Õppetund viieks aastaks

Laulupidu on tänaseks juba minevik. Sirp arvab, et nii Eesti Televisioonil kui ka peokorraldajatel on nüüd viis aastat aega, et seekordsest vihmarohkest peokogemusest midagi õppida. Veendumaks, et üle Eesti pealinna kokku sõitnud pidulised on vastupidavamad kui osati arvata. Et eestlaste rahvuslik identiteet võib väljenduda jonnis ja entusiasmis, millega laulupeotraditsiooni juurde lahutamatult kuuluv rongkäik siiski teoks tehti. Et infotehnoloogia ajastul võib ja tuleb operatiivse teavitamise korral ka kiireid otsuseid vastu võtta. Et viis aastat oodatud ja ette valmistatud peo puhul tuleb arvestada ka kõige ettenägematute ilmastikutingimustega, mis tähendaks peas ja paberil kriitiliste situatsioonide läbimängimist ning ülekandetehnika kohandamist kas või lumesajuks. Kolmapäevases Postimehes selgitab Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee, kui suurte kõhkluste ja vaagimistega sündis otsus laulupeo rongkäik ära jätta. Sirp leiab, et korraldajate niisugune otsus on mõistetav, mõeldes neile ligi kaheksateistkümnele tuhandele lapsele, kes pidanuksid paar tundi ja viis kilomeetrit vihmas pladistama. Teave selle kohta, et mitteametlik rongkäik Tartu lauljate eestvõttel ja dirigentide toel siiski toimub, jõudis Kuku raadio uudistesse kell 13, tund enne rongkäigu algust. Kui arvestada, et peakolonn hakkas Vabaduse väljakult liikuma alles poole kolme paiku, jäänuks Eesti Televisiooni meeskonnal ligi poolteist tundi aega kas või ühtegi strateegilisse punkti ülekandejaam püsti panna, et laulupeo rongkäik salvestada ja ka otseülekanne teha. Ilmar Raag ütleb, et nii suurt laeva kiiresti ei liiguta ja tehnika saanuks vihmas kannatada. Ometigi, kui ametlik rongkäik siiski toimunuks, tulnuks ju ETV-l oma lubadus televaatajate ees täita ka lausvihmas.

Sirp arvab, et kindlasti on mitmed ETV vastuargumendid põhjendatud. Aga siiski on kahju, et laulupeo üks kulminatsioonihetk jäi otsepildis eestimaalasteni toomata. Laulupeorongkäigus valitsev ühtsustunne ja unikaalne meeleolu oleks seda väärinud. Ja kindlasti ootasid tuhanded televaatajad oma kodudes sellest osasaamist. Nüüd tuli laulupeo rongkäigu asemel vaadata, kuidas läheb Kristjan Rahnul ja teistel eesti sprotlastel Euroopa karikavõistluste superliigas, teadmisega, et samal ajal marsib Tallinna tänavatel kümme tuhat kaasmaalast. Millegipärast ei seganud vihm spordivõistluse ülekannet? Kui arvestada, et laupäevaõhtust kontserti jälgis 259 000 vaatajat, pühapäevast kontserti aga 151 000 inimest, siis olnuks laulupeo rongkäigu potentsiaalne vaatajaskond aukartustäratav. Fakt, et laupäevaõhtuse kontserdi vaatajaskond ületas ligi 40 000-ga järgmisel õhtul üle kantud jalgpalli EMi finaalmängu vaatajate hulga, tõestab, et eesti televaataja huvi rahvuspeo vastu oli suur.

Nüüd on siis viis aastat aega õppida, kuidas suurt ETV-laeva kiiremini pöörata. See, et eesti rahvas ilmastikutingimustele alla ei anna, on juba teada.