Paremini üleloetud rahvas

Marek Strandberg

Rahvaloendused annavad parema pildi demograafilistest ja muudestki inimgeograafilistest protsessidest ühiskonnas kui arvamusküsitlused, eksperdiarvamused jms. Täpne loendamine annab alati teaduslikuma käsitluse ühiskonnast kui mis tahes kaudne hinnang. Riiklik statistika ei ole valitsuse kavalus koguda lisaandmeid oma kodanike pitsitamiseks. Kohustab ju see elanikku olema aus ja rääkima asjadest nii, nagu need on. Kui Statistikaamet jagaks oma algandmeid muude riigiasutustega, ei antaks talle neid enam üldse. Nii on Statistikaamet andmete tupiktee, kust üksikisikute kohta teavet välja ei imbu. Mis tahes andmete edasisel kasutamisel, uuringuteks näiteks, on konkreetsete isikutega seotus sealt kustutatud. Statistikaametile rahvaloenduse käigus antud andmete alusel ei saa kedagi maksustada ega karistada, ilmnegu sealt siis mis tahes. Mida uut on seekordses rahvaloenduses ja mida nende andmetega on kavas peale hakata, kõneleb Sirbile Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

*

Millised üllatused meid rahvaloendusandmete puhul ees ootavad? Pean siin silmas, et millist laadi andmeid on kasutajatel võimalik omavahel seostada ja missugune on rahvaloendusandmete esitamise vorm (infograafika jms)?

Priit Potisepp: Nagu seekordse rahvaloenduse ankeedis näha on, on Euroopa Liidus ning eriti Eestis kogutavate andmete koosseis väga rikkalik. Tegemist on nii demograafilise kui ka sotsiaal-majandusliku suure uuringuga. Eraldi esiletoomist väärivad leibkonnaandmed, palju tähelepanu on pälvinud murrete ja murrakute oskuse teema. Tänapäeva maailmas muutub järjest tähtsamaks täpne arusaam inimeste liikumisest kodu ja töökoha vahel. Seetõttu on loendusankeedis küsimus tööandja nime ja tema (või allüksuse) aadressi kohta.

Andmed peavad olema seostatavad ruumikoordinaatidega, mille kaudu tekib võimalus moodustada andmestikke ruutude kaupa. Loomulikult jääb väikeste ruutude andmestike puhul alati vaieldamatuks eelduseks statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtete järgimine. Peamine andmete avaldamiskeskkond on internet ning vorm statistiliste andmete tabelid, mida on võimalik koostada tarbija enda poolt valitud tunnuste alusel. See on tavalähenemine kõikide riikliku statistika andmetabelite puhul.

Kindlasti on üks suuremaid uuendusi kaardirakenduse loomine, mis võimaldab loendusandmestikku analüüsida väga detailsel tasemel ning kasutaja enda poolt valitud piirkonnas. Statistikaamet soetas 2010. aastal uue visualiseerimistarkvara Statistics Explorer (http://www.stat.ee/59237), mis võimaldab andmete aegridu senisest märksa illustratiivsemalt esitada ning pärast rahvaloendust leiab see vahend kaheldamatult rahvastikunäitajate avaldamisel aktiivset kasutust.

Uudne on selle loenduse tulemuste avaldamise puhul ELi riikide kohta statistika rahvusvaheliselt kättesaadavaks tegemise viis. Senise praktika kohaselt on liikmesriigid saatnud oma statistika Eurostatile, kes on teinud selle oma veebilehel oleva andmebaasi vahendusel kättesaadavaks. 2011. aasta rahvaloenduse andmete avaldamiseks aga on loodud eraldi tarkvaralahendus CensusHub. Selle lahenduse puhul ei saadeta riikide andmeid ühte kohta kokku, vaid liikmesriigid panevad oma statistika veebi kokkulepitud kujul. See kuju võimaldab, et kui statistikatarbija teeb Eurostati veebilehel eri riikide andmestikke hõlmava päringu, siis korjab rakendus tema päringu vastuse eri riikide statistikaametite veebilehtedelt.

Millised uuringud käivitatakse, kui uued rahvaloendusandmed on kogutud ja töödeldud?

Rahvaloendus on üks andmeallikas, mis annab analüüsivõimalusi koos sündmus- ja küsitlusstatistikaga aastakümneteks. Rahvaloendusel kogutud püsitunnuseid (nt sünnikoht, vanemate sünnikoht jms) hakatakse kasutama sotsiaaluuringutes ja see vähendab tunduvalt küsitlusstatistika koormust vastajale. Peale selle on käivitatud registripõhise loenduse (REGREL) projekt, mille raames üheks andmeallikaks nii tunnuste koostamisel kui ka registritest saadud tunnuste kõrvutamisel on rahvaloendus.

Rahvaloenduse andmeid on plaanis kõrvutada ka rahvastikuregistri andmetega, sest 2020. aastal on planeeritud korraldada juba registritepõhine loendus, millele lisatakse vajaduse korral küsitlusstatistikast saadud andmestik.

Mida uut – infoteaduse mõttes – on peale võimaluse ise end üle lugeda lisandunud rahvaloendusse ja andmetöötlusse?

Andmete elektroonilises kogumises ei ole praeguseks muidugi midagi uut, kuid statistikas on jäme ots selles valdkonnas olnud ettevõtetelt andmete kogumisel. Eraisikute nii laiaulatuslik küsitlemine internetikeskkonnas on meil esmakordne. Rakendatud on palju loogilisi kontrolle andmekvaliteedi kindlustamiseks, uus andmekogumisrakendus sisaldab ühtlasi andmekogumistööde juhtimise ja kontrolli moodulit. Uus rakendus võimaldab teostada andmete kontrolliprotseduure ja osaliselt automaatset kodeerimist. Infosüsteeme ei arendatud üksnes rahvaloenduseks, vaid kasutatakse teiste statistiliste tööde jaoks ka tulevikus. Võib öelda, et rahvaloendus oli nii mõnegi innovatsiooni taganttõukajaks.

Kui palju on Statistikaameti andmeid kasutades ja kui palju on rahvaloenduse andmeid kasutades Eestis seni teadustöid tehtud? On mõni neist töödest tähelepanu juhtimist väärt? Kus neist lugeda ja nendega tutvuda saab?

Teadusasutustega on aastate jooksul sõlmitud kümneid andmete kasutamise lepinguid. Seoses 2010. aastal vastu võetud riikliku statistika seaduse uue redaktsiooniga on Statistikaamet laiendanud riikliku statistika tegemise käigus kogutud andmete kasutamist teadusuuringuteks. Seejuures on kavas siduda iga andmete teadusuuringuteks andmise juht konkreetse teadustööga – kas teadustöö viitega selle avaldamiskohale või Statistikaameti veebilehel kättesaadavaks tegemisega.

2000. aasta RELi andmete põhjal tehtud teadustöödest väärivad esiletõstmist:

*Kalev Katus „Euroopa rahvastikukomitee ja Eesti” – kogumikus „Eesti ja Euroopa Nõukogu 1993–2003: artiklite kogumik”, Tallinn 2003, lk 96–103;
*Kalev Katus, Allan Puur „Rahvastikuteadus ja Eesti rahvastikuarengu pöördepunktid” – Akadeemia 2006, nr 2, lk 259–285 ja nr 3, lk 491–522 (bibliograafia lk 511–521);
*Kaljo Laas „Eesti rahvastik uue aastatuhande künnisel”. Statistikaamet, 2003;
*Kogumik „Ränne” (toimetaja Tiit Tammaru).

Eelmise rahvaloenduse andmeid on näiteks veel kasutatud:

*Tammur, A.; Tammaru, T. (Toim.) (2009). Ränne 2000–2007. Migration. Statistikaamet.
*Kontuly, T.; Tammaru, T. (2006). Population subgroups responsible for new urbanization and suburbanization in Estonia. European Urban and Regional Studies, 13(4), 319–336.
*Leetmaa, K.; Metspalu, P.; Tammaru, T. (2006). Suburbanisation and commuting modes in the Tallinn metropolitan area. Mander, Ü.; Brebbia, C.A.; Tiezzi, E. (Toim.). The Sustainable City IV: Urban Regeneration and Sustainability (621– 631). Siena: WIT Press.
*Leetmaa, K. (2008). Residential Suburbanisation in the Tallinn Metropolitan Area, Tartu Ülikool; Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool; geograafia osakond;) Tartu: Tartu University. Press http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/6840/leetmaakadri.pdf?sequence=1

Kuna rahvaloendus on üks andmeallikas, siis tavapäraselt kasutatakse seda andmestikku integreeritult koos küsitlus- ja sündmusstatistikaga (rahvastikusündmustega).

Kas ametiväliselt on uurijatel ligipääs ka isikuandmetele või on side persooniga kõigi jaoks n-ö hägustatud?

Statistikatöödes kehtib põhimõte, et andmeid kasutatakse üksnes riikliku statistika tegemiseks, seega teistele riigiasutustele neid edasi ilma isiku loata ei anta. Andmete isikustamist võimaldavad tunnused eemaldatakse ka statistikaasutuse sees esimesel võimalusel teistest ankeediandmetest. Allesjääv anonüümne mikroandmestik on edasise statistika- ja teadustöö käsutuses. Rahvaloendusandmete potentsiaal tuleb riigis ka teadustöös maksimaalselt ära kasutada.

Kindlasti kerkib üles küsimus loendusandmete seostamisest eelseisval kümnendil teiste uuringute või registrite andmetega järgnevate statistikatööde või teadusuuringute tegemiseks. Selleks on vaja andmed lühikeseks ajaks taasisikustada. Niisugused taasisikustamised peavad toimuma rangelt seaduse alusel ning ühes riigi väga usaldusväärses kohas.

Kas Statistikameti töötajad koostavad samuti teaduslikke uurimusi omaenda andmebaasidele tuginedes?

Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond publitseerib iga-aastasi analüütilisi kogumikke, kus antakse ülevaateid nii teemade lõikes kui ka käsitletakse mõningaid teemasid põhjalikumalt. Töötajad eraisikuna käivad õppe- ja teadustöös aga üldiste reeglite alla, mis on kehtestatud üksikisikandmete kasutamiseks teadustööks.

Millised muutused seisavad ees Statistikaameti töös? Kas on kavas andmebaase laiendada? Millised muutused andmetes ja nende esituses on viimaste aastate jooksul toimunud?

Statistikaamet on kasutusele võtnud ja võtmas mitmeid uusi infosüsteeme statistilise andmetöötluse eri etappides. Suurt tähelepanu pöörame andmelaonduse arendamisele.

Seda praktikat, et kogu avaldatav statistika on kättesaadav veebis SA statistika andmebaasis, jätkame. Et avaliku andmebaasi maht suureneb pidevalt ning info leidmine sellest võib asjassepühendamatule osutuda tõsiseks proovikiviks, on viimastel aastatel võetud suund selle andmebaasi põhjal konkreetsetele sihtgruppidele suunatud andmekomplektide esitamisele. Siinkohal võib tuua linke: piirkondliku statistika portaal, ELi statistika võrdlustabelid, valmistabelid, tarbijahinnakalkulaator, rahvastikupüramiid jm.

Publitseerima on hakatud sotsiaaluuringute avalikke andmefaile (ingl public use files – PUF), mis võimaldavad ka tavatarbijal operatiivselt ise koostada endale huvitavat infot.

Maailmas leiavad aina laiemat kasutamist geoinfosüsteemid – andmed seostatakse kaartidega ja nende seoste abil on võimalik leida kõikvõimalikke uusi seoseid. Kas statistikaametil on ka ses osas midagi teoksil?

Statistikaamet suhtub juba aastaid ruumiandmete ja statistiliste andmete seostamise ja levitamise arendamisse suure kirega. 2010. aasta sügisel toimus Tallinnas Euroopa geostatistika foorum, ettekandjaid ja külalisi oli palju kaugemalt kui Euroopast. Statistikaametis on väike geoinfosüsteemide spetsialistide meeskond. Peame ülitähtsaks võimet esitada vajaduse korral andmeid hoopis paindlikumalt, kui seda ollakse harjunud tegema. Kõige suurem raskus seisneb praegu täielikus aadresside ja ruumiandmete seostamises, kuid areng kogu riigi tasemel on tänu Maa-ameti pingutustele märgatav.

Mida laiemalt – või hoopiski kitsamalt – teaduslikku on Statistikaametil plaanis? Pean silmas uuringuid-küsitlusi.

Statistikaamet teostab eelkõige Eurostati koordineeritud uuringuid, mis annab Eesti teadlaskonnale unikaalse võimaluse kasutada kõikide liikmesriikide andmebaase. Regulaarsetest uuringutest olgu siin mainitud tööjõu-uuring, millele lisanduvad igal aastal täiendavad moodulid, ja Eesti sotsiaaluuring, millele lisanduvad täiendavad moodulid. Nende uuringute üks põhieesmärke on saada rahvusvaheliselt võrreldavat statistikat sellistes olulistes valdkondades nagu tööturg, sissetulek, suhteline vaesus.

2011. ja 2012. aastal tehakse täiendav leibkonna eelarve uuring; 2013. aastaks on planeeritud rahvusvaheliselt koordineeritav turvalisuse uuring, mille üheks mooduliks (see on küll Eesti-keskne) on paarisuhte vägivald; 2014. aastaks on planeeritud Eesti-keskne tööelu uuring ja rahvusvaheline terviseuuring.

Kas sünnib küsida ennustust selle kohta, kui palju meid siin Eestis siis elab?

Viimane avaldatud arvestuslik (registreeritud rändesündmusi arvestav) esialgne rahvaarv 01.01.2012 seisuga on 1 316 541. Kui võrrelda Statistikaameti poolt seda jooksvalt avaldatavat rahvaarvu eelmise rahvaloenduse (2000) sama näitajaga (1 372 071), siis rahvastiku vähenemine 55 530 inimese võrra ei saa enam kellelegi üllatus olla. Nimetatud arvust omakorda ligi 34 000 tuleb kanda negatiivse loomuliku iibe arvele. Vaadates kümnendi loomulikku iivet suhtarvuna eelmise rahvaloenduse järgsesse rahvaarvu Eestis ja Lätis torkab silma asjaolu, et negatiivne iive on lõunanaabrite juures olnud kaks korda intensiivsem. Rände kohta, mis moodustas 2/3 Läti rahvastiku vähenemisest viimasel kümnendil, ei ole loenduse käimise ajal mõtet konkreetseid prognoose välja pakkuda. Kõige tähtsam küsimus on väljarände alahinnatuse senine ulatus ning sellest lähtuvad mõjud rahvastiku struktuurilistele näitajatele nii riigi kui ka iga maakonna, valla ja küla tasemel.