Patriotism ei tohi pimestada mõistust

Jüri Eintalu: „Opositsioon oleks pidanud Valgevenes valimisi boikoteerima. Lääs oleks pidanud kohe ette teatama, et ei, nii ei lähe.“

VALLE-STEN MAISTE

Väidad, et Valgevene presidendivalimiste tulemuste võltsimise kohta ei ole piisavalt tõendeid. Tõsiseid vajakajäämisi Valgevene valimistel sa ju ometi ei eita? Mis on su probleemipüstituse eesmärk? Lääne sekkumisega värvilistes revolutsioonides kaasnevad tõepoolest küsitavused. Ent praegu ei paista kusagilt Sorosi raha või USA energeetikahuvid, need on pelgalt diktaatori luulud. On vaid ühest teest väsinud rahvas. On veider valgevenelaste vabaduspüüdlusi mitte toetada.

Jüri Eintalu: Usun täiesti, et Valgevene rahvas on diktatuurist väsinud ja soovib rohkem demokraatiat, vähem tsensuuri ja kumminuiasid. Avalikkuseni on jõudnud palju videotõendeid Omoni vägivallast demonstratsioonide mahasurumisel. Lukašenka režiim on diktaatorlik ja ei meeldi mulle, ent lääneriigid ei ole keskendunud inimõiguste rikkumisele, vaid väidetavale mastaapsele pettusele presidendivalimistel. Räägitakse ohtratest veenvatest tõenditest, ent esitatud neid ei ole. Tõestamata väidetele on aga rajatud valimistulemuste mittetunnistamine ja sanktsioonid.

Minu eesmärk on demokraatia ja liberalism siin Eestis, kus ma elan, ja läänes, kuhu me kuulume. Demokraatia üks eeldusi on objektiivne ja tasakaalustatud ajakirjandus. See meil puudub. Valgevene sündmusi (varem Ukraina sündmusi) kajastatakse tendentslikult. Asju jäetakse ütlemata ja tõestamata väiteid esitatakse tõestatute pähe. Demokraatia eelduseks on tsensuuri puudumine, aga allikad, kus räägitakse lääne rahast Ukraina või Valgevene toetamisel, on meil põlu all. Osa selliseid allikaid on keelatud Wikipedias, Youtube’is, Facebookis.

Kas või Suwałki koridor on otsene motiiv, miks lääneriigid on väga huvitatud Valgevene tõmbamisest lääne leeri või Valgevene nõrgestamisest. Kas ei tundu imelik, et Euroopa Parlamendis ei lubatud arutada Kataloonia iseseisvuslaste protestide mahasurumist, aga nüüd Valgevene rahutuste ajal kutsus parlament endale külla Valgevene opositsiooni presidendikandidaadi Tsihhanovskaja? Miks Euroopa Parlament Puigdemonti esinema ei kutsunud?

Kataloonia iseseisvuslaste vangistamine on vastuvõetamatu ja arusaamatu, samuti see, kuidas me seda Euroopas ja Eestis pealt vaatasime. Valgevene kohta ütleb see siiski vähe.

Kuigi Valgevene valimiste võltsimisest kirjutab kogu lääne meedia, ei esitata tavaliselt mingeid tõendeid. Pärast valimisi teatas opositsioon, et valimistulemusi on võltsitud ja hääled tuleb uuesti üle lugeda, nõudis valimistulemuste tühistamist ja uusi valimisi, koguni teatas, et valimised võitis Tsihhanovskaja. Lääneriikidest teatas Leedu, et valimised on kehtetud, sellal kui Poola väitis, et valimised võitis Tsihhanovskaja, kes tuleb kuulutada Valgevene seaduslikuks presidendiks. Lõpuks teatasid ELi riigid, sh Eesti, et nad ei tunnista neid valimisi, sest tulemused on võltsitud. Ühinesid ka Ühendkuningriik ja Atlandi ookeani tagused põhjamaad.

Võltsimisi jm rikkumisi esineb peaaegu kõikidel valimistel igas riigis. Tavaliselt valimisi ei tühistata. Isegi hääled loetakse üle vaid mõnes kohas, kus rikkumised tuvastati. Kuskil on aga piir, millest peale tuleb valimised tunnistada kehtetuks ja läbi viia uued. Piir ja selle üle otsustaja peab olema seadustes määratletud. Mida ütlevad selle kohta Valgevene seadused, ELi seadused? Kas EL tohib Valgevenelt nõuda oma normide järgimist? Need, kes neid valimisi ei tunnusta, pole neil teemadel eriti midagi rääkinud. Nende riikide peavoolumeedia pole sel teemal selgitustööd teinud. Ekspertide arvamuslugusid ja analüüse ei leia kuskilt.

Mille poolest on Valgevene valimistulemused kehtetumad kui USA valimistulemused, kui Clintoni asemel võitis Trump ja puhkesid rahutused; või kehtetumad kui Ukraina valimistulemused, kui võitis Porošenko, puhkeva kodusõja ajal? Kui meie võtame nende valimiste kohta vastu otsuse, siis sellest ei piisa, kui sealne opositsioon teab, et võltsiti. Nad peavad seda meile tõestama. Demokraatlikus ühiskonnas ei piisa ka sellest, kui Eesti või ELi luure või CIA seda teab, kuid seda teadmist oma rahvale avalikult tõestada ei suuda. Sest luure „teadis“ ka seda, et Iraagis on massihävitusrelvad, mistõttu alustati sõda ja Iraak okupeeriti. Nüüd teame, et neid relvi seal ei olnud ja luure mõtles need relvad välja õigustamaks agressiooni.

Võimulolijail peaks olema ju võimalik tõestada nende kasuks rääkiva valimistulemuse olemasolu. Kuidas sa kujutad ette, et jõu ja peksuga allasurutud saavad tuua veenvaid tõendeid diktaatori arvepidamiste kohta? Kus neid vanglas võtta?  

Võimulolijail ei ole eeldusi tõestada nende kasuks rääkiva valimistulemuse olemasolu isegi Eestis: hääletamine on salajane, sedelid hävitatakse. Eesti e-hääletamine seati kahtluse alla. Kumbki pool pole suutnud veenvalt tõestada, et tal on õigus. Keeldumine vaatlejatest jm kontrollidest Valgevenes on kindlasti tõestus, et asi pole usaldusväärne. Küsimus pole aga praegu selles, kas Lukašenka on diktaator, vaid kas rahvas ta valis. Jah, Lukašenka kõrvaldas oma peamised vastaskandidaadid, pani nad mingil ettekäändel vangi või sundis riigist põgenema. Jah, vaatlejaid ei lastud Valgevenesse, kuna küllakutse esitati liiga hilja jne. Vahetult enne valimisi langes Valgevene ka tõsise küberrünnaku alla. Sellest, et Valgevene valimised olid kahtlased, ei järeldu aga Lukašenka presidentuuri otseselt ohustav väide, et valimistulemusi võltsiti ulatuslikult.

Kui arvad, et kui uks jäi lukustamata, kasutasid vargad kindlasti võimalust ja käisid sees, siis elame eri planeetidel. Kuriteo ohvritel on sageli väga raske, kui mitte võimatu tõestada, et nad on ohvrid, aga maailmas ka lavastatakse sageli keegi süüdlasteks, omistatakse kuritegusid, mida pole sooritatud. Ei ole nii kindel, et kõik meile räägitu on tõsi. Mõnikord langeme propaganda ohvriks. Urmas Reinsalu sõnastusest võib jääda mulje, et vaatlejate puudumine tõestab valimistulemuste võltsimist. Tegelikult on vastupidi: kuna vaatlejaid ei olnud kohal, siis ei saa nad ka võltsimist kinnitada. Vaatlejate puudumine teeb võltsimise võimalikuks, ent ei tõesta, et seda võimalust kasutati. Kui need kahtlemata kahtlased seigad sunnivad valimisi mitte tunnustama, siis oleks pidanud seda tegema kohe, juba enne valimisi. Opositsioon oleks pidanud valimisi boikoteerima. Lääs oleks pidanud kohe ette teatama, et ei, nii ei lähe.

Lukašenka on varasemate valimiste järel ise teatanud, et on võltsinud tulemusi enda kahjuks, sest tegelikult toetavad teda kõik ja ta pidi võltsima, et tulemus uskumatult hea välja ei paistaks. Kas see pole piisav võltsimise tõend?

Väitega, et valimistel esines võltsimisi, olen ma loomulikult nõus. Mõned võltsimise või võltsimise katsete juhtumid on avalikkusele piisava rangusega tõestatud. Nende lugude detailid on üsna võikad. Youtube’is on üleval 15minutine helisalvestis, kus Vitebski valimisjaoskonna ülem nõuab valimisprotokolli võltsimist Lukašenka kasuks.1 Tõenäoliselt on see illegaalne, ebaseaduslik lindistus. (Läänes sellised asjad enam läbi ei pruugi minna! Youtube keelas praeguste USA presidendivalimiste eel ära Wikileaksi jm lekitatud materjalid, et „kaitsta“ valimisi.) Samuti on illegaalne selle internetis avalikustamine. Selline tegevus on igas riigis keelatud. Ka see video on tõestus üksnes kavatsuse kohta võltsida valimistulemusi Lukašenka kasuks. Osa valimiskomisjoni liikmeist keeldus võltsitud protokolli allkirjastamast ja lahkus. Kvooti ei saadud kokku, et võltsida. Ja hiljem leiti üks võltsimisest keeldunu surnuna. Väidetavalt oli ta sooritanud enesetapu.

Lääne poliitikud ja ajakirjandus on aga sageli korranud, et võltsimine oli ulatuslik ja et see on piisavalt tõestatud. Eesti välisminister Urmas Reinsalu teatas ÜRO julgeolekunõukogus oma kõne avalauses, et Valgevene valimistulemuste võltsimine on ulatuslik. See väide on kahtlane. Seejuures on see väide poliitiliselt kõige soolasem. Väide valimistulemuste ulatuslikust võltsimisest on mõeldud toetama pretensiooni, et Valgevene valitud president on Tsihhanovskaja.

Olen paljudelt, kes usuvad, et Valge­venes võltsiti valimistulemusi massiliselt Lukašenka kasuks, küsinud, millistele allikatele toetutakse. Keegi pole mulle täpset vastust andnud. Twitteris vastas üks tuntud tegelane, et kasutagu ma sideäppi Telegram, seal olevat kõik olemas. Olen kogu aeg lugenud Valgevene opositsiooni uudiseid Telegrami kanalist Nexta Live, aga viidata Telegramile üldiselt on sama hea kui soovitada otsida internetist, kus olevat kõik olemas. ELi välisministrite nõukogu otsust mitte tunnistada Valgevene valimistulemusi tutvustasid ja põhjendasid nad artiklites, mida avaldasid ühis­meedias. Esitati fakte Omoni vägivalla kohta demonstratsioonide mahasurumisel pärast valimisi, ent seda, et valimistulemusi on massiliselt võltsitud, vaid väideti ega põhjendatud millegagi.

Esitasin kommentaariumis küsimuse, kus on tõestus. Vastati eurobürokraatlikus toonis, et nad tegelevad sellega. Välisministrid on otsuse vastu võtnud, aga nende büroo alles tegeleb selle otsuse põhjendatuse küsimusega! Ühtlasi lisasid nad, et inimõiguslaste organisatsioonidel (mida nad ei nimetanud) on palju fotosid, millega tegeleda. Kindlasti on neil palju fotosid kumminuiadega musta riietatud meestest pärast valimisi, ent ma kahtlen, kas neil on foto valimiste massilise võltsimise kohta. Diplomaatide leheküljelt ei leidnud ma hiljem enam oma kommentaari, see oli diplomaatiliselt kadunud, nähtav ainult minule endale. Teistele teatatakse, et nad on esimesed kommenteerijad.

Kas selline jäiga loogikaga ühe küsimuse küljes rippumine, et kas võltsimine on tõestatud, on tundlike reaalajas toimuvate ühiskondlike protsesside puhul asjakohane? Põhjust Valgevene võimu suhtes kriitilist meelt üles näidata ja teda umbusaldada on küll. Ega loogika ega eetikaõpiku järgi saa paika panna, kuidas opositsioon, keda aastaid on vägivallaga alla surutud, peaks oma hääle kuuldavaks tegemiseks käituma?  

Tõestamata väiteid ei tohi esitada tõestatute pähe. Õigluse printsiipi tuleb rakendada kõigi, isegi kurjategijate puhul. Mis puutub ühe küsimuse küljes rippumisse, siis meil on valida, kas rääkida paljudest asjadest korraga ja pealiskaudselt või keskenduda mõnele konkreetsele teemale ja arutada seda täpsemalt.

Valgevenes on valimistega seotud arvamusküsitlused keelatud. Opositsioon rajas valimiste jälgimiseks ja kontrollimiseks internetilehe Zubr.2 Zubr on esindatud ka Telegrami kanalis @zubr_chat. Valimisprotokollid pole Valgevenes päris avalikud – neid ei panda internetti üles. Siiski pannakse koopiad valimisjaoskonna uksele, aga lõpuks need hävitatakse, nagu enne seda hävitatakse valimissedelid. Zubr on kogunud fotosid valimisjaoskondade valimisprotokollidest. Protokollide pildistamine ja fotode internetti riputamine võib Valgevenes aga olla ka ebaseaduslik tegevus, mida kõikjal teha ei julgeta. Zubr on püüdnud jälgida, kas hääli loetakse õigesti ja kui palju hääli Tsihhanovskaja tegelikult saama pidi („rahvuslik valimiskeskus“). Arvestades hääletamise salajasuse nõuet, võib siingi olla konflikt seadustega. Kõrvalseisjad ei saa aga päris kindlad olla selles, kes on Zubri inimesed ja need, kes neid finantseerivad ja juhendavad, samuti selles, kas nemad on usaldusväärsemad kui Valgevene võimud. „Paralleelvalimisi“ saab veel vähem avalikult kontrollida kui ametlikke valimisi.

Fotod valimisprotokollidest, millel puuduvad hääletajate nimed, on faktiliselt ainus infoallikas saamaks teada, kui palju hääli iga kandidaat antud valimisjaoskonnas ametlikult kogus. Novaja Gazeta3 andmeil õnnestus koguda fotod 900 protokollist, mis esindavad 1,6 miljonit hääletajat ehk peaaegu neljandik Valgevene valijaskonnast. Opositsioonilise ühismeedia postituste põhjal võib oletada, et kokku koguda on õnnestunud koguni fotosid valijaskonna kolmandiku hääletustulemuste kohta. Fotode kollektsioneerimist takistab aga see, et rahutuste ajal on internet sageli maas lisaks sellele blokeerivad võimud opositsiooni internetilehti, aga maapiirkondades võib internet puududa või ei oska inimesed fotosid sinna üles laadida.

Niisiis tuleb meil tegemist teha statistika hämarama poolega, statistikaga saab aga teatavasti tõestada kõike. Võltsimiste olemasolu ja ulatuse hindamiseks nt eeldatakse, et protsentuaalselt ei tohiks valimistulemused kuigi palju sõltuda valimisaktiivsusest. Teisisõnu, kui ühel päeval hääletab 100 inimest ja 60 neist hääletab Lukašenka poolt, aga teisel päeval hääletab 1000 inimest, siis umbes 600 neist peaks hääletama Lukašenka poolt. See eeldus äratab kahtlust. Võltsimine olevat toimunud just eelhääletamise ajal, just siis olevat Lukašenkale kõvasti hääli juurde antud. Sergei Špilkin väidab näiteks, et eelhääletuse valimisaktiivsust on võltsimise tulemusena suurendatud ligi kaks korda.4

Lisaks sellele väidab Novaja Gazeta, et valimistulemusi võltsiti ka kõrgemal pool, mitte ainult valimisprotokollides, vaid ka nende protokollide tulemuste kokkuliitmisel. Loos vilksatab siiski „õige“ valimistulemusena: Lukašenka – 43%, Tsihhanovskaja – 45%. Arvutuste algandmeid pole artiklis esitatud (küll on link Špilkini ühismeedia postitusele). Arvutusmetoodikat pole esitatud. Viidatakse ekspertidele (nt Boriss Ovtšinnikov firmast Data Insight), ent puudub võimalus selle „teadusartikli“ arvutusi ja tulemusi kontrollida.

Võltsimise paljastamiseks olevat opositsiooni ärgitatud hääletama Tsihhanovskaja poolt alles valimiste viimastel päevadel, mida paljud olevatki teinud. See näib aga olevat vastuolus arvutuste eeldusega, et protsentuaalne tulemus ei tohiks sõltuda valimisaktiivsusest. Kui Tsihhanovskaja pooldajad kuhjusid viimastele päevadele, siis ei olnud nende antud hääli eelvalimiste ajal loomulikult näha. Kahelda saab statistilises järelduses neljandiku valimisprotokollide pealt kõigi valimisprotokollide kohta. Selline järeldus on usaldusväärne, kui neljandik valimisprotokollidest, mille fotod kätte saadi, on juhuslik valim.

Ent tahtmatult või tahtlikult võib see valim mitmesugustel põhjustel olla tugevasti kallutatud. Nendes piirkondades, kus oli Lukašenka pooldajate suur ülekaal, ei pruugitud julgeda valimisprotokolle fotografeerida. Lukašenka vastased ei ole ka motiveeritud saatma Zubrile fotosid, mis näitavad Lukašenka suurt võitu valimisjaoskonnas. Lõpuks võib mõni Zubri inimestest kustutada andmebaasist ebasobivate valimistulemustega ebasobivad fotod. Kui Lukašenka pooldajaid süüdistatakse valimisprotokollide võltsimises ja nende põletamises, siis peab objektiivne neutraalne vaatleja arvestama ka võimalusega, et Lukašenka vastased võivad samuti oma „alternatiivvalimiste“ käigus asitõendeid hävitada.

Digital Forensic Research Lab on samuti esitanud oma analüüsi. Kuigi kasutatud on veelgi vähem lähteandmeid, rõhutavad autorid korrektselt oma tulemuste ebakindlust ja võimalikku tendentslikkust.5 Juhuslikult valitud saja valimisprotokolli najal on saanud nad tulemuse: Lukašenka – 55%, Tsihhanovskaja – 40%. Ühtlasi teatavad nad, et pole võimalust kontrollida internetist saadud, rahva poolt kogutud fotode autentsust.

Kas sa ei alahinda tänavale tulnute arvukuse märgilisust? Ka laulva revolutsiooni ajal ei olnud meid ühel üritusel korraga pool miljonit. Enamasti olid üritustel vaid mõned kuni kümned tuhanded inimesed. Ometi toetasid eestlased valdavalt seda protsessi. Kui vägivallaühiskonnas, kus võid reaalselt surma, vangistatud, pekstud saada või tööta jääda, on nii palju inimesi väljas, kas see ei kõnele rahulolematuse suuremast ulatusest, kui seda näitavad su arvutused?

Rahutused näitavad, et rahvas ei ole valimistega rahul, mitte seda, kas valimisi võltsiti. Muide, väide, et demonstratsioonid on läbinisti rahumeelsed, on väär. Esines kaigastega tegelasi, süütepudelite viskajaid, mitmeid kordi aeti Omoni inimesi tahtlikult auto alla. Kuigi lääs on seda tõika ignoreerinud või eitanud, näitasid neid sündmusi opositsioonilised kanalid ise, näiteks telekanal Nexta, mille sõnumeid videotega mul õnnestus jälgida sideäpis Telegram kanalis Nexta Live. Siin võiks pikalt arutada selle üle, kes need provokaatorid olid, milliste riikide kodanikud nad on, kas nad olid keevaverelised protesteerijad või koguni Lukašenka mehed, samuti võiks rääkida analoogilistest juhtumitest Maidani ajal. Raske on sellistes küsimustes midagi kindlalt teada saada või tõestada.

Mässujuhtimisteooria andmeil võib valitseja või režiimi kukutamiseks piisata ka sellest, kui pealinnas on tänavail ainult 3,5% elanikkonnast, kirjutab Sam Aiken, viidates ühele uurimusele.6 Hongkongis oli tipphetkil tänavail kuni 30% elanikkonnast. Nexta andmeil oli Valgevenes Grodnas mingil hetkel tänavail 10% elanikkonnast. Minski demonstratsioonide ajal on tänavail olnud 200 000 inimest korraga. Linnas elab vähemalt kaks miljonit inimest, seega 10%, nii et 90% ei olnud tänavail meelt avaldamas. Ma ei ole nõus, et alahindan tänavail olijate märgilisust. Juhtisin tähelepanu, et me ei tea, mitu protsenti nendest 90%, kes tänavail ei olnud, on Lukašenka vastu. Seda, et rahulolematuid on tõenäoliselt rohkem kui 10%, ma tean ja pole eitanud.

Kas sa soovid, et räägiksin patriootilisemas võtmes? Patriotism ei tohi pimestada mõistust. Sellest, et Minskis on Lukašenka vastu tänavatel 200 000 inimest, ei järeldu, et Lukašenka kaotas valimised ja võitis Tsihhanovskaja. Seda ei saaks kindlalt väita isegi siis, kui tänavatel protestiks 55% valijaskonnast, sest pärast Omoni vägivalda on Lukašenka vastu protesteerinud ka osa neist, kes hääletasid tema poolt. Hiljuti teatas Valgevene kaitseministeerium, et rahutustes osaleb ainult 2% elanikkonnast. Opositsioon väitis vastu, et fotod on võltsitud. Minu hinnangul on meeleavaldustel osalenud kohalikust elanikkonnast 3–15%. Mõjuvate demonstratsioonikaadrite najal ei saa väita, et enamik on Lukašenka vastu. Lukašenka-vastased võivad olla lihtsalt aktiivsemad. Demokraatias ei loe see, kui vihased on kellegi pooldajad, vaid kui palju neid on.

1 (https://m.youtube.com/watch?v=DgkDrVj1qIo#).

2 https://zubr.in/elections/about

3 (https://novayagazeta.ru/articles/2020/08/13/86651-vbroshennyy-prezident?utm_source=tg&utm_medium=novaya&utm_campaign=s-segodnyashnego-dnya-my-podpisyvaem-alek )

4 https://www.facebook.com/notes/sergey-shpilkin/оценка-явки-на-досрочном-голосовании-в-беларуси-по-данным-официальных-протоколов/3229267490495198/?hc_location=ufi

5 https://medium.com/dfrlab/belarus-election-open-source-election-reports-raise-questions-about-official-results-c8b9937e6278

6 https://medium.com/crypto-punks/decentralized-governance-inside-hong-kongs-open-source-revolution-lihkg-reddit-pincong-519ab2861793

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht