Eriplaneeringu tõde ja õigus

Elo Kiivet

Kui sa kohe putru ära ei söö, algatame eriplaneeringu, võtame su klotsid ära ja teeme su tuppa Suurte Inimeste Asjade ladustamise koha,“ võiks kõlada nüüdisaja lapsevanemate ähvardus söögilauas. Eriplaneeringust on saanud voodi all stardivalmilt pesitsev koll, kelle hirmuäratavust on tõestanud peale ekspertide kriitika kirglikud protestid, apellid ja inimketid. 2015. aastal ilmus Rail Balticu konarlikust planeerimisprotsessist inspireeritud jõumängu instrument planeerimis­seadusse ja nüüd on algusjärgus kolmas riigi eriplaneering.

Peter „Angry Birds“ Vesterbacka ettevõte Finest Bay Area Development esitas eelmise aasta lõpus rahandusministeeriumile raudteetunneli ja tehissaare taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks. Maailma pikim veealune tunnel (90–120 km) ühendaks Soomet ja Eestit ning selle ehitamine ei olevat arendaja sõnul midagi keerulist („tehniliselt triviaalne“), ei vaja see ka riigi finantseeringut, küll aga looks enneolematu innovatsiooni ja majanduskasvu, lisaks veel Helsingi lähedale tehissaarele eluasemed 50 000 ja hotellikohad 10 000 inimesele, et vältida räniorustumist ja eluasemekriisi (auto.geenius.ee 18. I).

Kõlab nagu unistuste projekt. Kui paar aastat tagasi astusid areenile tselluloositehase arendajad, kõlas riigi kõrvulukustav kiidukoor, kibekiiresti korrigeeriti seadust ja kõikjal kajav maagiline „miljardiprojekt“ oleks ilmselt pidanud võlusõnana maha niitma kõik skeptikud. Aga läks teisiti.

Nüüd on hurraaoptimism ja numbri­maagia asendunud ettevaatusega ja eriplaneeringu taotlus saadeti täiendamiseks tagasi ehk loodetud kiiret algatamisotsust ei tulnud. Vigadest õppimine on iseenesest tänuväärt oskus ja tundub lausa, et järelepärimine ja andmete õigsuses kahtlemine on inspireeritud teaduspõhisele argumenteerimisele kutsuvast kampaaniast „Kust sa tead?“. Kuid loomulikult on mõned projektid võrdsemad kui teised ning eks keskkonnateadlikkus ja hoolimine sõltu meil eelkõige valimistsüklist …

Vikerraadio uudistes (22. II) teatas riigihalduse minister Janek Mäggi, et taotlus lükati tagasi, sest seal on hulk puudusi: „Seal on ka väga suured keskkonnariskid, võtame kas või näiteks Harjumaa põhjavee küsimuse. Üks nendest on ikkagi, kes on selle projekti tegelik rahastaja.“ Ka on väga suur risk, kui operaator ühel hetkel ei suuda seda enam opereerida ning seepärast on alustuseks vaja riikidevahelist memorandumit. Mäggi jätkas kirglikult: „Nendele riskidele tänasel hetkel ei ole vastuseid. Sellised mastaapsed projektid ebarealistliku ajakavaga, kus ei ole kahe riigi valitsuste selget arusaama, et seda on võimalik just niimoodi ellu viia, ei ole võimalik teha.“ Nii et vaimustuskilgete asemel peetakse projekti hoopis liialt ambitsioonikaks. Huvitav, miks tselluloositehast teisiti vaadati ja toonased riskid olevat suureks puhunud ainult pahatahtlikud väärusulised?

Tselluloositehase ehk Est-For Investi taotlust riigi eriplaneeringu algatamiseks 30. I 2017 oli seitse lehekülge optimistlike numbrite ja prognoosidega, aga kritiseerimise asemel võtsid ministeeriumid need otse üle algatamise korraldusse tõestamaks, miks on tegu hea projektiga, mis vajab igakülgset riigi tuge. Finantsplaan või ajakava puudus täielikult, ei investorid ega kasutatav tehnoloogia saanud avalikuks ega arusaadavaks kuni eri­planeeringu lõpetamiseni, aga valitsus selles probleemi ei näinud. Talsinki tunneli taotlust 30. XI 2018 on aga 17 lehekülge. Selge see, et sisukust ei saa mõõta meetrite ega tähemärkidega, aga reaktsioon üllatab. Nüüd küsib rahandusministeerium 21. II põhjalikus vastus­kirjas arendajalt prognooside alust, realistlikku ajakava ja täpsemat finantskava, kaasnevate keskkonna­mõjuside kirjeldust, raudteetunneli konkurentsivõime selgitust jne. See kõik on tore ja mõistlik, aga miks ei ole riigil kogu aeg majandusimede suhtes tervislikku skepsist ja aktiivset kaitseasendit elukeskkonna heaks?

Kui XIX sajandil oli naabritevaheliseks eeposlikuks ühisprojektiks ja hilisemaks tüliõunaks kraav, siis XXI sajandil on selleks tunnel. Oluline küsimus on aga: kumb on Pearu – Vester­backa või Mäggi?

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht