Pealelend: Raul Järg

Reet Varblane

RAUL JÄRG, Rakvere peaarhitekt, 24. ja 25. novembril peeti järjekordne arhitektuuriteemaline foorum, seekord Rakveres. Linnafoorumi eesmärk on koostöös Eesti tipparhitektide, eriala spetsialistide, linna esindajate, kinnisvaraarendajate ning linnakodanikega analüüsida olulisi Rakvere linnaruumi küsimusi ning töötada konkreetsetele piirkondadele välja toimivad kontseptsioonid, et neid  järk-järgult ellu viia. Mida andis linnafoorum Rakvere linnale? Rakvere linn on viimasel aastakümnel palju muutunud, samuti linna avalik ruum. Atraktiivsest linnaruumist on saanud linna positiivse kuvandi osa. Rakverega assotsieerub paljudele modernne keskväljak, tarva kuju, Vallimäe trepp. See on innustanud uute ettevõtmistega edasi minema. Avaliku linnaruumi arendamine on linnale  jätkuvalt oluline ning kavandamisel on mitmeid uusi projekte: Arvo Pärdi muusikamaja, Lääne-Virumaa kompetentsikeskus (kõrgkoolide ühine õppehoone), kino, Promenaadi ja Seminari tänava ühendamine lineaarpargiks, Vallimäe ja vanalinna arendusprojekt koos lauluväljaku purikatuse ehitamise ning ajaloohõngulise vanalinna peatänava taastamisega.

Mõne kuu eest sai kehtestatud linna üldplaneering 2030. aastani,  seal kajastuvad ka kõik nimetatud projektid. Tõsi on seegi, et lisaks headele mõtetele on vaja ka prioriteete, kuna üheaegselt neid projekte ellu viia ei saa. Rakvere on paraja suurusega linn, nii et kogu linna saab käsitleda kompleksselt. Linnafoorumi aruteludel keskenduti peamiselt linnasüdamele ja selle edasisele arengule. Kesklinna tihendamises ja avaliku ruumi atraktiivsuses nähti võimalust seista vastu  kaubanduse väljavoolamisele ja valglinnastumise ohule. Arutelude tulemusena jõuti veendumusele, et keskväljakul ja selle ümbruses peaks olema lisaks kommertsfunktsioonidega ehitistele ka oluline avalik objekt, mis toetaks linnaruumi inimeste ja tegevusega. Selleks pakuti välja kontseptsioon „Tark maja hullu linna südames”.

Vabaduse platsi, mille äärde on kavandatud Arvo Pärdi muusikamaja, nähti pigem rohelise väljakuna,  mis ei peaks kindlasti konkureerima keskväljakuga. Samuti leiti, et muusikamaja oleks piisavalt aktiivse kasutusega hoone, et muuta Vabaduse plats elavaks, ning uusi avalikke hooneid ei olekski sinna juurde vaja. Väga olulise teemana leidis käsitlust Rakvere Vallimäe ja vanalinna side ülejäänud linnaga. Praegu elavad need justkui eraldi elu: suur osa turistidest, kes linna külastab, Vallimäelt ja linnusest kaugemale ei jõua.  Igapäevane linnainimeste sagimine käib aga keskväljaku ümbruses, s.t hoopis teise kohas. Vanalinna, mis asub Vallimäe ja keskväljaku vahel, nähti olulise siduva ruumilise elemendina. Vanalinna aktiviseerides saaks ühendada praegu eraldi toimivad piirkonnad ja panna linnaruumi hingama ühes rütmis. Kokkuvõtlikult pakkus linnafoorum Rakverele hea võimaluse tippspetsialistide ning ärksate linnakodanike koostöös linna tulevikku  puudutavad olulised teemad läbi arutada, laskis vaadata olukorda neutraalse ning asjatundliku pilguga ning andis lisaks professionaalsele teadmisele võimaluse saada tagasisidet, et ollakse õigel teel, panustades avalikku ruumi, kuna see on lisaks ühishüvele ka hüve igale üksikule linnakodanikule.

Küsinud R. V.