Euraasia

René Descartes kirjutab arutluses „Meditatsioonid esimesest filosoofiast”: „… on täiesti kindel, et minu keha, või pigem mina tervikuna, niivõrd kuivõrd ma koosnen kehast ja vaimust, on ümbritsevate kehade poolt mitmeti mõjutatav, nii kasulikult kui kahjulikult.”
Ka rahvust võib vaadelda keha (end mõne rahvusena identifitseerivad isikud, kes võivad, aga ei pruugi olla koondunud rahvusriigiks) ja vaimu (kollektiivne ühisteadmine) tervikuna. Rahvuskehasid püütakse teiste kehade poolt mõjutada praegugi nii Ukrainas, Kesk-Aafrika Vabariigis kui teistes sõjakolletes. Sirp vaatleb aga lähemalt rahvuste vaimu avaldumisi Euraasias.
„Euroopa identiteet peitub muuseumides,” väidab muuseumifoorumi aastaauhindade žürii esimees Wim de Vos. „Laulupidu on üks Eesti kultuuri tüvitekste,” arvab kolme Balti riigi laulupidusid võrdlev Kaie Tanner.
Mart Kuldkepp kirjutab islandi saagadest: „Üksnes meieni jõudnud teoste arvu mõõdetakse sadades ja need kokku on kahtlemata mitte ainult Islandi, vaid Põhjamaade kui kultuuriregiooni kõige unikaalsem panus maailmakirjandusse.”
India uue filmikunsti kasseti „Bombay rääkivad pildid” arvustaja Kaarel Kuurmaa nendib: „Need lühilood näitavad veenvalt, et filmiarmastust jagub seal maal sama palju kui vürtse ning magusat India kulinaariasse.”
Ülo Mattheuse romaan „Tema salajane palve” on aga hea näide eri rahvuste vaimu kohtumisest. „Romaani lugedes tekib kujutelm, et kõik toimub ühel ja samal ajal: Ukraina toetuskontsert ja Tiibeti meeleavaldus, raamatu­esitlus ja sõit ümber maailma koos kõikesaatva nga-trummi põrinaga,” ütleb arvustaja Eliisa Ülevain.

Foto: Piia Ruber