Sel reedel Sirbis

„Vaba jälgija Sulev Keedus“, Johannes Lõhmus vestleb Sulev Keedusega Ekke Janisk, „Autentsus nüüdispärandis Anu Põdra näitel“ Muusikast vestlevad Villu Talsi, Theodor Sink ja Peedu Kass Maarja Malmet, „Kontsertmuusikat ja elustiili“ Ann Ideon, „Kuidas võiks Eestis aastal 2050 ruumi kasutada?“ Pärtel-Peeter Pere, „Linnaehituslik visioon põhjamaisest Tallinnast“ Kurmo Konsa, „Kas juturobot mõtleb?“ Kristjan Kikerpill, Andra Siibak, „Tehisarutusest aruka mulje jätmise peidetud inimhind“ Jaanika Anderson, „Alati aktuaalne antiik“ Aurora Ruus, „Muinaslugu muusikast. Kuraatorituur muusika(teoste) vabaõhumuuseumis“ Intervjuu Euroopa luuleprõmmu meistri Joonas Veelmaaga Arktilise teatri juhi Jevgeni Gomaniga Esiküljel Sulev Keedus. Foto Piia Ruber

Vaba jälgija Sulev Keedus. Johannes Lõhmus vestles Sulev Keedusega
Tänavuse Rotterdami filmifestivali retrospektiivprogrammis „Cinema Regained“ („Tagasi saadud filmikunst“) linastusid eelmise nädala lõpus kaks Sulev Keeduse hiljuti restaureeritud mängufilmi „Georgica“ (1998) ja „Somnambuul“ (2003). Mõlema puhul oli värske digikoopia rahvusvahelise esilinastusega ja mõlemad (esi)linastusid Rotterdamis juba teist korda, sest nende filmide festivaliteekond algas omal ajal just sealt, Rotterdamist. „Georgica“ oli 1998. aastal iseseisva Eesti esimese rahvusvaheline läbilöögifilm, mis sündis ajal, kui Eestis tehti rahapuudusel üldse väga vähe filme. Tänu Rotterdamiga seotud Hubert Balsi fondi toetusele leiti aga puuduolev rahastus filmi lõpetamiseks ja rahvusvaheliseks leviks.
„Georgicast“ on saanud meie julge sümbolistliku autorikino nurgakivi. Vestleme Sulev Keedusega tema loomingu märkimisväärsetest tahkudest.

KRISTIINA DAVIDJANTS: Süüdi selles, et oli vaba
Sergei Paradžanov elas elu, mis andis võimaluse avada end täiesti unikaalse autorina, ent sulges tema ees väga mitmed uksed.

EKKE JANISK: Autentsus nüüdispärandis Anu Põdra näitel
Nüüdiskunsti klassiku teoste konserveerimine osutus eeldatust keerulisemaks ning tekitas rea filosoofilisi probleeme.
Esimene rahvusvaheline Anu Põdra isikunäitus „Anu Põder – Space for My Body“ avati 3. jaanuaril Šveitsis, Suschi külas ja seda kureerib Cecilia Alemani, kunstimaailma rahvusvaheline superstaar.

MARIA MÖLDER: Muusikud hindavad tähelepanelikku ja eelarvamusteta publikut
Prooviruumi on end enne ühiseid kontserte sisse sättinud Curly Stringsist tuntud pärimusmuusika taustaga mandoliinimängija ja kitarrist Villu Talsi, ERSO tšellorühma kontsertmeister Theodor Sink ning džäss- ja popbassist Peedu Kass. Koos mängivad nad muusikat, milles on kõigile midagi tuttavat ja midagi võõrast. Uurisin, kas ja kuidas on see nende suhtumist muusikasse mõjutanud.

MAARJA MALMET: Kontsertmuusikat ja elustiili
Hirm jaanuarikuu kontserdipubliku vähese aktiivsuse pärast oli üldjuhul asjatu, ehkki mitmelgi korral sattus kutsuvaid kontserte samale päevale.
Jaanuari peetakse kontserdikorralduse vaates kehvaks kuuks: publik tahtvat pärast advendi-, jõulu- ja aastavahetuskontserte natuke hinge tõmmata. Siiski polnud jaanuaris sugugi vähe muusikasündmusi, mitmelgi korral sattus kutsuvaid kontserte lausa samale päevale.

ANN IDEON: Kuidas võiks Eestis aastal 2050 ruumi kasutada?
Uue üleriigilise planeeringu koostamisega on selgunud, et maa hakkab Eestis otsa saama. Olukorra lahendamise üle arutavad planeeringu eestvedajad.
Koostama on asutud uut üleriigilist planeeringut, mis on Eesti olulisim ruumilist arengut suunav dokument. Üleriigiline planeering vaatab ette aastani 2050 ja paneb paika, kuidas maismaad ja mereala edaspidi kasutatakse. Täpsemalt määratleb see kogu siinse asustuse, taristu, energeetika, transpordi, liikumisviisid ja ruumilise rikkuse, nagu rohevõrgustik, väärtuslikud maastikud jms ruumilise arengu suunad. Uute teemadena esinevad planeeringus läbivalt julgeolek ja kliima.

PÄRTEL-PEETER PERE: Linnaehituslik visioon põhjamaisest Tallinnast
Eesti linnad saavad nõuda linnaüürikorterite ehitamist linnamaale nagu tehti Pätsu ajal ja tehakse praegu mujal Euroopas. Küsimus on, kuidas koos ettevõtjatega paremat linna luua.
Kuidas saame aidata ehitussektoril kasvada ilma riiki võlaspiraali tõukamata? Mida teha, et linnas oleks rohkem inimesi, rohkem kliente, et hoonete tänavakorrused elaksid? Et oleks põhjust tihendada ühistranspordi- ning koolivõrku? Kui kinnisvarahinnad linnas ületavad tavalise, keskmise sissetulekuga inimese ostujõudu, siis mida teha kasvava ebavõrdsusega? Kuidas lahendada olukorda nii, et keskkonnajalajälg ei suureneks? Siin on mõned lahendused.

Euroopa meister on küll tore olla, kuid tähtis on miski muu. Pille-Riin Larm vestles Joonas Veelmaaga
ma luuletaja olen olen luuletaja
loov inimene
loovaid mõtteid täis
Nii algab Joonas Veelmaa luuletus, mis tõi talle esmalt Eesti ja nüüd ka Euroopa luuleprõmmu meistritiitli. Ajalooline saavutus, kahtlemata.

JANNO ZÕBIN: Ühe oblasti kultuuriministri tõus ja langus
Murmanski oblasti endise kultuuriministri ja Arktilise teatri (Арктический театр) juhi Jevgeni Gomaniga (44) vestleme arvutis. Esimest korda kohtusin Gomaniga mullu suvel. Aitasin läbi viia Põhja-Tartumaal Kadrina mõisas suvekooli, mis kandis pealkirja „Häbi ja süü soome-ugri rahvaste kultuuris“. Goman on muu hulgas intervjueerinud Venemaal Lovozero piirkonna saame ja teinud selle põhjal tõsielulise lavastuse.

KRISTJAN KIKERPILL, ANDRA SIIBAK: Tehisarutusest aruka mulje jätmise peidetud inimhind
Tehnoloogia võimu, sh selle ülemäärase või inimese kontrolliulatusest välja jääva võimu üle, on kaua diskuteeritud. Küberneetika isaks tituleeritud Norbert Wiener arutles oma 1964. aasta teoses „God and Golem, Inc.“ („Jumal ja golem“) murelikult selle üle, kas võib saabuda hetk, mil masinad moonduvad folkloorist tuntud golemiks – olendiks, mille inimene küll ise savist valmis vormis, kuid mille üle kaotas savimassi ellu ärkamisel kontrolli.

KURMO KONSA: Kas juturobot mõtleb?
Arvuti on üks imelik masin, sest see teeb midagi, mis on ainuomane vaid inimesele. Selleks on muidugimõista mõtlemine, ehkki milles mõtlemine seisneb, on seni veel lahtine küsimus.
Olgugi et mitmesugused tehisaru rakendused imbusid meie ellu juba varem, oleme juturobotite ulatusliku kasutamisega astunud justkui uude ajastusse. Kui antropotseen tähendab kogu füüsilise maailma ümberkujundamist vastavalt inimese soovidele ja vajadustele (aga ka lollustele), siis tehisaru vihjab tehismaailma tungimisele kõige salajasemasse kohta, inimmõistusse. Kümned ja sajad miljonid inimesed hakkasid peaaegu korraga tehisaru kasutama ning neile avanes võimalus piiluda masina „mõistusesse“.

JAANIKA ANDERSON: Alati aktuaalne antiik
Vanade kreeklaste ja roomlaste kultuur pole kuhugi kadunud ning võib teinekord ilmutada end ootamatutes kohtades.
Antiikkunst, täpsemalt Vana-Kreeka ja -Rooma kunsti- ja arhitektuuripärand, nagu ka kirjandus ja kultuur, pakub endiselt uurimishuvi, seda imetletakse ja see inspireerib. Antiiki eksponeerivad muuseumid on jätkuvalt rahvast täis ning antiigist kantud teostega võib põrkuda kõige ootamatumates kohtades.

AURORA RUUS: Muinaslugu muusikast. Kuraatorituur muusika(teoste) vabaõhumuuseumis
Muusikateoste muuseum ei piirdu enam ammu siseruumidega, vaid on laienenud vabasse õhku ning hakanud oma eksponaatidega palju interaktiivsemalt ümber käima.

Arvustamisel
Carl Schmitti „Poliitilisuse mõiste“
Mattias Desmeti „Totalitarismi psühholoogia“
Daniel Bergmani „Süda“
Meelis Friedenthali „Punkti ümber“
ERSO sarja „Audiospaa“ kontsert „Heroes“
Bunkeri ja Kanuti gildi saali kaasproduktsioon „Fun Fact“
Tallinna Linnateatri „Kolemees“
Endla teatri „Kurjus“
dokumentaalfilm „Vara küps“

Esiküljel Sulev Keedus. Foto Piia Ruber