Sel reedel Sirbis

Sel reedel Sirbi vahel  Eesti Kultuurkapitali 2020. aasta IV jaotus.

Kultuur algab heasoovlikkusest eksijate suhtes. Meelis Oidsalu intervjueeris näitleja Henessi Schmidti. HENESSI SCHMIDT: „Kui tahta maailma muuta, tuleb leida tasakaal idealismi, pragmatismi ja terve huumori vahel.“
Peale osatäitmise filmis „Talve“ (režissöör Ergo Kuld) mängis noor vabakutseline näitleja Henessi Schmidt äsja lõppenud aastal VAT-teatri kahes uuslavastuses: septembris esietendunud „Romeos ja Julias“ (lavastaja Aare Toikka) oli tema kehastada Julia ning novembris lavale jõudnud „Tallinnville’is“ (lavastaja Helen Rekkor) viis erilaadset rolli.

KAJA KANN: Uus teater 
Teater on teater. Nii nagu inimene on inimene. Neil on ühised tunnused, aga seejuures ka palju erinevusi. Mees või naine, laps või täiskasvanu, nad kõik on inimesed. Mina käsitlen teatrit kui üldmõistet, mis tähendab, et see hõlmab igasugust lavalist situatsiooni, kus on pealtvaataja.
Arusaamatus, miks me uut teatrit ära ei tunne, algab sellest, et ta ei arenenud välja eelmisest, meil nähtunud traditsioonist, vaid potsatas ühel päeval täiesti ootamatult keset Eesti teatripõrandat. Ilma perekonnanime ja sugulussidemeteta. Eriti intelligentsele teatrijälgijale tundub ta ahvina – amatöörlik inimene, kes pole päris inimene. Kui ta veel veidi pingutaks, ehk saaks temast kunagi inimene.

MARI-LIIS VANEM: GALERIIKÄIK. Düstoopia ja suletud ruumid
Pandeemia tõttu on Tallinna galeriid ja muuseumid suletud kuni 17. I, Draakoni ja Hobusepea galerii näituse eksponeerimisaega pikendatakse.  
Olesja Katšanovskaja-Mündi näitus Tallinna Linnagaleriis „Hetkes olemise jäljed“ 17. I, Maret Olveti näitus „Metsamüüt ja müstiline sõõr“ Vabaduse galeriis 4. – 28. XII 2020, Britta Benno näitus „Ruinenlust Lasnamäel“ Hobusepeas 25. XI – 14. XII 2020, Erki Kasemetsa näitus „Karl Marx loomariigis“ Draakonis 15. XII 2020 – 9. I, näitus „Murtud sümmeetriad“ Kumus kuni 21. II  ja Mall Parise näitus „Lõpmatus“ Hobusepeas 15. XII 2020 – 11. I.

Karl Marx loomariigi eesotsas. Johannes Saar intervjueeris kunstnik Erki Kasemetsa.
ERKI KASEMETS: „Tahtsin tavapolitiseerimise asemel kujutada loomkonda pigem Marxi käpaalusena, et loomad väljendaksid marksistlikke võrdsusideaale.“
Erki Kasemetsa isikunäitus „Karl Marx loomariigis“ Draakoni galeriis, pandeemia tõttu on galerii suletud kuni 17. I. 
Kunstnik Erki Kasemets viskab villast – nii tundub esmapilgul – ja heidab kinda inimkesksele mõtlemisele, nagu selgub tagantjärele.

JÜRI SAAR: Trumpi ja EKRE poliitseikluse anatoomia
Ääretult rumal oleks senist käitumisjoont poliitikas jätkata, kõik muud võimalused on paremad. On selleks siis uus koalitsioon või erakorralised valimised.
6. jaanuaril 2021. Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis toimunud ärevad sündmused saavad kindlasti kriminaalõigusliku hinnangu ja praeguseks on juba alustatud mitukümmend uurimist. Pole kahtlustki, et nende käigus selgitatakse välja mässukatses otseselt osalenud isikud, samuti need, kes seda vägivalda mahitasid, ja ka need, kes seda mingil põhjusel oma ametikohustusi mittetäites võimaldasid. Ameerika kriminaal-justiitssüsteem on piisavalt võimekas ja nagu näitavad varasemad kogemused, tulevad õiglased otsused kiirelt.

KRISTO TAMM: Hongkongi mitu sajandit ellujäämisvõitlust
Hiina eesmärgiks on kohaliku identiteedi demonteerimine ja selle asendamine Kommunistliku Partei propageeritava määratlusega ühisest hiina identiteedist.
1997. aasta 30. juuni. Hongkongi suvises paduvihmas kõlab torupillide saatel šoti rahvaviis „Auld Lang Syne“, millele tuhanded pealtvaatajad sentimentaalselt kaasa ümisevad. Nad on tunnistajaks ajaloolisele sündmusele: viimast korda marsivad nende silme ees Briti sõjaväelased ning ligemale 160 aastat saarestiku kohal lehvinud Ühendkuningriigi lipp langetatakse igaveseks. Kalurikülast kosmopoliitiliseks maailmalinnaks kasvanud Hongkong antakse üle Hiina Rahvavabariigi koosseisu.

MÄRT LÄÄNEMETS: Aasia sajand I
Ida-lääne diskursus on puhtmentaalne kategooria, tegelikkuses ei ole seesugust piiri, ei geograafilist, geopoliitilist ega kultuurilist kunagi olnud.
XXI sajandit on juba mõnda aega esile tõstetud kui Aasia sajandit. „Maakera pöördub itta!“ on saanud taas loosungiks, mille meelsasti heiskavad nii majandusest kui ka mõtteviisidest rääkijad. „Õhtumaa allakäik“ tundub olevat juba tagasipöördumatu ja meil õhtumaalastel, vana Euroopa asukatel paistab ainuke võimalus üleilmses konkurentsis ellu jääda Aasia sajandisse võimalikult sujuvalt – ja kasumlikult – sisse elada. Ärikeeles tähendab see kehtestada ennast Aasia turgudel. Sest majandus ja äri on ju tänapäeva diskursuse keskne teema, a ja o – muu on kõrvaline ja õigustab ennast ainult sedavõrd, kuivõrd aitab kaasa pühale äritegevusele ja kasumi teenimise eesmärgile. Seda tehes või vähemalt teha püüdes seisame aga üha sagedamini tõdemuse ees, et Aasias edukas olemiseks peame omaks võtma Aasia mängureeglid. Meeldib see meile või mitte.

JANEK KRAAVI: Post-sõnastik LIV Immersioon
Kuuldes või lugedes kuskilt sõna „immersioon“, meenub mulle kõigepealt 2013. aastal Kiasma hittide näitusel eksponeeritud Jacob Dahlgreni installatsioon „Imeline abstraktsioonimaailm“ („The Wonderful World of Abstraction“). Eemalt vaadates oli tegemist alumiiniumist raamile kinnitatud 32 000 eri värvi siidiribaga, millest moodustus kuubikujuline väliselt lihtne meeleolu tõstev ja lõbus objekt. Kuid kuubik pakkus ka interaktiivse kogemuse: seda võis puudutada ning veelgi enam – teosesse sai sõna otseses mõttes sisse minna. Näituse külastaja võis sukelduda värvidesse, tunda värvilist siidi silmalaugude või nahapinna vastas, kogeda, et distants teose ja vaataja vahel läheb üle loomingulises mängus kaasategemiseks, sest tema keha ja teadvus oli haaratud eripäraste tehniliste vahenditega loodud kunstlikku ruumisuhtesse.

TRIINU ARAK: Kas teate, et Tartus tegutseb 130 koori?
Lühikese inventuuriga Tartu koorielus kerkis palju küsimusi nii kohalikul kui ka riigi tasandil. Miks sünnivad uued koorid? Mis sunnib koori tegevuse lõpetama?  
Eesti kõige populaarsem harrastuskunst on juba aastaid koorilaul, millega 2019. aastal tegeles 37 000 inimest. Võrdluseks: rahvatantsuga tegelevad samuti paljud – üle 20 000 inimese. Samasse suurusjärku jäävad populaarsemad spordialad jalgpall, kulturism ja fitness. Kõige populaarsem spordiala oli 2019. aastal 26 000 harrastajaga võimlemine (aeroobika, rühmatreeningud, iluvõimlemine jms). Seega hõlmab laulukoorides laulmine suurt osalejate arvu. Teadaolevalt ei ole meie kooritegevust põhjalikult kirjeldatud. Siinkohal annan Tartu koorilaulu valdkonnast aastatel 2017–2019 lühikese ülevaate, mis põhineb minu samasisulisel uuringul. Peamiselt kirjeldan täiskasvanute koore.

Luulesalv. Aapo Ilves
Henrik Visnapuu nimeline auhind ootab kandidaate

TSIPE AAVIK, VIRVE SÕBER: Glüfosaadisaaga jätkub
Hiljutise raporti järgi on Eesti põllumajanduses kasutatavad glüfosaadikogused tavapõllumajandusmaa pindalaühiku kohta Euroopa keskmisest kõrgemad.
Hoolimata täienevast teadmistepagasist pestitsiidide (taimekaitsevahendite) kahjulike mõjude kohta on nende kemikaalide, sh glüfosaadi, kasutamine Eestis viimase kümne aasta jooksul üha kasvanud (vt joonist). Glüfosaat on põllumajanduses laialt kasutatav umbrohutõrjevahend, mis on peale sihtorganismiks olevate taimede mürgine ka paljudele teistele organismirühmadele. Paar aastat tagasi avaldas professor Ülo Niinemets Sirbi veergudel põhjaliku ülevaate glüfosaadi kui ühe nii maailmas kui ka Eestis enim kasutatava pestitsiidi keskkonna- ja terviseriskidest, sh selle võimalikust kantserogeensusest. Alljärgnev annab ülevaate selle kohta, kas pärast artiklisarja ilmumist on toimunud mingeid muutusi glüfosaadi kasutuses ja regulatsioonides. Samuti heidame pilgu sellele,  mida öeldakse uusimas teaduskirjanduses glüfosaadipreparaatide keskkonna- ja terviseriskide kohta.

MALLE MAIDLA, MAAJA VADI: Kuidas alluvad juhti tajuvad?
2020. aasta kevadtalvel viidi läbi uuring, mille abil analüüsiti Eesti tootmisettevõtete tegevjuhtide näitel mõju saavutamist.
Algaja juhina esitavad paljud endale küsimuse, kas ma olen selline juht, keda alluvad hindavad või kas ma vastan nende ootustele. Peale omanike hinnangu on see inimlikult mõistetav küsimus, sest tagasiside on kõigile tähtis. Valdavalt eelistame head hinnangut, kuid kõigile juht meele järele olla ei saa. Tulemuslikuks juhtimiseks on vaja mõista oma meeskonnaliikmete ootusi ja vajadusi. Kes ja milles tajub juhti ühtmoodi või erinevalt? Mõned hinnangud võivad sõltuda hindaja üldisest seadumusest, soost, east või kogemustest, aga isegi vähem konkreetse juhi rollikäitumisest.

Ükskord Itaalias. Marina Richter intervjueeris filmihelilooja Pino Donaggiot.
Pino Donaggio: „Enne heliloojaks saamist ei pööranud ma muusikale filmides üldse mingit tähelepanu.“
Üht suuremaist elavaist filmiheliloojaist Pino Donaggiot seostavad žanrifilmide fännid loomulikult selliste meeste nagu Dario Argento, Ruggero Deodato, Lucio Fulci, Aldo Lado, Carlo Vanzina, Pupi Avati, Carlo Lizzani ja Michele Soavi giallo-klassikaga, aga teda tuntakse sama hästi ka Brian de Palma heliloojana või Joe Dante värinafilmide (nt „Piraajad“ või „Ulg“) heliriba loojana. Peale mainitute meenuvad veel Herb Freedi peaaegu unustatud varased filmid „Painajad“ ja „Teispool kurjust“ (ainukesed, mis vaadata kõlbavad), Don Mancini „Chucky seeme“ või „Kaks kurja silma“, Argento ja George C. Romero ühistöö. Ja need, kes on kursis Tinto Brassi loominguga, teavad täpselt, millises tema sekspluatatiivse filmograafia peatükis Pino Donaggio muusika rolli mängib.

ART LEETE: Komi nõia äripäev
Maailm pakub nõidumiseks paremaid võimalusi kui varem, nõidadele on avanenud sootuks avaram tegevusväli.
Vanasti eeldas komi nõidus teatud liiki vahetut meelelist kontakti – pilgu, sõna või puudutusega. Nüüd tegutsevad nõiad globaalsel areenil ja nende teenused on ligipääsetavad virtuaalses ruumis. Kohanemine toob aga kaasa küsimused nõiduse autentsusest.

Arvustamisel
Elo Viidingu „Mina kõnelen kirjandusest“
Andres Ehini „Kimbuke sinilolli“
Juhan Voolaiu „Tartu 1971–1983. Jõmpsika mälestused“
Øyvind Rangøy „Oled ikka veel see poiss“
näitused: „Sisearhitekt Aulo Padar. Märgilised interjöörid“ ja „Väino Tamm 90“
veebikontserdid: ERSO „Ester Mägi 99“ ja sarja „Heli ja keel“ „La fabbrica illuminata. Mõtisklusi agnostitsismist“
Al ja Taje Paldroki näitus „Apokalüptilised maastikud“
Eike Epliku, Art Allmäe, Edith Karlsoni, Anna Mari Liivranna ja Johannes Luige näitus „Heade mõtete kodu“
Tartu Üliõpilasteatri „Valgustaja“
Sari „Eesti lood“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht