Üks roll

OTT KARULIN

„Vanale hallile raamatukoile / Poeg sündis – tähenärija. / Elutargale vanatoile / Niiöelda troonipärija. / Poeg tuli igerik, sõge ja saamatu. / Numbreid ei noki ja tähti sööb vähe. / Vana sööb üksinda terve raamatu, / Seni kui noor nosib tühise tähe“ – nii algab Ilmar Trulli luuletus „Raamatukoi ja tähenärija“ (1998).

Eestlased on raamatu(koi)rahvas ja seda tõestavad ka rahvusvahelised uuringud. Möödunud nädalal avaldatud uuringu järgi on just eestlastel kodus kõige rohkem raamatuid, keskmiselt 218. Vaid kuni viis raamatut on kodus 4%-l ja 20 raamatut 9%-l eestlastest, 65 raamatut on koduriiulis ette näidata 28%-l, 150 teost 23%-l ja 350 ühikut 22%-l meist ning üle 500 raamatu on kodus 13%-l eestlastest.

Teadlased uurisid just noorte ligipääsu raamatutele ehk küsiti, mitu teost on/oli kellelgi koduses raamatukogus 16aastasena, sest hüpotees oli – ja see sai ka kinnituse –, et inimesed, kel on üles kasvades kodus rohkem raamatuid, on ka haridusteel edukamad – ja seda isegi juhul, kui nad pole keskmisest suuremad lugejad. Nii tuli uuringust välja, et kõrgharidusega inimesed, kel oli noorena kodus vähem raamatuid, on kirjaoskuse poolest samal tasemel nende pärast põhikooli haridustee pooleli jätnutega, kelle koduraamatukogu on olnud keskmisest mahukam (Guardian 12. X) Kevadine Eurostati uuring näitas aga, et lisaks hästi varustatud kodusele raamatukogule kulutavad eestlased teiste ELi riikide kodanikega võrreldes ka kõige enam aega lugemisele – keskmiselt 13 minutit päevas (Estonian World 22. V).

Nii et meie, vanad hallid raamatukoid, võidutseme terves maailmas. Kuidas on aga lood troonipärijatega, keda Trull oma luuletuses hellitavalt tähenärijateks kutsub?

Hiljuti tekitas üksjagu pahameelt Pelgulinna gümnaasiumi otsus koondada raamatukoguhoidja ning teha kooliraamatukogu ruumidesse drooniklass (EPL 8. X). Esiteks, nagu tõdeb ka direktor, pole koolil raamatukogu täiendamiseks lihtalt raha, sest riiklikult seda eraldi ei finantseerita. Seetõttu sõltutaksegi heasoovlike (lapsevanemate) annetustest. Teiseks jäi see uudis aga silma järjekordse raamatute kui millegi vana ja igava ning mis tahes uue ja ägeda (nt droonide ehitamine) täiesti põhjendamata vastandamisena. Huvitav, kas ka sel aastal näeme jõulude eel taas reklaamikampaaniat, kus üks kaubanduskett trükib plakatile kelmika näoga lapse kõrvale teksti „Jälle raamat!“ ja lubab laia kaubavalikuga eestlased kingiklišeede kammitsaist vabastada? Muidugi ei pea alati raamatut kinkima (kuigi mitmed uuringud tõestavad, et see on tõepoolest investeering lapse tulevikku), aga vastandamise asemel võiks pigem otsida viise, kuidas kasutada nüüdisaegseid kanaleid raamatute populariseerimiseks.

New York Timesis kirjutati suvel (31. VII) nn raamatutuuberitest (BookTubers), kes erinevalt tuhandetest noortest juutuuberitest pühendavad oma videod ilutoodete ja mängude katsetamise asemel raamatutele. Kuigi raamatukanalite tellijate arv jääb kaugele maha mitme(kümne)tesse miljonitesse ulatuvast populaarseimate juutuuberite omast, kehtivad sealgi samad võtted (nt kirjastus annab veel ilmumata teose raamatutuuberile arvustada) ja on esindatud kõikvõimalikud žanrid peale arvustuse, nagu TBR (to be read ehk kohustusliku lugemise nimekiri), haul (osturetkelt või raamatukogukäigult kaasa toodud teoste ülevaade) või koduse raamaturiiuli kommenteeritud tuur. Loomulikult on raamatutuuberitel ka oma släng: DNF (did not finish ehk pooleli jäänud raamat), lugemismõõn (reading slump), raamatupoh­mell (bookish hangover) või ka OTP (one true pairing ehk kahe fiktiivse tegelase romantilise suhte toetamine).

Nende tähenärijate kohta ei saa ükski raamatukoi öelda, et „Vana sööb üksinda terve raamatu, / Seni kui noor nosib tühise tähe“, aga ometigi on peaaegu võimatu leida mõnda Eesti raamatukanalit. On üksjagu blogisid ja see on ka igal suuremal kirjastusel, aga liikuvate piltide maailma pole me raamatuhuvilised ega -kirjastajad veel millegipärast avastanud (mõni õnnetu kanal on, kust leiab raamatupoe reklaamklippide kõrval ka videosse loetud luulekatkeid). Asjata võõristame, sest just nüüdisaegsete (suhtlus)kanalite kasutamine aitab vältida vana ja uue mõttetut vastandamist ning tagab, et eestlased troonivad raamatukoide üleilmsetes edetabelites ka edaspidi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht