Rail Baltic – kas tasuvusanalüüse tasub usaldada?

Üheksa megaprojekti puhul kümnest osutub kulu planeeritust suuremaks, vaid üks megaprojekt kümnest toob lubatud tulu.

RAIVO SOOSAAR

Mõeldes kogu maailmas ellu viidud megaprojektidele ehk projektidele, mille eelarve on üle miljardi dollari, ja vaadates nende ajalukku, on vastus pealkirjas esitatud küsimusele selge ei. Tunnustatud megaprojektide eksperdi Oxfordi ülikooli professori Bent Flyvbjergi uurimuste tulemused1 on üpris šokeerivad: üheksa megaprojekti puhul kümnest osutub kulu planeeritust suuremaks, vaid üks megaprojekt kümnest toob lubatud tulu (kasutajate hulga) ning kõigest umbes kümnendik suurettevõtmistest valmib tähtajaks. Prognoosi paikapidamise osas ei ole ajas tehtud mitte mingisuguseid edusamme: raudteeprojektide puhul on keskmiselt kulu ületatud 44,7% ning nõudlust ülehinnatud 51,4% ulatuses.

Rohkem kui 50%-line kulude ületamine reaalsetes rahaühikutes ei ole ebatavaline (nominaalsetes ehk inflatsiooni sisaldavates ühikutes on näitajad veelgi hirmuäratavamad). Flyvbjerg toob kümneid näiteid, millega võrreldes Prantsusmaad ja Suurbritanniat ühendava La Manche’i raudteetunneli 80%-line kulude alahindamine on suhteliselt hea tulemus. Teinekord, näiteks Sidney ooperimaja puhul, ületab tegelik kulu prognoositu rohkem kui tuhat protsenti. Flyvbjergi artiklis toodud faktid jäävad faktideks ka siis, kui uuringutesse on sattunud disproportsionaalselt palju ebaõnnestunud projekte, kuna ebaõnnestumised köidavad enamasti rohkem tähelepanu. Pealegi, kui hinnang prognooside edukuse vallas on isegi kaks või kolm korda liiga pessimistlik, siis prognooside tulemused jäävad endiselt kaunis nadiks.

Mis kannustab megaprojekte looma? Flyvbjerg toob välja neli tegurit: esiteks inseneride soov proovida uusi tehnoloogiaid, teiseks poliitikute huvi püstitada endale monument, kolmandaks ärimeeste, ametiühingute, konsultantide tellimuste ja töökohtade ihalus ning neljandaks soov ehitada ning nautida suurejoonelisi objekte. Prognoosivigade selgitamisel on nende huvide kõrval olulised tegurid megaprojektide ebastandardsus (ainulaadsuse tõttu puudub kogemus) ning inimestele igal pool omane nn optimism (optimism bias): arvavad ju peaaegu kõik, et nad on alla keskmise alkoholijoojad ja üle keskmise autojuhid.

Kas Rail Balticu puhul on kõik teisiti ja Flyvbjergi nimekiri ei saa prognooside osas järjekordselt täiendust? Vaevalt. Ühelt poolt on selge, et uus kiire ja mugav raudteeühendus meelitab juurde reisijaid ja kaupu, teiselt poolt ei tohiks ootustega üle pingutada. Võib ju näiteks loota, et Venemaa suunalt hakkab massiliselt sellist kaupa tulema, mida siin Muugal läänelaiusega raudteele ümber laadida, aga kuigi realistlik lootus see ei tundu. Vaadakem kas või Koidula raudteepiirijaama praegust saatust, mille kohta Eesti Raudtee juht Erik Laidvee on septembris 2017 Mirjam Nutovile lausunud: „Väga valus küsimus. Koidula piirijaam töötab tegelikult kümnendikuga oma võimsusest, isegi vähem“.2 Unustada ei saa, et ka konkureerivate transiidikanalite puhul tehakse pingutusi, et mitte kaotada mahtudes.

Mis tahes prognoose on aga raske kahtluse alla panna, sest kahtlused ise tuginevad samuti prognoosidele. Aktiivne kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust, kes nimetab end Euroopaga mõistliku raudteeühenduse arendamise eestseisjaks, on fookustanud projekti kriitika ehk kõige paremini rünnatavale aspektile. Juhitakse tähelepanu, et keskkonnasäästu on Ernst & Youngi teostatud tasuvusanalüüsis kõvasti üle hinnatud, kuna eeldatakse, et raudteeliiklus asendab väga saastavad ajaloo hämarusse kaduvad veoautod. Keskkonnasääst saasteainete vähenemise tõttu on teatavasti teine põhiline Rail Balticult loodetav tulukategooria ajasäästu kõrval. Piletitulu ei ole reaalne sotsiaalmajanduslik tulu, kuna tegu on raha ühest taskust teise tõstmisega. Märkimisväärne reaalne tulu on aga näiteks veel liiklusõnnetuste vähenemisest tulenev kasu. Finantsiliselt kahjumis projekt võib sotsiaalmajanduslikult olla positiivse puhastuluga.

Praegusest suurejoonelisest kavast märksa parem lahendus tundub piirduda Tallinna-Tartu-Riia ja Tallinna-Pärnu-Riia tavaraudtee (kuni 160 km/h) arendamisega kas täielikult või üldjoontes juba olemas koridorides: üks rööpmepaar Tartu kaudu ja teine läänelaiusega Pärnu kaudu. Seejuures on üks võimalus ära kasutada ka Pärnust Iklasse 1970. aastateni kulgenud kitsarööpmelise raudtee trass.

Meil napib sõltumatute ja asjatundlike majanduspoliitika uuringute vajaduse mõistmist. Senisest enam tuleks tutvustada sotsiaalse tasuvusanalüüsi põhimõtteid, et inimesed tunnetaksid paremini uuringute tarvidust ning saaksid elementaarsel tasemel aru, kas analüüs on tehtud hästi või halvasti. Põhiprintsiibid ei ole keerulised: analüüsi tuleb haarata kõik olulised tulud ja kulud, kindlama tulemiga projekti tuleks eelistada riskantsemale ning arvestada tuleb neto- ehk puhasefektiga. Uue trassi ääres majandustegevuse hoogustumine tähendab kusagil mujal majandustegevuse kadumist. Arvestada saab seega vaid puhast produktiivsuse kasvu, mis tuleneb uues paremas asukohas paiknemisest.

Laiemale avalikkusele projekti maha müüa üritades pole jäetud seegi kord tegemata klassikalist viga: töökohti ja kohalike ressursside rakendamist käsitletakse projekti tuluna. Tegelikult on ehitajate palk jms projekti kulupool. Rail Balticu rajamise tõttu jääb ehitamata midagi muud riigi arengule kasulikku, sest rakendatavaid ressursse saab kasutada ainult ühes kohas. Ei megaprojektide ajaloo ega kavandatava Rail Balticu lähem uurimine süsti poolehoidu sellele projektile. Rajades kiiresti Rail Balticu praegusel kujul, kaotame paljude asjade hulgas valikuvõimaluse, selle valmis ehitamisel kaotame aga valikuvõimaluse see sellisel kujul rajada või rajamata jätta.

1 Bent Flyvbjerg, What Yo Should Know About Megaprojects and Why: An Overview. – Project Management Journal 2014, Vol 45, No 2, lk 6–19.

2 https://www.err.ee/634099/koidula-piirijaam-on-tootanud-monda-aega-miinimumvoimsusega

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht