Soome-ugri maailm tuleb Eestisse

15. ? 19. augustini toimub Tallinnas soome-ugri rahvaste IV maailmakongress. Kohale tuleb üle 300 soome-ugri rahvaste ametliku delegaadi, umbes samapalju vaatlejaid ja külalisi. Kongressi aluseks on pea paarsada aastat kestnud teadmine soome-ugri rahvaste keelesugulusest, mis on olnud meiegi rahvuse ja rahvusliku identiteedi kujunemises üsna otsustav. Eesti, Soome ja Ungari riigi teke lõi eelduse soome-ugri rahvaste organisatsiooniliseks koostööks. I soome-ugri koolikongress 1921. aastal Helsingis pani aluse soome-ugri kultuurikongressidele, mis toimusid kolme-nelja aasta tagant kuni 1936. aastani. Kongressid haarasid paljusid valdkondi riigi-, majandus- ja poliitikaküsimustest kuni ajaloo- ja keeleküsimusteni. Neid kongresse võiks tinglikult lugeda praeguste soome-ugri rahvaste maailmakongresside eelkäijateks. Kahjuks ei saanud neil kongressidel osaleda repressioonide tõttu vaevelnud Venemaa soome-ugri rahvad. Kontaktid, kirjavahetus Eesti ja Soomega sai paljudele, eriti sealsele rahvuslikule intelligentsile saatuslikuks. Nõukogude okupatsioon andis hoobi soome-ugri rahvaste rahvuslikule koostööle, katkes kultuurikongresside korraldamise traditsioon, keelustati hõimupäevade tähistamine. Teisest küljest aga arenesid soome-ugri rahvaste teaduskontaktid, mille nähtavamaks osaks on alates 1960. aastast iga viie aasta tagant peetud fennougristide kongressid. Uue taseme saavutab soome-ugri rahvaste koostöö seoses rahvusliku ärkamisajaga 1990. aastate alguses. Aastail 1990 ? 1992 toimunud Venemaa soome-ugri rahvaste rahvuskongressid panid 1992. aasta mais Iþevskis aluse Venemaa Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsioonile. Assotsiatsioon võttis vastu otsuse kutsuda 1992. aasta detsembris Komi Vabariigi pealinnas Sõktõvkaris kokku soome-ugri rahvaste I maailmakongress.

Maailmakongress deklareeris, et on nende rahvaste valitsustest ja poliitilistest parteidest sõltumatu foorum, mis seab endale ülesandeks valitsusvälise organisatsiooni staatuse saavutamise ÜROs. Samuti deklareeriti, et kongress on võrdõiguslike sugulasrahvaste vabatahtlik ühendus, mis on lülitunud üle-euroopalisse julgeoleku- ja koostööprotsessi ning juhindub inimõiguste ülddeklaratsioonist rahvusvähemuste ja põlisrahvaste õiguste alal. Soome-ugri rahvaste II maailmakongress peeti 1996. aasta augustis Budapestis. Eesmärgiks seati kindlustada kõigile soome-ugri rahvastele rahvuse enesemääramise õiguse realiseerimine tegelikkuses ja püüelda soome-ugri rahvaste esindatuse ja osavõtu laiendamisele rahvusvaheliste institutsioonide tegevuses inimõiguste, põlisrahvaste ja vähemusrahvaste õiguste alal.

Soome-ugri rahvaste III maailmakongressil 2000. aasta detsembris Helsingis tõdeti, et soome-ugri rahvaste sotsiaalmajanduslik olukord on halvenenud ja demograafilised probleemid teravnenud.

Meie president Lennart Meri ütles oma kõnes hantidest ja mansidest rääkides: ?Need on maailma kõige rikkamad ruutkilomeetrid ja maailma kõige vaesemad rahvad, sest nende rikkus on muutunud nende endi needuseks ja ökoloogilise konflikti vallandajaks.? Sellele reageeris ülierutatult Venemaa presidendi tervituse ette lugenud rahvastikuminister Aleksandr Blohhin: ?Eesti president ei tea tõtt, sest viimaste aastatega on nende olukord muutunud 40 korda paremaks.?

Milliseks kujuneb aga Tallinna kongress? Soome-ugri rahvaste pere on kohale saabumas ilmselt hulgalisemalt kui kunagi varem. Esmakordselt tulevad kohale kveenid ja sölkupid delegatsioonidega, bessermanid ja vadjalased külalistena. Kongress on pühendatud noortele ja toimub juhtlause ?Noored on meie tulevik? all. Kongress tahab juhtida tähelepanu sellele, et noorte ilmajäämine rahvuskeelsest haridusest ja massimeediast ning kahetsusväärselt madal rahvuskeele prestiiþ viivad soome-ugri rahvaste kiire venestumiseni. Valdavalt assimilatsiooni tõttu soomeugrilaste arv Venemaal katastroofiliselt vähenenud; näiteks jäi kümmekonna aastaga mordvalasi (ersalasi ja mokðalasi) 300 000 võrra vähemaks.

Kongressi ajal kohtuvad Eesti, Soome ja Ungari president. Loodame, et sellest kohtumisest võiks tõusta tulu soome-ugri rahvaste koostööle ja et soome-ugri rahvaste rahvusprobleemid tõstatuvad rahvusvahelisel ja riiklikul tasemel. Maailmakongress leiab aset muutunud geopoliitilises olukorras, Eestist ja Ungarist on saanud Euroopa Liidu liikmed. Üks meie ülesandeid on tõstatada Venemaa soome-ugri rahvaste ellujäämise küsimus Euroopa Liidus, et leida seal suuremat toetust ja hankida kogemusi põlisrahvaste kaitsmiseks. Me peame aitama Venemaale meelde tuletada, et soome-ugri rahvaste püsimine pole mitte selle riigi siseküsimus või probleem, vaid ka rikkus ja vastutus.