Sel reedel Sirbis

„Ühe ja lõpmatuse vahel“, Juhan Soomets Holger Looduse näitusest Peet Kask, „Maksuküüru saab kaotada nii, et see läheb riigikassale maksma null eurot“ Mirt Kruusmaa, „Mõelgem loomingulisemalt lastetu ja töökohustuseta tulevikule“ Heli Reimann, „Siis, kui „Jazzkaart“ veel polnud“ Mareli Reinhold, „Konkreetne, külm ja vaatlev“ Art Leete, „Lääne-Siberi põliselanike naftamässud“ Eneli Kindsiko, Helen Poltimäe, „Mida rohkem, seda uhkem. Mitmest intervjuust piisab?“ Peep Ehasalu, „Soome kirjandusaasta auhinnatud“ Margus Ott, „Argidialektika XVI. Mõnulemine ja pingutamine“ Intervjuu tehnikaülikooli rohepöörde nõuniku Pärtel-Peeter Perega Tartu valla arhitekti Egle Nõmmojaga filmi „Tagasi Seouli“ lavastaja Davy Chouga

Sirbi vahelt leiad Eesti Kultuurkapitali 2023. aasta I jaotuse vihiku

JUHAN SOOMETS: Ühe ja lõpmatuse vahel
Holger Looduse „18 kevadist hetke“ on lihtsa, kuid geniaalse idee ja perfektse teostusega näitus, millest osasaamine nõuab aega ja vaimset pingutust.
Holger Looduse näitus „18 kevadist hetke“ Kai keskuses kuni 30. IV.
Teekond Noblessneri galeriidesse on tugevalt eelhäälestatud: konkurentsitult uhkeim mikrorajoon, mille iseloomulikke eksterjööre kasutavad taustapildina luksusbrändid, profiilipildina ka edevam rahvas, juhul kui Bali, Dubai ja Tenerife vaated on ammendunud.

PEET KASK: Maksuküüru saab kaotada nii, et see läheb riigikassale maksma null eurot
Maksuastmete küsimuses on Reformierakond ja Isamaa olnud aastakümneid omaenda loodud dogma kammitsais.
Reformierakonna üks valimislubadusi oli kaotada üksikisiku tulumaksuseadusest maksuküür. Ilus ja vajalik lubadus, aga kahjuks on selle elluviimine paariks aastaks edasi lükatud põhjendusega, et maksuküüru kaotamine läheks liiga kalliks muudatuseks. Enne tuleks riigi eelarve tasakaalu, õigemini, sellele lähemale viia. Kui maksuküüru kaotamine oleks riigikassale kallis, siis ei jää praegu tõesti muud üle kui oodata. Aga maksuküüru saab ka nii kaotada, et see riigi rahakotti õhemaks ei tee.

MIRT KRUUSMAA: Mõelgem loomingulisemalt lastetu ja töökohustuseta tulevikule
Oleks iseäralik isikliku vabaduse ettekäändel halvustada vanemlusest loobunuid kui liigisekaid.
Viimaks olen ise selles eas, mil need teemad rohkem kõrva riivavad, kuid viimastel kuudel on meedias üha enam esil konflikt inimeste soovide, näiteks vähem töötada ja lapsi saada, ning riigi sotsiaalteenuste pakkumise vahel. Ma pole veel täielikult veendunud, kas tegu on tõelise konfliktiga või võimetusega demograafilise kriisi (juba sõna „kriis“ surub nähtusele peale konfliktiolukorra) üle loominguliselt, panetunud loogika priilt mõelda. Arvutus on aga igavalt tervemõistuslik ja kõigile teada: vähem tööealisi võrdub vähem makse, mis omakorda tähendab, et soov vähem lapsi saada ja vähem töötada on probleem.

ILMAR VENE: Immanuel Kanti kirjad. Filosoofi 299. sünnipäevaks
Iga Kantilt pärinev paberileht hakkas omaette väärtuseks muutuma alles XIX sajandi viimase kolmandiku aegu, kui oli kaikunud üleskutse „Tagasi Kanti juurde!“.
Prantsusmaa rahvusraamatukogu kohta saab lugeda, et seal peetavat suurimaks rariteediks Pascali „Mõtete“ autograafi. Bibliotheca Universitatis Tartuensis ei suuda Euroopa metropoliga võistelda, kuid ometi leidub ka Tartus manuskripte, mida sobiks võtta Pariisis asuva uunikumi analoogina. Jutt käib Immanuel Kanti kirjavahetusest, nii hunnitust vaimuväärtusest, et see oli pikemaks ajaks laenatud Saksamaale, kus tegeldi Königsbergis tegutsenud suurmehe teoste ja kirjavahetuse üllitamisega.

HELI REIMANN: Siis, kui „Jazzkaart“ veel polnud
Sama kirev, kui on küpsest noorusest pulbitsev „Jazzkaar“, on kogu Eesti džässifestivalide traditsioon, mis sai alguse rohkem kui seitse aastakümmet tagasi.
„Jazzkaar“ ja aprill käivad Eestis kokku nagu PÖFF ja november või vabariigi aastapäev ja veebruar. Juba 34 aastat tuksub kevadine ootusärevus õõtsuvate džässirütmide tempos. Festival on pidu, loob uue aegruumi, parema maailma, mis eristub argitoimetustest, -kogemustest ja -tähendustest.

MARELI REINHOLD: Konkreetne, külm ja vaatlev
Elame digirevolutsiooni ajal, seda nii igapäevaelus kui ka kunstis. Kunsti ja selle välja ei jäta puutumata ei tehisintellekti loodu ega vestlusrobotii abi kunstikriitika kirjutamisel. Revolutsioonile omaselt kätkeb ka digirevolutsioon endas keerulisi nüansse ning selle lõpptulemust on võimatu ennustada. Siin on aga esimene konks ses suures ja keerulises loos: katsetasin nimelt tehisintellekti võimekust kritiseerida tehisintellekti loodud kunsti.

25 aastat varjatud valu. Tristan Priimägi vestles Davy Chouga
Nüüd eesti kinodes jooksev „Tagasi Seouli“ on üks eelmise aasta paremaid prantsuse filme. Või, kas siis ikka on prantsuse film? Režissöör Davy Chou on kambodža päritolu, aga Prantsusmaal sündinud ja üles kasvanud, „Tagasi Seouli“ aga toimub hoopis, nagu pealkirigi ütleb, Lõuna-Koreas. Film oli Kambodža nominent parima rahvusvahelise filmi Oscarile, ja kui see kõik tekitab mõningat segadust, on see igati kohane, sest „Tagasi Seouli“ räägibki identiteedi lõhestumisest läbi ühe julge ja mitmetahulise naiskarakteri.

Loe ka mängufilmi „Tagasi Seouli“ arvustust!

Suure sihini viib palju väikeseid samme. Merle Karro-Kalberg vestles Pärtel-Peeter Perega
Mõni nädal tagasi valmis sektoritevahelise koostööplatvormi SA Rohetiigri eestvedamisel „Ehituse teekaart 2040“, kus antakse jõuliselt juhiseid, mida ja kuidas teha, et vähendada valdkonna CO2 jalajälge.
Tegevuskava koostaja, tehnikaülikooli rohepöörde nõunik ja värske riigikogu liige Pärtel-Peeter Pere toob välja, et CO2 suure jalajälje on põhjustanud meil suuresti valglinnastumine, ning selgitab, et linna laialivalgumisele saab piiri panna, tehes kavas juhatatud sihtkohani jõudmiseks julgeid otsuseid.

Kodu lasteaia, poe, muuseumi ja elamustänava lähedal. Merle Karro-Kalberg vestles Egle Nõmmojaga
Linna naaber Tartu vald on arendajate ja uue kodu otsijate seas populaarne. Hoogu on sellele piirkonnale andnud eeskätt ERM, millest pool asub Tartu valla maal. „Kodu viie minuti kaugusel kesklinnast“, reklaamiti eluaset Raadil veel mõni aasta tagasi.
Järgnevalt räägib vallaarhitekt Egle Nõmmoja lähemalt, kuidas linnalähedane omavalitsus plaanib ehitustegevust nii, et tagajärjeks ei oleks monotoonne põllupealne magala.

ART LEETE: Lääne-Siberi põliselanike naftamässud
Põlisrahvastel on oma mured, sõda tõstab need ilmsiks. Hantide ja neenetsite peamine probleem on nafta.
Põliselanike probleemid on Venemaal olnud justkui väikesed ja kohaliku tähtsusega, aga mingi rahulolematus tuleb aina esile igal pool ja kogu aeg. Põlisrahva muresid pole lihtne märgata, eriti kui need ilmnevad ükshaaval. Alles vaadates läbi aja ilmneb sündmuste muster.

ENELI KINDSIKO, HELEN POLTIMÄE: Mida rohkem, seda uhkem. Mitmest intervjuust piisab?
Teadusmaailmas domineerib kvantitatiivne uurimisviis ning suur osa ajakirjade retsensentidest ja toimetajaskonnast on samuti kvantitatiivse koolkonna esindajad. Seetõttu rakendavad retsensendid tihtipeale ka kvalitatiivse uuringu hindamisel alateadlikult või teadlikult kvantitatiivsele uuringule omaseid kvaliteedikriteeriume ja isegi sõnavara (nt eeldatakse hüpoteeside testimist, heidetakse ette valimi väiksust). Seega pole ka ime, et suur osa avaldatud kvalitatiivsetest uuringutest püüab meeleheitlikult kvantitatiivset uuringut imiteerida – selline on ju ootus. Kõige ilmsem näide kvalitatiivsete uuringute kvantifitseerimisest on see, kuidas aastate lõikes on intervjuude valimid, tehtud intervjuude arv teadusartiklites ebamõistlikult suur.

PEEP EHASALU: Soome kirjandusaasta auhinnatud
Nii nagu Eestis, lüüakse ka Soomes häirekella, et poisid loevad aina vähem. Selle tulemus on meeste kahanev osakaal kirjanike ja kirjandusauhindade laureaatide seas.
24. märtsil kogunesid Soome Instituudis tõlkijad, kes vahendavad soome kirjandust eesti keelde ja vastupidi. Millised Soome kirjandustipud ootavad tõlkimist ja miks, rääkis Finlandia kirjandusauhindade žürii esimees, kirjandusuurija Veli-Matti Pynttäri. Soome lastekirjandusest andis ülevaate Merja Aho Soome Kirjanduse Teabekeskusest (Fili).

MARGUS OTT: Argidialektika XVI. Mõnulemine ja pingutamine
Tahan olla mõnusasti ja mugavalt. Nii, et miski ei sega ega häiri. Kuid see tahtmine ise juba eeldab pingutust. Selles on võrdlus praeguse mittemõnusa ja loodetava mõnusa vahel, millele lisandub soov liikuda ühest teise ning selleks nõutav pingutus. Või siis võrdlus praeguse mõnusa ja ähvardava mittemõnusa vahel, pluss soov jääda esimesse ja vältida teist. Mõnulemine nõuab tugevasti pingutamist. Pingutamine on mugavasse äraolemisse sisse kirjutatud: olgu millenagi, millesse peab jõudma, või siis millenagi, milles tuleb püsida.

Arvustamisel
Marju Kõivupuu „Eesti mütoloogia algajale“
Fernando Pessoa „Rahutuse raamat“
XVII rahvusvaheline koorifestival „Tallinn 2023“
kontserdid: Pärnu Linnaorkestri „Õhtu virtuoosidega“ ja ERSO „Distant Light“
näitused: teamLabi „Hõljuvad õied igavikumeres“ ja Regina-Mareta Soonseina „Pulss“
Ugala teatri „Maailma ajaloo kõige võimsam näidend“
Migrek Managementi „Elajannad“
Aurora Nova ja Kanuti gildi saali „Valge jänes, punane jänes“
teatri Piip ja Tuut „Tallinna karud“
lühimängufilmide kassett „Kadumise lühikursus“