tuulik, „In vino veritas“
Noorte loojate retseptid rahva ravitsemiseks trükiti ära Loomingus, Nooruses, Loomingu Raamatukogus ning Sirbis ja Vasaras.

Paavo Matsin, „Asjade sügis“
Selle sügise püünel pole asjad mitte ainult esikohal, vaid juhivad inimesi ka emotsionaalselt. Seekord siis jälle igivanad maskid.

Anneli Mihkelev, „Kalju Lepiku kojujõudmine“
Mõnestki noorest kirjanikust, kes said loometeed alustada alles võõrsil, kujunesid ometi eesti kultuuri alalhoidjad ja koguni uuendajad.

Anni Martin, Esta Kaal ja Katrin Aava, „Peategelane Tallinn“
Andrei Tarkovski tõi „Stalkeriga“ tallinlase teadvusesse trööstitu tööstusmaastiku ilu. Kas Christopher Nolan on teinud sama Tallinna modernistliku ja postmodernistliku arhitektuuriga?

Merle Karro-Kalberg küsitleb Tartu linnaarhitekti Tõnis Arjust
Tõnis Arjus: „Aina enam oodatakse ja küsitakse kesklinnas tarbimisvabu ruume, kuhu saab ilma midagi ostmata sisse astuda.“

Jüri Saar, „Poliittervisest meil ja teisel pool ookeani“
Eesti poliitika meenutab miniatuuris seda, mis toimub praeguse Ameerika presidendi ümber, kelle kaitsetaktika on vastaste pidev üllatamine uute väljakutsetega, mida nood usinalt hukka mõistma asuvad.

Ülo Mattheus, „(Enese)abiks neile, keda poliitika kahjustab“
Peab olema kas pime, küüniline või väga truu võimujünger, et eitada poliitilise kultuuri allakäiku.

Mait Laas, „Parema elu nimel“
Heino Pars leidis animatsiooni kujundiloome poeesias võimaluse oma elutahte väljendamiseks.

Eero Epner, „Ekspressioonideta ekspressionism“
Edith Karlson on asetanud oma sõrmeotsad sinna, kus sõnad, ideoloogiad ja uskumused on kaotanud igasuguse usutavuse ning võimaluse olla.

Lilian Hiobi intervjuu Neeme Lopiga
Neeme Lopp: „Kaasaegne kunst peab Jean Baudrillard’i küsimuseasetusega kogu aeg silmitsi seisma, olema valmis sellele pidevalt vastama. Ka enese ees.“

Jaan Elken, „Viimane mohikaanlane“
Mark Soosaarele on inimeste usaldamine, suusõnaliste kokkulepete pidamine ja usk kõikevõitvasse kultuuri karuteene osutanud.

Tuul Sepp „Evolutsioonibioloogiline pereelu“
Suured pered ei ole tublid sellepärast, et nad on otsustanud palju lapsi saada. Nad on sellepärast palju lapsi saanud, et nad on tublid.

Art Leete, „Komi nõiad, kommunistid ja teadlased“
Komi nõidus on jõudnud helesinisele ekraanile, mis näitab, et komi nõidade kuulsus levib üha laiemalt, Komimaa piiridest kaugemalegi.

Arvustamisel
Baudrillard’i esseekogu „Kunsti vandenõu“
graafiline romaan „Hukkunud Alpinisti hotell“
köitekunstinäitus „Scripta manent“
kontserdid „Olav Ehala 70“, „Ülemlaul vaimsele vaprusele“ ja „Scrapyard“
pärimusmuusika lõikuspidu
lavastused „Jõgi“, „Kuni armastus peale tuleb“ ja „Lehman Brothers“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht