Alkeemikud ja hüpnootikud

Tarmo Teder

kaadrid filmist

Tänasest jookseb kinos Sõprus Jaak Kilmi ja Andres Maimiku uus täispikk dokumentaalfilm “Müümise kunst”, kus uuritakse turumajandusliku ühiskonna alustegevust ehk müügitööd. Tegelaste elukäigud põimuvad vastastikku kahe aasta jooksul. Ümber peafiguuri koonduvad võrkturustajad ja müügimehed, kelle elu pole kaugeltki meelakkumine ega papis püherdamine. Et hästi ja palju müüa, selleks peab sütel kõndima, strateegiat ja marginaaliteooriat tuupima, Saku suurhallis karglema ja karjuma, alles siis on lootust, et tootlus lakke kasvab.

Vaadates filmi reklaamplakatit, millel müügijungede koolitusguru Peep Vain seisab kui kuue käega võidukas Šiva, ei saa müügi määratut rolli ühiskonnas alahinnata. Üks noor müügidaam kuulutab filmis õpitud veendumusega: “Kõik on müük. Kogu elu on ainult müük!” Reklaamplakatil seisavad üliõnneliku ilmega Vainu kuldatõotavate käte all sama võidurõõmsa ilmega kõrvaltegelased kui müügimõnu kinnitavad inglid. Justkui midagi ülemat müügist siin maailmas olla ei saagi. Kontsentratsioon! Käivitus! Energia! Löök! Võidurõõm! Ja tulemus laseb oma tehtut pilvini kaifida.

Mitmepalgeline Šiva on looja, uuendaja ja tervendaja, aga võib ka hävitada, häda ja surma külvata. Sest keegi peab ju ka ostma ning loodusseadusliku pluss-miinus tasakaalu loogika järgi peaks siis ostmine olema üks maine rist ja kannatuste rada, mis toob kaasa vaid kibedat kahetsust. Õnneks nii must-valgelt need protsessid siin turundusplaneedil ei toimi. Ostu ja müügi emotsioonid on tuhandetes toonides põimunud, tehingu tiiglis podisevad alkeemia ja hüpnoos.

Uuel sajandil tugevasti eesti tõsielufilmi mõjutanud tandem Kilmi-Maimik on koos teinud pool tosinat dokki: “Suur õde” (2000), “Isamaa ilu” (2001), “Päkapikudisko” (2002), “Igavene naeratus” (2003), “Elav jõud” (2004), “Müümise kunst” (2006), lisaks koostööd Esto-TVga ja “Vali kord!”. Kõik nende filmid on küllalt tähelepanuväärsed, kaasaegse sipleva inimese traagikaga segunenud koomika on kinosaali nooremat publikut täis tõmmanud. Ka Kilmi ja Maimik on hästi kaalutlevad, oma tulemust ja edevust kaifivad filmimüügimehed, kes oskavad oma linateoseid teistest eesti kineastidest paremini turustada. Ja tihtipeale mitte üksnes filmi turustada, vaid seda ka sisukamalt ja võimsamini luua. Ärge siis imestage, kui ühel hommikul Jumal teie uksele kolm korda koputab ja Kilmi-Maimiku järjekordset DVDd müüa pakub.