Meie politilise elu terwenemise tee

Jaan T?son

Wiib rahwusliku reaalpolitika alustele.  

Wiimati näitasime, kuidas kihihuwiline põhimõte meie politilises elus on seesmisesse kitsikusesse jõudnud.

Kihihuwilikud rühmad ei ole mõistnud isegi nende ootusi rahuldada, keda nemad on kõlawate lubadustega oma järele kiskunud. Weel wähem on need rühmad osanud ligikaudugi täita neid ülesandeid, mis meie riiklik elu on nende peale pannud.

Sügaw pettumusetunne laialistes rahwahulkades kihihuwi-rühmade wastu ajab nüüd neid rühmi oma juhtidega järjest ärewamat taktikat kasutama ja järjest tõmbawamaid wõitluswõtteid käsitama. Sellega loodetakse weel koos hoida oma järelkäijaid, kes aitaksid kanda erakonna organisatsiooni.

Kuid liiwale ehitatud hoonet ei suudeta mitte kaua kokkuwarisemise eest hoida. Meie rahwa mõtleja osa hakkab arwustawalt jälgima lootuseta politikamängu, mida meie kihihuwi-rühmad suurte hulkade püüdmiseks nüüd juba 10 aastat on nii wäheste tagajärgedega etendanud. Niipea kui sarnase mängu mõttetust laiemates hulkades hakatakse taipama, kaotawad kihihuwilaste kõlawad hüüdsõnad oma tõmbejõu.

Hakatakse aru saama, kuhu see wiiks, kui riigis tõesti üks kiht saaks wõimu oma kätte haarata, et seda siis kõikide teiste kulul oma huwides ära kasutada. Mõistetakse, kuidas see tähendaks Eestis rahwawabaduse ja kogu meie rahwariikluse lõppu.

Ühtlasi taibatakse, et sarnast siesukorda meil tekkida ei saa. Meie rahwa wabadusetung ja riiklik mõte on seks liig elaw. Kõigile sarnastele püüetele astub meie rahwa enamus kindlasti wastu.

Kõik muidugi ei anna enesele seisukorrast täit aru. Kuid selge on, et meie rahwa rohkemarenenud ringkonnad kihihuwi lühinägelikust mängust tüdinendes jälle hakkawad mõistma rahwusliku politika mõtet.

Riigiwõimu ei tohita mitte rakendada üksikinimese ega kihihuwide teenistusesse üldsuse ja teiste kulul, waid riigiwõimu tuleb seks tööle panna, et rahuldada kogu rahwa ja riigi elulisi huwisid, ühtlasi aga wõimaluse piirides rahuldust muretseda iga üksiku rahwakihi kui ka iga kodaniku õigustatud nõuetele.

Kihihuwi-rühmade püüete wastu wõideldes oleme meie pidanud eriliselt rõhutama riiklikka seisukohti meie politilises elus.

Sellest on wastased kinni haaranud, et asja nõnda käänata, nagu ajaksime meie taga ainult tuulist rahwuslikku huwi, millest kellegil kodanikkudest kuuma ega külma ei olewat. On katsutud näidata, nagu hõljuksime meie oma rahwusliku politika ideaalidega kõrgel pilwedel, ilma et meie maise elu nõuetest aru saaksime ehk suudaksime nende rahuldamiseks midagi ära teha.

See kõik on aga meie mõtete ja püüete sihilik pahupidipööramine. Meie oleme ikka rõhutanud, et meie riigi ja rahwa eluhuwi teenistuses tegutsedes ühtlasi tahame teoga kaasa aidata kõikide rahwakihtide ja kõikide kodanikkude õigustatud nõuete rahuldamisele, niipalju kui see tegelikkudes oludes wõimalik ja kooskõlas seisab üldsuse eluliste nõuetega.

Meie oleme ikka tahtnud ajada rahwuslikku reaalpolitikat, mis on wõimaliku kunst üldsuse ja üksikute õigustatud elunõuete kooskõlalikuks rahuldamiseks.

Et meil sellega tõsi taga, oleme näidanud pikkade aegade kestusel. Kes aga siiski weel kahelnud, kas meie rahwusliku politika mõte küllalt reaalne ja kas meie wõimaluse korral suudaksime oma ideedele elulikku tuuma anda, nendele tohiks selle poolest selgeks tõenduseks olla wiimase wabariigi walitsuse tegewus, kus meie oleme küll reaalpolitilisemalt tegutsenud, kui seda meie oludes wahest oleksid teha suutnud meie kihihuwi mehed oma teedel.

Meie kihihuwi-rühmade ummik näitab kõige selgemini, et tõsine politika mitte mõeldaw ei ole silmapilgu-huwide haaramisel ilma ideelise aluseta.

Meie riigielu peab jälle wälja jõudma lootuseta seisukorrast, kuhu ta on kistud meie kihihuwi-rühmade sekeldusrikka, aga teguwõimetu politikamängu läbi. Mie politiline elu peab terwenema, kui me tahame, et meie rahwas üle saaks kõigist aja ja olude raskustest oma demokraatliku riikluse teedel.

Ainsaks õigeks teeks, mis meie riigielu tõsiselt edasi wiib, on rahwuslik reaalpolitika, mille hüüdsõna all peawad koonduma wanad ja noored meie rahwa ja riigi parema tulewiku kindlustamiseks.

6.1.29