Kultuuripresident

Aina hoogustuvas presidendirallis on sageli arutatud ka presidendi rolli üle ja seda just vaatenurgast, kas tal midagi peale esindusfunktsiooni täitmise üldse teha on. Põhiseaduses on siiski loetletud üksjagu õigusi ja nii sõltub presidendi mõjukus ennekõike seda ametit täitvast isikust.

Veel enne presidendivalimisi peaks aga teatavaks saama Eesti Kultuurkapitali järgmise juhataja nimi. Seaduse järgi on kulka juhataja administratiivjuht, kes peab lähtuvalt nõukogu juhistest heaperemehelikult kulka varadel silma peal hoidma ja regulaarselt tehtust aru andma. Ei kõla just prestiižselt.

Kulka juhiks võib tõepoolest olla hea finantsjuht – ja seda teed on siiani ka mindud –, kelle kultuurivaldkonna tundmise kohta suurt infot pole ja ega seda küsitagi.

Aga võiks, sest kulka juhatajal nagu ka vabariigi presidendil on ühiskondlik positsioon, mis võimaldab ja lausa kohustab sõna võtma. Ajad, mil igaüht, kes oma seisukoha avalikustada julgeb, süüdistatakse kohe erapoolikuses, võiksid ju möödas olla.

Seda enam et kulka juhatajal pole mingit seaduslikku võimalust sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide otsustesse sekkuda – ta saab need vaid kinnitada.

Möödas on ka ajad, mil kultuurivaldkonnas ei leidunud häid (finants)juhte, ka Viioli vari peaks ammugi ununenud olema. On aeg kulka juhataja rollile uus sisu anda.