Sel reedel Sirbis

Müüdiloome on kunstniku üks põhieesmärke Erkki Juhandi vestles Olga Tobrelutsuga
Olga Tobreluts: „Miski ei tõotanud enne Ukraina täiemahulist sõda tragöödiat, kuid ma ei suutnud lõpetada pinges kehade ja surevate noormeeste maalimist.“
Olga Tobrelutsu näitus „Uus mütoloogia“ Eesti Rahva Muuseumis kuni 16. IV, kuraatorid Erkki Juhandi ja Reet Mark.
Olga Tobreluts (sünd 1970) alustas kunstnikukarjääri Peterburis, ent nüüd elab Ungaris. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud interdistsiplinaarne kunstnik ning tema töid on eksponeeritud Londoni Tate Modernis, New Yorgi Momas, Stockholmi Moderna Museetis ja mujal. Kunstniku töid on omandanud Moma, Mario Testino fond jt mainekad kunstiasutused. Esimest korda sai tema töid Eestis näha 2001. aastal näitusel „Peterburi uus kunst“. ERMi näitusel on väljas maalid, nende seas spetsiaalselt ERMi näituseks tehtud kümneosaline suurmaal „Harmagedoon“, ja videoinstallatsioon.

Mäluarhitektuuri looja. Anu Soojärv vestles Tszwai Soga
Tszwai So: „Kollektiivsed emotsioonid on eksistentsi osa ja neil peaks olema koht meie elukeskkonna kujundamises, ka arhitektuuris.“
Tszwai So (s 1981) on Hongkongist pärit arhitekt, kellele on südamelähedane mälupaikade projekteerimine ja mõtestamine. Kohtusin Soga Eesti Mälu Instituudi rahvusvahelisel konverentsil „Kommunistliku terrori nekropol“, kus arhitekt tutvustas oma viimatist suurprojekti: esimese üleeuroopalise XX sajandi totalitarismiohvrite memoriaali kavandit „An Echo in Time“ ehk „Kaja ajas“, mis võitis 2018. aastal Euroopa Mälu ja Südametunnistuse Platvormi korraldatud ideekonkursi. Rääkisime Soga mäluarhitektuurist, mäletamisest ja mälestamisest ega saanud üle ega ümber ka punamonumentide teemast.

Kaplinski luule jõud peitub selle läbipaistvuses. Mathura vestles Gili Haimovichiga
Iisraeli tõlkija Gili Haimovich võrdleb Jaan Kaplinski luulet aknaklaasiga, millelt nähakse peegeldumas iseennast – nagu ka armastuse puhul.
Läinud aasta lõpul ilmus Iisraelis Jaan Kaplinski mahukas heebreakeelne valikkogu „Tolm ja värvid“ („אבק וצבעים“). Olin raamatu kaaskoostajana kohal Tel Avivis esitlusel, kus tõlkija Gili Haimovich pälvis töö eest Eesti välisministeeriumi tänukirja, ka teos ise on leidnud juba palju positiivset vastukaja. Vestlesime raamatu esitluse järel selle üle, mida Kaplinski luule praeguses maailmas tähendab ning milline väärtus on üldse luule tõlkimisel.

KADRI SIMM, KAIRI KREEGIPUU, ANDRES SOOSAAR, RAUL KANGRO: Eetiline teadus on hea teaduse eeldus ehk Teaduseetika nõustamise kogemus TÜ näitel
Teaduseetikast räägitakse viimasel ajal sageli nii Eestis kui ka mujal riikides. rahvusvaheliselt. On näha suundumust, et valdkonna eetikastandardid fikseeritakse kirjalikult vastavates dokumentides ning neid püütakse dokumendile heakskiidu andnud institutsioonides realiseerida. See praktika erineb varasemast, kus eetikapõhimõtteid õpiti pigem mitteformaalselt, näiteks autoriteetide eeskuju järgimisega. Eesti hea teadustava võeti vastu 2017. aastal, aga ükski deklaratiivne dokument ei taga iseenesest siinse teaduse eetilisust. Selleks peab see dokument olema elav: seda tuleb teada ja tunda, selles sisalduvaid väärtusi tuleb õpetada alustavatele teadlastele ning tegevteadlaste igapäevane tegutsemine peab neist põhimõtetest lähtuma. Erialaüleste eetikanormide ühtlustamiseks, hea teadustava elluviimiseks ning toetamiseks on Tartu ülikoolis igal valdkonnal oma hea teadustava nõustaja. Võtame allpool kokku oma senise, peaaegu kolmeaastase nõustajakogemuse.

HELI REIMANN: Mees, kes oli sama uudishimulik kui tema kass
Valter Ojakääru 100. sünniaastapäeval tema tegemistele tagasi vaadates saab taas kinnitust väide, et inimvõimetel pole piiri. Tema 93 aasta pikkuse elukaare alla mahtuvate saavutuste loetelu on pikk ja võimatu on nende hulgast välja sõeluda kõige olulisemat. Tegemist oli ajalookirjutaja, raadio ja kirjutava meedia ajakirjaniku ning helilooja ja saksofonistiga, kelle arhiivikogu teatri- ja muusikamuuseumis koosneb 167 kaustast ning kelle nime peale annab ERRi arhiivi otsingumootor 1318 viidet. Kõigi Ojakääru tegemiste ühendav lüli on suuremal või vähemal määral kirg džässi vastu, mis sai alguse lapsepõlves, kui ta kuulis raadiost äsja areenile ilmunud Count Basie ja Benny Goodmani muusikat.

SANDRA JÕGEVA: Millest mõtled? Tee kadunud linna
Residentuur Molini di Trioras Põhja-Itaalia Liguuria maakonnas, mis pühendatud Eesti kunstnike Malle Leisi (1940–2017), Villu Jõgeva (1940–2019) ja Andrus Joonase (1970–2021) mälestusele.
21. II, täiesti juhuslikult Malle Leisi ja Villu Jõgeva 54. pulma-aastapäeval, alustasime Frankfurdi kaudu lendu Nizzasse, Põhja-Itaalia Liguuria maakonnas asuvasse Arma di Taggia linnakesse. Eesmärk oli järgmisel päeval, 22. II aset leidev notaritehing, et osta kolme peale Arma di Taggiast 24 kilomeetri kaugusel asuvas keskaegses mägikülas Molini di Triora XIX sajandi lõpus ehitatud majas 80ruutmeetrine kolmetoaline korter. Meie seltskond koosnes erakorralise meditsiini arstist ja Tartu ülikoolis meditsiinitudengeid õpetavast Triinu Keskpaigast (ühtlasi kunstikoguja) ning Malle Leisi ja Villu Jõgeva pärijatest Henrik ja Sandra Jõgevast.

Arvustamisel
Jaan Kaplinski „Teiste jõgede taga. Kolm viimast raamatut“
Valdur Mikita „Mõtterändur“
Elisabeth Heinsalu „Kui ma olin udu“
Thilo Sarrazini „Piirideni jõudnud riik“
Michael Knowlesi „Suletud suud. Kontrollitud sõnad, kontrollitud mõtted“
Daniel Kahnemani, Olivier Sibony ja Cass R. Sunsteini „Müra“
festival „Art of Cello“
kontsert „Kõla ja kõlar“
näitus „Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel“
kogumik „Marge Monko. Veatu, õmblusteta“
Sarah Mooni näitus „Püsipunktis“
Vanemuise „Kirsiaed“, „Sipsik“ ja „Mägede iluduskuninganna“
Jaan Kruusvalli ja Jüri Kaldmaa „Igatsused. Teadagi kelle järele“
Liisi Hindi „Ka vaikus oli väljakannatamatu“ ja Unholy Trinity „So You Think You Can Dance“
mängufilmid „Taevatrepp“ ja „Vaal“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht