Sirp arvab
Mõni aeg tagasi kurtis Leonhard Lapin Sirbis selle üle, et teiste valdkondadega võrreldes finantseerib riik kunsti kümneid kordi vähem. Selge see, et kultuuri tarvis napib raha niigi ja alati. Ometi arvab Sirp, et senise kaheksa sihtkapitali kõrvale on juba ammu aeg asutada ka ajakirjanduse sihtkapital, mis esimese Eesti Vabariigi ajal Eesti Kultuurkapitali koosseisus tookord viie sihtkapitali kõrval (kirjandus, helikunst, kujutav kunst, näitekunst ja kehakultuur) jõudsalt tegutses. (Kehakultuuri ja spordi sihtkapital ju 1996. aastal kulka koosseisus taastati!) Tõsi küll, ajakirjanduse sihtkapitalile jagus tookord teistega võrreldes kõige vähem raha. Aastatel 1925 ? 1939 olid keskmised aastakulutused kirjandusele 39 500, helikunstile 36 400, kujutavale kunstile 35 900, näitekunstile 47 900, kehakultuurile 23 4000 ja ajakirjandusele vaid 10 500 krooni. Selleks, et praegused võimalused, vajadused ja proportsioonid paika panna, on vajalik ilmselt põhjalik eeltöö. Aga et meie ajakirjandus oma sihtkapitali vajab, on päevselge. Praegu toetavad kultuuriajakirju küll erialasihtkapitalid, Kultuurkapital on ka Sirbi leivaisa, ent ülejäänud meediaprojektide suhtes valitseb nii sihtkapitalides kui ka suures nõukogus valdavalt negatiivne hoiak: meie meediat ei toeta!
Selles kontekstis on vaeslapse osas eriti elektrooniline meedia, televisioon ja raadio, kellel pole oma kultuuriprojektide toetamiseks paraku kellegi poole pöörduda (kuigi on pöördutud küll). Teame isegi, et nii riigi- kui ka erakanalitest on peaaegu kadunud meie väljapaistvaid ja andekaid loojaid käsitlevad-kajastavad portreesaated. Miks ei võiks riik meie heliloojate, näitlejate, kunstnike jne. loomingu jäädvustamisele õlga alla panna? Või miks ka mitte toetada eraväljaannete kultuurilisasid (kui need olemas oleksid, peale Areeni ja Arkaadia neid meil ju polegi)? Tänane ajakirjanduspilt kultuuri kontekstis on ju suhteliselt viletsake, lühikesed, rohkem uudisväärtusega arvustused, intervjuukesed jne. Sirp arvab, et ka selline koostöövorm on võimalik: toetada eraväljaandeid ja -kanaleid nii, et sellest saaksid kasu vaid kultuuritegijad ja -tarbijad, mitte kasumit jahtivad omanikud.
Uus ja tegus Ajakirjanike Liidu juhatus eesotsas esimehe Ene-Maris Tali ja aseesimehe Marianne Mikkoga võiks ju ajakirjanduse sihtkapitali asutamise idee uuesti üles soojendada. Kuuldavasti mõned aastad tagasi vastav eelnõu riigikogule esitati, ent siis ei leidnud idee positiivset vastukaja. Nüüd oleks vaja uus ettepanek põhjalikult läbi töötada, et sellel ideel riigikogus piisavalt kandejõudu oleks. Mis sest, et raha on alati just nii palju, kui seda on.