Totalitaarse kommunismi hukkamõist?

Euroopa Rahvapartei resolutsioon (4.-5. II 2004) kommunismi hukkamõistmise kohta on tervitatav samm ja peaks lõppema samasuguse resolutsiooniga Euroopa Parlamendilt endalt. President Lennart Mere ellu kutsutud Eesti rahvusvahelise inimsusevastaste kuritegude komisjoni kokkuvõtted esimese Nõukogude okupatsiooni kohta annavad Eesti esindajatele Euroopa Parlamendis hea aluse oma poliitika kujundamiseks. Ent selles artiklis tahan ma viidata mõnedele probleemidele, mis on kummitanud ajaloolasi ja filosoofe aastakümneid ja mis tõusetuvad ka mainitud resolutsiooni tekstist. Euroopa Rahvapartei resolutsioonis on kesksed mõisted jäetud defineerimata ja seetõttu võib selle ulatus ja pädevus tekitada arusaamatusi. Mida peetakse resolutsioonis silmas määratlusega ?totalitaarne kommunism?? Usun, et on küllaltki lihtne jõuda konsensusele, mida tähendab ?kommunism?. Üldiselt peetakse kommunismi üheks ideoloogiaks, mida seostatakse Marxi, Engelsi, Lenini ja Stalini nimega ja mis ennustas ?kommunistliku riigikorra? paratamatust maailma-ajaloolisi seaduspärasusi arvestades. ?Kommunism? kätkeb endas ? üldiselt ja ilmselt ka just selles resolutsioonis ? üheaegselt nii ideoloogiat kui mingit riigikorda. Seejuures on riigikord mõtteline (tulevikus ees asetsev ja paratamatult pärale jõudev), aga ka juba olemas teatud laadi ühiskonnatüüp. Mõnikord on seda ühiskonda nimetatud ?reaalseks sotsialismiks?.

Teiseks, mida tähendab sõna ?totalitaarne?? Siin on minu arvates kaks peamist tõlgendamisvõimalust. Esiteks, see võib olla sõna ?kommunism? täiendav, täpsustav määratlus, mis osundab kommunismi ühele tüübile. Nimetagem seda definitsiooniks A. Selle definitsiooni järgi on olemas kindel totalitaarse kommunismi vorm ja järelikult ka teised, mittetotalitaarsed kommunismi vormid. Teine tõlgendamisvõimalus on, et autori arvates on kommunism totalitaarne ja mitte teistsugune. Nimetagem seda definitsiooniks B. Sel juhul on sõna ?totalitaarne? lihtsalt tavakodanikule selgitav lisandus, olemuslikult üleliigne, nagu näiteks fraasis ?laiapõhjaline demokraatia? on sõna ?laiapõhjaline? tegelikult üleliigne.

Esimese vahemärkusena olgu tähele pandud, et resolutsioonis on kasutatud määratlust ?totalitaarne kommunism? ja mitte sõnastust ?kommunistlik totalitarism?, mida oleks ehk eelistatud mõni aastakümme tagasi, kui totalitarismi paradigma oli populaarsem. Järelikult, kommunismi on peetud vajalikuks rõhutada, seda peetakse unikaalseks nähtuseks. Totalitarism sisaldab totalitarismiteooria järgi ka faðismi-natsismi. Mõiste ?kommunistlik totalitarism? oleks rohkem viidanud totalitarismi ühele alaliigile, selle kommunistlikule tüübile. Teise vahemärkusena lisan, et resolutsiooni tekstist justkui nähtub, et totalitaarne kommunism on ?kommunism teotsemas? või ?kommunism rakenduses?. Resolutsioon viitab ühele viisile, kuidas kommunismi võib reaalselt ellu rakendada, kuidas ta võib toimida. Resolutsioonis mõistetakse hukka tema jõustamise totalitaarne viis. See viis on toonud kaasa terrorit, kannatust, ahistamist, elujärje halvenemist, lühidalt õnnetust ja seda tekstis lühidalt ka kirjeldatakse

Mõelgem nüüd, milliseid järeldusi võib teha, kui kasutada üht või teist definitsiooni. Definitsiooni A järgi mõistab resolutsioon hukka maailma ajaloos totalitaarsel viisil rakendatud kommunismi ja praegu totalitaarselt teostatava kommunismi ja ainult need. See ei võta seisukohta muul viisil rakendunud või üldse mitte rakendunud kommunismi suhtes. Tõenäoliselt ei anta sellega hinnangut ideoloogiale. Arvatavasti lepitakse mittetotalitaarse kommunismiga pärast Stalini surma ja võib-olla ka inimnäolise sotsialismiga Jugoslaavias ja mujal. Kuid see on minu oletus, sest ma ei tea täpselt, mida resolutsiooni autorid on silmas pidanud.

Definitsiooni B järgi mõistab resolutsioon hukka kommunismi, mis igal pool, kus seda rakendatakse, teeb seda totalitaarsel viisil. Eeldatakse, et kommunismi ideoloogia, umbes nii väidab näiteks K. Popper, on oma eeldustelt vale ja toob ellu rakendatuna paratamatult kaasa kannatusi. Sel juhul mõistetakse resolutsioonis hukka totalitaarne kommunism kui kommunismi ainuvõimalik vorm. Me peaksime kartma selle ideoloogia levitajaid ja kaitsma end nende eest, et eos ära hoida kommunistliku ühiskonnatüübi teket.

Pole raske näha, et need järeldused on oma ulatuselt väga erinevad. Samas ei ole ma kindel, kas me sellise aruteluga üldse kuigi kaugele jõuaksime. Tegelikult peaks ju kõigile olema selge, et see, mida me hukka mõistame, on stalinluse seened, mis Punaarmee hõlma all ja õhtumaa jõuetul pealtvaatamisel Ida-Euroopa riikides said punguda. Filosoofid ja ajaloolased vaidlevad lõpmatuseni, mis on stalinism, ja pea ainuke, milles on seni selgusele jõutud, on sõnade ?kommunism? ja ?totalitarism? vähene võime seda nähtust selgitada. Ent poliitilistes avaldustes võib neil mõistetel olla oma kaal ja oma eelised, kuid nende paremaks kasutamiseks tuleks jõuda nende tähenduses kokkuleppele. Niisiis, resolutsiooni autorid ja toetajad Euroopa Rahvaparteist, s.t. Res Publica ja Isamaaliit Eestist, palun selgitage, mida te pidasite silmas!

KAAREL PIIRIMÄE