Biomassi põletamine lõppegu!

GREGOR MÄNDMA

19. oktoobril korraldati rahvusvaheline aktsioon biomassi põletamise vastu. Kuu aega enne ÜRO XXVIII kliimamuutuste konverentsi juhiti tähelepanu biomassi põletamises jätkusuutliku tegevuse nägemise silmakirjalikkusele ning nõuti valitsustelt biomassi põletamise lõpetamist.

Veel mõne aasta eest oli biomass Euroopa Liidu peamine taastuva energia allikas: tervelt 60% kogu nn taastuvast energiast saadi biomassi (loe: raiutud metsade) põletamisest. Üks suurematest puidupelletite eksportijatest Graanul Invest mängib selles rohepesufarsis vähemalt Euroopa kontekstis võtmerolli. Kui uskuda USA põllumajandusministeeriumi 2022. aasta aruannet, panustavad kolm väikest Balti riiki Euroopa pelletitööstuse kogutoodangusse¹ tervelt neljandiku. Siin toodetud pelletid kupatatakse Taani ja Hollandi ahjudesse, kus alles mõnikümmend aastat tagasi põletati sütt, ning kuulutatakse uhkelt, et ollakse taastuvenergia eesmärkide täitmisel eesrindlikud.

Viimaste aastate biomassiga seotu Eestis võib kokku võtta järgmiselt: raiemaht kasvas², Graanul Invest müüs enamusosaluse USA börsifirmale³, Euroopa Komisjon jätkab biomassi põletamise toetamist⁴. Teisisõnu: Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti metsad saadetakse Lääne-Euroopa ahjudesse, kasumid ujuvad edaspidi üle ookeani rahvusvaheliste äritegijate taskusse ning kaks väga rikast meest on saanud veel rikkamaks. Kirss tordil on Graanul Investi juhatuse liikme Jaano Haidla küüniline sõnavõtt, kus ta nimetab seda kõike jätkusuutlikkuseks.⁵

Õnneks või kahjuks tuleb öelda, et Eesti olukorras ei ole midagi ainulaadset. Toosama rohelise eetosega kaunistatud keskkonna karistamatu vägistamine käib igas maailma otsas. Tšiili liitiumi- või Kongo koobaltikaevandused on hea näide, kus elektrisõidukite jätkusuutlikkuse fassaadi taga toimuvad koledused. Kui siduda kliimamuutustega heitlemine turumajandusmehhanismidega, on tulemuseks üsna väärastunud pilt, kus lageraied, Kongo lapstööjõu ekspluateerimine ja Tšiili põliselanike elupaikade hävitamine viiakse ellu taastuvenergia lipu all. See kõlab ebameeldivalt sarnaselt tsiviliseerimismissiooni retoorikaga, millega õigustati kolonialistlikke kasvuettevõtmisi XIX sajandi lõpul. Mõlemal puhul rüütatakse turumajanduse põhimõte „kasv kasvu pärast“ mingisugusesse eetilisse lobajuttu, mida on õige keeruline tõsiselt võtta.

19. oktoobril sülitati sellele tehnokraatlikule maailmaparandamisele. Turumajandus lubas kõigepealt kaasmõjuefektiga kaasnevaid hüvesid, seejärel rohkemat vaba aega (tähelepanuväärne, et juhul kui on vaba aeg, peab olema ka mittevaba aeg), nüüd lubab see kasvusõltlane, et metsi põletades päästame maailma kliimakriisist.

Kolm ettepanekut, mis ei võta mitte kelleltki tükki küljest, võivad päästa Eesti metsad kapitalismižileti käest: 1) toeta rahvaliikumist Eesti Metsa Abiks igakuise püsiannetusega, 2) räägi problemaatilisest metsaraiumisest oma sõpradele-tuttavatele, 3) kirjuta riigikogu liikmetele ning nõua neilt raiemahu drastilist vähendamist.

 

1 USA põllumajandusministeerium, EU Wood Pellet Annual, 2022, lk 9.

2 Riiklik metsainventuur: raiemaht kasvas mullu pool miljonit kuupmeetrit. – ERR, 8. VI 2023.

3 Kaja Koovit, Raul Kirjanen müüb enamusosaluse Graanul Investis USA börsifirmale. – ERR, 4. VIII 2021.

4 State aid: Commission approves €550 Million Danish Scheme to Support Electricity Production from Biomass Installations. Euroopa Komisjoni pressiteade, 19. V 2020.

5 Vt 2. viide.